Back

ⓘ Vesi



                                               

Tallinna Vesi

AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis toodab ja varustab Tallinna ja osaliselt selle lähiümbruse elanikkonda puhta joogiveega ning osutab reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust.

                                               

Destilleeritud vesi

Destilleeritud vesi on destillatsiooni teel saadud ja lahustunud lisandeist puhastatud vesi. Kuivjääk destilleeritud vees ei ületa 0.1 mg/l. Destilleeritud vee kuivjääk on eri andmeil 0.1 kuni 5 mg/l. Vee erijuhtivus ρ on TEA entsüklopeedia kohaselt ligikaudu 2 x 105 Ωm; Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis müüdava RO-EDI süsteemis eelpuhastatud vee erijuhtivus on 5–15 MΩ/cm, ülipuhta PCR-i ja koekultuuri kvaliteediga vee erijuhtivus 18.2 MΩ/cm. Keemiliste võtetega kaks korda destilleeritud vett nimetatakse bidestilleeritud veeks ehk bidestillaadiks. Vaatamata destilleer ...

                                               

Hallvesi

Hallvesi on majapidamisreovesi ilma WC-st pärit reoveeta. Hallvesi ei sisalda inimeste fekaale. Hall vesi erineb vesiklosettidest tulevast veest, sest sisaldab väga vähe tahkeid aineid ja teatud juhtudel võib seda kasutada korduvalt kastmisveeks; haljasalade niisutamiseks; eriti harva ka peale töötlemist WC loputuseks. Tavaliselt on halli vee kasutamine siiski problemaatiline ja seda on mõistlik kasutada pidevas veepuuduses olevates piirkondades.

                                               

Joogivesi

Joogivesi on joomiseks sobiv vesi. Joogivee tarvitamine ei tohi põhjustada vahetuid ega pikaajalisi tervisehäireid. Enamikus arenenud maades on veevärgivesi, mida kasutatakse nii majapidamises, äris kui tööstuses, joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku niisutamiseks. Vesi on alati olnud inimestele tähtis jook. Kõigi organismide ellujäämiseks on vesi hädavajalik. Kui mitte arvestada rasva, siis koosneb inimese keha 70% massiprotse ...

                                               

Kaev

Kaev on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks. Kaevud võivad suuresti erineda sügavuselt, veemahult ja vee kvaliteedilt. Kaevuvesi sisaldab tavaliselt rohkem mineraale kui pinnavesi ning võib seega vajada töötlemist vee pehmendamiseks. Kaeve hakati rajama, kui seoses põlluharimise laienemisega liikusid inimesed looduslikest veekogudest kaugemale ja kõrgematele kohtadele. Eesti vanimad teadaolevad kaevud on pärit 12. sajandist linnusekaevud. Väga vanad on ka saarte ja Põhja-Eesti sumbkülade keskel asuvad külakaevud. Esimesed andmed linnakaevudest pärinevad Tallinnast 30. aprillist 1375 – ...

                                               

Kraanivesi

Kraanivesi on kraanist tulev vesi, mida pumbatakse ja juhitakse hoonetesse läbi torustiku. Kraanivett kasutatakse igapäeva tegevustel nagu näiteks söögi valmistamisel, joomiseks, koristamiseks ja pesemiseks. Kraanivett peetakse üldiselt, eriti arenenud riikides, joomiskõlblikuks, kuid selle kvaliteet võib piirkonniti erineda. Tänapäeval on kraanivesi arenenud riikides elementaarne, kuid mitte kõikides majapidamistes pole seda siiani. Arengumaades on olukord oluliselt halvem. Kraanivee tarbimist mõõdetakse veemõõdikuga ja selle eest tuleb omanikul tasuda.

                                               

Mineraalvesi

Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Venemaal ja USA-s loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0.25 grammi ühe liitri kohta. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajaga o ...

                                               

Mpemba efekt

Mpemba efekt on nähtus, kus teatud tingimustel jäätub soe vesi kiiremini kui külm. Nähtus on nimetuse saanud Erasto Mpemba järgi aastal 1963. Kuigi efekti toimumise kohta leidub tõendeid, ei ole teadlased selle olemuses siiani üksmeelel. Samuti ei olda kindlad, mis tingimustel nähtus aset leiab. Sarnase nähtuse kohta on andmeid juba antiikajast, kuigi info pole katsete kordamiseks piisavalt täpne. Efekti on proovitud seletada mitut moodi.

                                               

Niiskus

Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines. Jaotatakse absoluutseks ja suhteliseks niiskuseks. Meteoroloogias mõõdetakse tavaliselt õhu absoluutset ja suhtelist niiskust. Mullateaduses mõõdetakse mulla absoluutset ja suhtelist niiskust. mullaniiskus mullavesi Kirjanduses mõeldakse niiskuse all sageli aines sisaldavat vett või veeauru.

