Back

ⓘ Jää




                                               

Jäärajasõit

Jäärajasõit toimub nii autode kui ka mootorratastega, reeglina kinnikülmunud veekogudel. Eestis korraldatakse nii karikasarju kui ka üksikuid võistlusi. Jää- ja lumerajavõistluseid sõiduautodele kui spordiala kureerib Eesti Autospordi Liidu EAL ülesandel rallikrossi alakomitee ERK. Jää- ja lumerajasõite peetakse nii eraldistartidena sprindi vormis, kui ka ühisstartidena. Kui eraldistardis osalevatele autodele pole pandud erilisi tehnilisi piiranguid, oluline on põhiliselt turvalisus ja see, et võistlusmasin ei kujutaks ohtu võistlejale ega ümbritsevale, siis ühisstartidega autodel on tingi ...

                                               

Tuur

Tuur on mitmetähenduslik sõna: Tuur on tööriist jää raiumiseks. Tuur ehk atlandi tuur on kala tuuraliste seltsist. Tuur ehk tantsutuur on tantsu terviklik osa. Tuur Acipenser on kalade perekond tuuraliste seltsis. Tuur on kaukaasia kaljukits, vaata Kubani tuur ja Dagestani tuur. Tuur on ringreis. Tuur ehk velotuur on mitmepäevane jalgrattaspordivõistlus.

                                               

Alaska mäeliustik

Alaska mäed on peamine vaatamisväärsus nii külastajatele, fotograafidele, teadlastele kui ka seiklejatele. Piiride piires on ilmatu 14 mäestikku, mis põhimõtteliselt katavad riiki ülalt alla. Kolm suurimat on Denali, Mount Saint Elias ja Mount Foraker.

                                               

Väikeliising

Väikeliising on kolmnurktehing, kus ostja ostab müüjalt sõiduki ja väikeliisingu pakkuja tasub müüjale sõiduki eest. Hiljem maksab ostja osamaksetena väikeliisingu pakkujale tagasi. Väikeliisingu puhul saab ostja kohe vara omanikuks ja seega puudub vajadus ostetava vara väärtust hinnata. Samuti võib omafinantseeering olla null. Mitte ajada sassi väikeliisinguga ärikliendile, mis on täiesti teistsugune teenus.

Jää
                                     

ⓘ Jää

Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Jääl on palju vorme. Madalatel rõhkudel on stabiilne jää I. Jää I on heksagonaalse kristallstruktuuriga ja seetõttu kaksikmurdev. Ta moodustab kergesti nõeljaid kristalle.

Jää I on hõredam kui vesi samadel rõhkudel. Madalatel rõhkudel ja sulamistemperatuuri lähedal on jää tihedus 917 kg/m 3. Seetõttu alaneb jää I sulamistemperatuur rõhu tõusmisega: kolmikpunktis 4.6 mm Hg on sulamistemperatuur 0.0076 Celsiuse kraadi, 760 mmHg juures definitsiooni järgi 0, kõrgematel rõhkudel alla 0. Jää I on sulamistemperatuuril stabiilne rõhuni 2175 atmosfääri. Kõrgematel rõhkudel tekivad muud jää modifikatsioonid, mis on veest tihedamad ja mille sulamistemperatuur seetõttu kasvab koos rõhuga.

Jää on sulamistemperatuuri lähedal pehme ja kaldub plastselt deformeeruma. Madalamatel temperatuuridel on jää kõvem.

Normaalrõhul 1 atmosfäär tekib puhtast veest jää, kui temperatuur langeb alla 0 °C ja jää sulab, kui temperatuur tõuseb sellest kõrgemale.

                                     

1. Miks on jää veest kergem

Enamiku ainete tihedus sulamisel väheneb. Sulamisel ained enamasti paisuvad muutuvad hõredamaks, tahkumisel aga tõmbuvad kokku. Vesi on üks väheseid erandlikke aineid, mis tahkumisel jäätumisel paisub. Ka see vee eriline omadus on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest.

Vee jahutamisel vee tihedus üldiselt kasvab, sest madalamal temperatuuril seosutvad vee molekulid tugevamini üksteisega tekib rohkem vesiniksidemeid. Kõige suurem on vee tiheduse 4 °C juures. Temperatuuri edasisel alanemisel hakkab aga vee tihedus mõnevõrra vähenema ja jäätumisel muutub juba märgatavalt väiksemaks. Põhjuseks on see, et jäätumisel seostuvad mitte ainult mõned, vaid juba kõik vee molekulid üksteisega vesiniksidemete abil - iga vee molekul seostub 4 naabermolekuliga, need omakorda 4 naabermolekuliga jne. Jääs tekib vee molekulidest korrapärane struktuur, mis on suhteliselt hõre.

                                     

2. Vaata ka

  • Rüsijää
  • Jääkate
  • Jääkoobas
  • Jäähotell
  • Jäämaja
  • Jäävöönd
  • Jäätee jook
  • Jääkulutus
  • Jääkoorik
  • Fossiilne jää
  • Põhjajää
  • Jäätee
  • Jääkriim
  • Jääkilp
  • Jääkünd
  • Jääpuursüdamik
  • Jäävaheaeg
  • Jääkelder
  • Jääaeg
  • Jääsammas
  • Jääsein
  • Jääpaisjärv
  • Jäämägi
  • Jääkosk