Back

ⓘ Endla järv




                                               

Sinijärv

Sinijärv on mitme Eesti järve nimi. Sinejärv, järv Viljandimaal Äntu Sinijärv, järv Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Endla Sinijärv, järv Jõgevamaal Neeruti Sinijärv, järv Lääne-Virumaal Kadrina vallas

                                               

Suurlaugas

Suurlaugas on mitme Eesti järve nimi: Hiiessoo Suurlaugas, järv Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lalli Suurlaugas, järv Rapla maakonnas Kehtna vallas Endla Suurlaugas, järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Laukasoo Suurlaugas, järv Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Selisoo Suurlaugas, järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas

Endla järv
                                     

ⓘ Endla järv

Endla järv on 284.4 ha suur, asetsedes u 75 m kõrgusel merepinnast. Järve veetaset on korduvalt alandatud.

Järve kaldad on enamikus mudased, turbased ja raskesti ligipääsetavad, ainult kirde pool on ka kõvemat kallast. Seal asub järve ulatuv poolsaar koos Juta kiviga.

Endla järv on üks Eesti saarterohkemaid – seal on 34 saart.

                                     

1. Läbivool

Läbivoolujärv, kuhu suubub Mustjõgi ja mitmeid teisi kraave, samuti esineb allikaid. Väljavool toimub Räägu kanali kaudu Põltsamaa jõkke. Põltsamaa jõega ühendab järve ka Nava jõgi, mis võib sõltuvalt veetasemest voolata mõlemas suunas.

                                     

2. Ajulugu

19. sajandi teisel poolel kaevati järve veetaseme alandamiseks ja ümbruskonna heinamaade kuivendamiseks Räägu kanal ehk Uusjõgi Endla järvest Sinijärve kaudu Põltsamaa jõkke ning rajati Nava jõele tamm, kuid loodimisvigade tõttu alanes veetase vaid 30 cm. 1950. aastatel läbi viidud kanali süvendamise tagajärjel langes veetase sedavõrd, et enamik Endlast kadus. Nava jõgi, mis varem võis sõltuvalt veetasemete erinevusest voolata mõlemas suunas, voolas nüüd vaid Endla poole. 1968. aastal rajati Sinijärvele algeline pais, mis Endla järve suures osas taastas. 1997. aastal ehitati sinna kindlam pais. Pärast seda voolab põhiosa Põltsamaa jõe veest järve mitteläbiva haru kaudu ja Nava jõgi võib jälle mõlemas suunas voolata.

                                     

3. Muistendid

Muistendi järgi on Endla tekkepõhjuseks uppunud Endlit leinava Juta pisarad.

Endla järve ja Vanemuise kasutütart Jutat mainitakse eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" sissejuhatuses:

Tule sa, laulik-targa tütar! Jõua Endla järve`esta! Pikalt ju hõbedases peeglis Siidihiukseid silitasid.

Samuti on Endla järvest juttu eepose kolmeteistkümnendas loos Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad, kus Kalevipoeg:

Käänas teelta kura käele Otse Endla järve äärde, Sammus siis silmasihilla Piki sooda edaspidi.

Järve lähedal künka juures oli koobas, millest sai alguse tee allmaailma.

                                     

4. Muud

Endla järve, täpsemalt järves asuvat Ahervaresaart, kasutati nõukogude ajal lendurite poolt sõjalise sihtmärgina ja järve heideti lennukipomme. 2017. aasta juulis leidsid keskkonnakaitseinspektorid Endla järvest Ahervaresaare juurest vene päritolu lennuki süütepommi ZAB-50 FP.