Back

ⓘ Wolfgang Amadeus Mozart




                                               

Salzburgi katedraal

Salzburgi katedraal on 17. sajandil ehitatud barokk-katedraal, mis asub Austria suuruselt neljandas linnas Salzburgis. Salzburgi roomakatoliku peapiiskopkonna peakirik on pühendatud Püha Rupertile ja Püha Virgilile. Katedraal sisaldab endiselt mahutit, milles helilooja Wolfgang Amadeus Mozart ristiti.

Wolfgang Amadeus Mozart
                                     

ⓘ Wolfgang Amadeus Mozart

Mozarti kohta oli tema eluajal kasutuses mitmeid nimekujusid. Osalt olid selle põhjuseks kirikutraditsioonid, osalt see, et Mozart kohandas oma nime mitmesse keelde.

Kirikuraamatu ladinakeelses ristimiskandes on tema nimeks märgitud "Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart". Mozarti isa Leopold teatas poja sünnist saksakeelses kirjas kirjastaja Johann Jakob Lotterile, mainides last nimega "Joannes Chrisostomus, Wolfgang, Gottlieb". Nimed Joannes ja Chrysostomus anti traditsiooniliselt pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sündis 27. jaanuar on Johannes Kuldsuu mälestuspäev. Neid nimesid ei kasutatud Mozarti kohta igapäevaselt. Wolfgangus ladinapäraselt ehk Wolfgang saksa keeles jooksev hunt oli helilooja emapoolse vanaisa nimi. Theophilus kreekakeelne ehk Gottlieb saksakeelne tähendab jumala armastaja või jumala armastatud. Amadeus, mida Mozartiga kõige rohkem seostatakse, tähendab sama ladina keeles. Theophilus oli helilooja ristiisa nimi.

Alates 1770. aastast kasutas Mozart ise Itaalias nime Wolfgango Amadeo ja alates umbes 1777. aastast Wolfgang Amadè. Tema eelistust Amadè teised üldiselt ei kasutanud, tavalised kujud olid Wolfgang Amadeus ja Wolfgang Gottlieb.

On võimalik, et nimi Amadeus sai alguse naljana. Kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud "Wolfgangus Amadeus Mozartus". Ametlikes dokumentides on tema eluajal kuju Wolfgang Amadeus kasutatud vaid ühel korral. Amadeuse kasutamine sai järk-järgult valdavaks 19. sajandil.

                                     

1. Elulugu

Ta sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.

Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.

Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna.

4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi:

  • Theresia Constanzia Adelheid Friedericke Maria Anna 27. detsember 1787 – 29. juuni 1788
  • Anna Maria suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789
  • Raimund Leopold 17. juuni – 19. august 1783
  • Franz Xaver Wolfgang Mozart helilooja, 26. juuli 1791 – 29. juuli 1844
  • Karl Thomas Mozart pianist, 21. september 1784 – 31. oktoober 1858
  • Johann Thomas Leopold 18. oktoober – 15. november 1786

Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntumatest sümfooniatest ja ooperitest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast jäi maha tema naine Constanze ja kaks poega.

                                     

2. Looming

Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose.

Ooperid mittetäielik nimekiri:

  • "Mithridates" 1770
  • "Così fan tutte" 1790
  • "Lucio Silla" 1772
  • "Figaro pulm" 1786
  • "La finta giardiniera" 1775
  • "Haaremirööv" 1782
  • "Võluflööt" 1791
  • "Zaide" jäi pooleli
  • "Bastien ja Bastienne" 1768
  • "Titus" 1791
  • "Don Giovanni" 1787
  • "Idomeneo" 1781
  • "Teatridirektor" 1786

Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt.

Sümfooniaid on 41. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte.

Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid.

                                     

3. Mozarti käsikirjad Eestis

Mozarti 1790/1791. aasta vahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need Viinis Eestist pärit baltisaksa kunstnik Gustav Adolf Hippius, kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.1868. aastal annetati käsikirjad Eestimaa Provintsiaalmuuseumile. Praegu asuvad need Eesti Ajaloomuuseumis, käsikirjad taasavastas 1990. aastail muusikateadlane Tiina Õun arhivaar Sirje Annisti abiga.

                                     

4. Kirjandus

  • Ogris, Werner; tõlkinud Krista Räni 2008. Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses: kihlus, abiellumine, pärand. Tallinn: Juura. ISBN 9789985752579
  • Leonhart, Dorothea; tõlkinud Eve Sooneste 2006. Wolfgang Amadeus Mozart: mõistatuslik ja mõjutatav. Tallinn: Kunst. ISBN 9949407745
  • Bixley, Donovan; tõlkinud Anu Lamp 2005. Lugupidamisega Mozart: Wolfgang Amadeus Mozarti imeline maailm. Tallinn: L.F.F Group. ISBN 9949131162
  • Berljand, Jelena 1956. Mozart. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus
                                     

5. Välislingid

  • Klaverisonaadid MIDI-vormingus
  • "Uuring: Mozarti varase surma põhjus võis peituda D-vitamiini vaeguses" Novaator, 13. juuli 2011
  • Neue Mozart-Ausgabe: Digitalisierte Version
  • Ingliskeelsed teosed Gutenbergi projektis
  • Klaverisonaadid K 533, 545, 570, 576 MP3 Creative Commons Recording