Back

ⓘ Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra




Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra
                                     

ⓘ Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra

Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra on mahajaana suutra, põhiline ületava mõistmise suutrate tsüklisse kuuluv tekst ja ilmselt esimene mahajaana suutra, mis võiski panna aluse selle tekstitüübi kujunemisele ja levikule.

Nimetus "Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra" tuleneb selles sisalduvast värsiridade arvust. Astasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra kirjalik tekst, mis tänapäeval tuntud kujul koosneb 32 peatükist, loodi tõenäoliselt 2.–1. sajandil eKr ning selles eristatakse erinevaid ajalisi kihistusi.

Võimalik, et Astasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra oli üldse esimene kirjalikul kujul loodud budistlik tekst, mis sellisena põhjustas revolutsiooni teadmise edasiandmise traditsioonis, nii budismis kui ka india vaimukultuuris üldse. Selles on lõike, mis ülistavad kirjapandud pühakirja ning selle lugemist, õppimist, ümberkirjutamist ja levitamist kui ülimaid pälvimusi andvaid tegevusi, mis mõõtmatult ületavad tavalisest ohverdamisest ja pühade säilmete kummardamisest saadavaid pälvimusi. Selle suutra üks juhtmotiive on kirjapandud pühakirja kultuse vastandamine Buddha säilmete kultusele.

Astasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtras esitatakse uus lähenemine seadmuste käsitlusele, mis väidab, et kõiki seadmusi iseloomustab kolm omadust:

  • tühjus sanskriti keeles śūnyatā,
  • märgitus ānimitta ja
  • eesmärgitus apranihita.

Sellega vastandub "Kaheksatuhandelise ületava mõistmise suutra" õpetus teataval määral abhidharmale, mis pidas seadmusi tegelikeks. See suutra avaldas tõenäoliselt mõju madhjamaka ehk šuunjavaada koolkonna kujunemisele.

Suutras tõlgendatakse omapäraselt bodhisattvat kui erilist inimtüüpi, paigutades selle mõiste alla ka šraavakad ja pratjekabuddhad. Bodhisattvad jagatakse alatüüpideks vastavalt nende arengutasemele, alustades bodhisattvateele asunud isiksusest’ sanskriti keeles bodhisattvayānika pudgala. Kõrgeimaks tüübiks on bodhisattva-mahasattva. Viimase kirjeldamine ja selle alatüüpide väljatoomine on Astasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra personoloogia keskseid teemasid.

Kaheksatuhandelises ületava mõistmise suutras käsitletakse ka teadvuse kõrgeimat seisundit ja sellega seotud terminoloogiat, mis baseerub neljal põhimõistel:

  • ületav mõistmine sanskriti keeles prajñā-pāramitā,
  • ülim täielik virgumine anuttarā samyaksambodhi,
  • kõikteadmine sarvajñatā ja
  • nõndasus tathatā.

Suutras esineb mõiste seadmuseihu sanskriti keeles dharmakāya elava toimiva Buddha sõna edastava tekstikogumi tähenduses.

Suutra lõpupeatükkides esitatakse lugu nooruk Sadāpraruditast, kes läbi raskuste jõuab bodhisattva Dharmodgata juurde, et viimaselt õppida ületavat mõistmist. Samuti leiab sealt Abhirati kirjelduse.

Nepali mahajaana traditsioonis kuulub Astasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra üheksa seadmuseõpetuse hulka. Tõlgete kaudu on see suutra etendanud olulist osa tiibeti ja hiina budismis.