                                               

Pehme vesi

Pehme vesi on vesi, mida iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja magneesiumiioonide sisaldus. Pehme veega on näiteks sood ja graniidi ning sellega sarnaneva koostisega kristalsete kivimitega kokkupuutunud veed, sest neis on väike kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus. Pehme on üldjuhul ka vihmavesi. Pehmemat vett eelistatakse kasutada siis, kui kareda vee omadused on soovimatud või kahjulikud, näiteks tööstuses vee kuumutamisega seotud seadmetes, et vältida või vähendada nende kahjustusi. Pehmes vees vahutavad seep ja muud pesuained paremini ja neid kulub vähem, sest karedas vees olevad k ...

                                               

Põhjaveereostus

Põhjaveereostus ehk põhjavee saastumine on saasteainete jõudmine läbi pinnase põhjavette. Seda laadi vee reostumine võib toimuda ka looduslikult, tulenevalt põhjavees väiksemal määral olemas olevast soovimatust saasteallikast või ebapuhtusest; sel juhul on asjakohasem kasutada pigem terminit "saastumine" kui "reostus". Reostus võib tekkida saneerimissüsteemidest, prügilatest, lekkida reovee puhastusjaamadest, kanalisatsioonist, kütusetanklatest või saada alguse väetiste liigkasutusest põllumajanduses. Reostus või saastumine võib tekkida ka looduslikult saastavatest ainetest, näiteks arseen ...

                                               

Reovesi

Reovesi on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Reovesi tekib olmes ning tööstuses ja põllumajanduses. Ka sademevesi võib muutuda reoveeks, kui see kas õhus või äravoolupindadel saastub. Reovees ületab saasteainete hulk lubatud piirnorme ning seetõttu tuleb see enne looduslikku veekogusse juhtimist puhastada. Eemaldamaks reoveest reoaineid ja soovimatuid organisme, et selle saaks ohutult keskkonda juhtida, rakendatakse reoveepuhastust. Heitvesi on puhastist väljunud reovesi, mille näitajad vastavad kehtestatud normidele ning see suunatakse suublasse, milleks tavaliselt on loodus ...

                                               

Vee magestamine

Vee magestamine on vee soolsuse vähendamine. Tavaliselt on vee magestamise eesmärgiks joogivee saamine. Magestatud vesi erineb destilleeritud veest selle poolest, et destilleeritud vees pole üldse sooli, aga magestatud vees on neid joomiseks sobivas koguses. Loodusliku vee soolsust põhjustavad mitmesugused katioonid ning anioonid eriti levinud on sulfaadi-, kloriidi- ja vesinikkarbonaadiioonid. Nende summaarset kontsentratsiooni nimetatakse kuivjäägiks. Joogivee kuivjääk ei tohi olla suurem kui 1–1½ g/l. Mageveekogude kuivjääk ei ole tavaliselt suurem kui ½–1 g/l. Nendes Maa piirkondades, ...

                                               

Veeaur

Veeaur on vesi gaasilises olekus. Vesi aurab nii tahkes kui ka vedelas olekus sõltumata temperatuurist. Viimasest sõltub vaid vee auramise intensiivsus. Kuigi kõnekeeles kasutatakse sõna veeaur tihti nähtava udu kirjeldamiseks, on veeaur ehk gaasiline vesi nähtamatu. Nähtav udu koosneb pisikestest tahke vee kristallidest või vedela vee piiskadest.

                                               

Veeproov

Veeproov on proov, mille abil määratakse harilikult vee kvaliteet. Veeproove võib võtta nt vooluveekogudest, salvkaevust, joogiveest joogiveeproov. Enamasti tuleb veeproovi võtmisel juhinduda asjaomastest eeskirjadest.

                                               

Veereostus

Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks soovitud otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagun ...

                                               

Veeressursid

Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna pinna- ja põhjavee koguhulk, mida on võimalik kasutada. Veeressursid laiemas mõttes on vedelas, tahkes või gaasilises olekus olev vesi ja tema jaotumine maakeral. Veeressursside hulka kuulub kogu hüdrosfääri vesi, sh jõgede, järvede, kanalite, veehoidlate, merede ja ookeanide vesi, põhja- ja mullavesi, mäe- ja mandriliustike vesi jää ning veeaur atmosfääris. Veeressursside kogumaht on 1390 mln km³, millest umbes 1340 mln km³ on maailmamere vesi. Alla 3% on magevesi, millest kasutamiseks kättesaadava osa moodustab vaid 0.3%. Iga aasta 22. märtsil ...

                                               

Veeökosüsteem

Veeökosüsteem ehk akvaatiline ökosüsteem on veekeskkonnaga seotud ökosüsteem. Seal elavad elukooslused on sõltuvad nii üksteisest kui ka nende elukeskkonnast – veest. Kõige laiemalt saab eristada kahte veeökosüsteemi: mereökosüsteem ja mageveeökosüsteem, mõnikord räägitakse ka ranniku- ja estuaariökosüsteemist. Veeökosüsteemid on keskkonna jaoks mitmes mõttes tähtsad. Neis toimub aineringlus, nad puhastavad vett, nad takistavad üleujutusi ja vähendavad nende mõju, neis läheb pinnavesi uuesti ringlusse, nad moodustavad elukeskkonna paljudele eluvormidele. Veeökosüsteeme kasutavad inimesed p ...

Gaseeritud vesi
                                               

Gaseeritud vesi

Gaseeritud vesi ehk karboniseeritud vesi on vesi, milles on lahustatud süsinikdioksiidi ning saadud niimoodi kihisev vesi, mis on suurema jao karastusjookide peamiseks komponendiks. Vee gaseerimist süsinikdioksiidiga nimetatakse karboniseerimiseks. Karboniseerimisel tekib vees süsihape.

Kare vesi
                                               

Kare vesi

Kare vesi on vesi, mis on suure mineraalainete sisaldusega. Kare vesi sisaldab palju Ca 2+ ja Mg 2+ katioone, samuti väiksemates kogustes vesinikkarbonaate ja sulfaate. Enamasti pärineb vees olev kaltsium kaltsiumkarbonaadist CaCO 3 ja kaltsiumsulfaadist CaSO 4, magneesium aga enamasti CaMgCO 3 2 -st. Üldjuhul pole kare vesi kahjulik. Kareda vee kuumutamisel tekib katlakivi.

Vesi-kirburohi
                                               

Vesi-kirburohi

Vesi-kirburohi ehk vesi-kirbutatar on veekogude kaldal või madalas vees kasvav taim. Vesi-kirburohul eristatakse kaht vormi: veevorm Polygonum amphibium f. amphibium ja maismaavorm Polygonum amphibium f. terrestre. Vesikirburohu õied on roosad ja need õitsevad maismaavormil juulist augustini ja veevormil juulist septembrini.

                                               

Saaremaa Vesi

OÜ Saaremaa Vesi on Saaremaal Kuressaares aastast 1998 tegutsev ettevõte, mis turustab kaubamärgi Saaremaa Vesi all Saaremaalt Viidumäe looduskaitsealalt pärit põhjavett. Villima hakati vett 2001. aastal. Ettevõttel on kolm toodet: gaseerimata looduslik vesi, nõrgalt gaseeritud looduslik vesi ning nõrgalt gaseeritud sidrunimaitseline vesi.

Raske vesi
                                               

Raske vesi

Raske vesi on vesi, mille molekulis on vesiniku aatomitest üks prootiumi ja teine deuteeriumi aatom või mõlemad deuteeriumi aatomid. Raske vee füüsikalised ja keemilised omadused on küllaltki sarnased hariliku vee omadega. Loodusvetes on tavaliselt 1 deuteeriumi aatomi kohta 6800 vesiniku aatomit. Loodusvetes esineb valdav osa rasket vesinikku HDO kujul. Kui vee molekulis on üks või kaks triitiumi aatomit, siis räägitakse üliraskest veest.

Soolane vesi
                                               

Soolane vesi

Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus on üle 10 g/L. Mingi veekogu soolsus on tingitud peamiselt naatriumkloriidi sisaldusest. Kuna termin on kasutusel ka üldmõistena, tähendamaks suhtelist soolast vett, võib eri allikate järgi kokkuleppeline soolsus suuresti erineda. Mõnes allikas jagatakse soolane vesi omakorda vähesoolaseks, ülisoolaseks jne.

Üliraske vesi
                                               

Üliraske vesi

Üliraske vesi on vee vorm, milles tavalised vesinikuaatomid on asendunud triitiumi ehk üliraske vesiniku omadega. Puhast ülirasket vett kutsutakse ka triitiumoksiidiks. Puhas üliraske vesi on oma iseradiolüüsi inglise self-radiolysis tõttu korrosiivne.

Arteesia vesi
                                               

Arteesia vesi

Arteesia vesi ehk surveline põhjavesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi – lamami ja lasumi – vahel. Sügavamal esineb põhjavesi harilikult vettpidavate kihtide vahel ning on seetõttu surveline. Survelist põhjavett nimetatakse ka arteesiaveeks. Arteesia vesi on nime saanud Prantsusmaa Artois piirkonna järgi, mille ladinakeelne nimi oli Artesium teistel andmetel Artesia.

Vesi-tarnhein
                                               

Vesi-tarnhein

Vesi-tarnhein on kõrreliste sugukonda arvatud taimeliik. Taim kasvab veekogude kallastel ja madalas vees. Taime leidub Eestis hajusalt.

                                               

Vesi-kiilsirbik

Vesi-kiilsirbik on vesisamblaliste sugukonda kiilsirbiku perekonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse seisuga 2012. Eestis võib neid leida jõgedest ja ojadest.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →