Back

ⓘ Rahvusvaheline alpilaager Pamir




Rahvusvaheline alpilaager Pamir
                                     

ⓘ Rahvusvaheline alpilaager Pamir

Rahvusvaheline alpilaager Pamir oli Nõukogude Liidu esimene rahvusvaheline alpinismilaager.

Püsivalt tegutseva rahvusvahelise alpilaagri loomise idee tekkis 1969. aastal pärast rahvusvahelist alpinistide kokkutulekut, mille käigus sooritati ühiselt tipputõus Pamiiris asuva Lenini mäetippu 7134 m. Esimene selline laager rajatigi Pamiiri-Alai mäestikus Alai orus eraldab põhja jäävat Alai ahelikku ja lõunasse jäävat Taga-Alai ahelikku Atšik-Taši väljal. Territoriaalselt jääb see ala Oši oblastisse Kõrgõzstanis.

MAL-Pamir allus NSV Liidu Spordikomiteele. Oma tegevuse esimesel aastal teenis laager riiklikule spordikomiteele 100 000 dollarit. Varsti avati teisigi rahvusvahelisi alpilaagreid Kaukasuses, Tian Shanis ja Kasahstanis. MAL-Pamir rajas oma filiaalid Fortambeki ja Moskvini liustikul.

MAL-Pamiri teenindavale personalile kehtestati kõrged ametialased ja moraalsed nõuded. Treeneritel-päästjatel pidi olema vähemalt meistrikandidaadi järk alpinismis ja instruktori kvalifikatsioon alpinismis. Kõigi töötajate dokumendid vormistati sarnaselt välismaale minekuga ja kõik töötajad läbisid NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee liinis kontrolli ja pidid saama loa töötamaks välismaalastega.

                                     

1. 1985. aasta

Laagrisse oli tulnud üle 300 alpinisti 17 välisriigist. Kõige arvukamalt olid esindatud jaapanlased ja bulgaarlased, kumbki 40 inimesega, teised maad 10–15 osavõtjaga.

Sel hooajal saabus laagrisse ka maailma edukaim mägironija Reinhold Messner. Siin oli tal eesmärgiks tõusta Kommunismi mäetippu, kuid tema põlvevigastuse tõttu jäi tõus ära. Tollal seal instruktorina tegutsenud Jaan Künnap jäädvustas Messneri fotolindile.

                                     

2. Eestlased alpilaagris Pamir

Aastatel 1978–1985 tegutses Ilmar Priimets instruktorina st treener-konsultandi ja mägipäästjana rahvusvahelises alpilaagris Pamir. Koos Priimetsaga olid Enn Saar ja Jaak Sumeri eesti esimesi treener-instruktoreid selles laagris. Sealsamas laagris suri 1983. aastal infarkti tagajärjel Jaak Sumeri. Hiljem töötasid laagris Jaan Künnap, Alfred Lõhmus 1985 ja Kalev Muru 1985.

1985. aastal oli eestlaste rühma esmaülesanne julgestada Jaapani ja Hispaania mägironijaid tõusudel ja laskumistel, samuti marsruutide ettevalmistamine köite ülespanek, vahelaagrite hädavajalikuga varustamine jms Ajalehes Sovetski Sport samal aastal avaldatud intervjuus meenutas Junko Tabei käis naistest esimesena Everesti tipus soojade sõnadega treenereid-alpiniste Ilmar Priimetsa, Jaan Künnapit, Alfred Lõhmust ja Kalev Muru, kes rahvusvahelises alpilaagris aitasid kolmest jaapanlannast koosneval grupil laskumisel baaslaagrisse mööda Fortambeki liustikku osa nende varustusest alla kanda.

Kui töö laagris vähegi võimaldas, ronisid instruktorid iseseisvalt mägedes. 1986. aastal tegid Künnap, Lõhmus ja Muru 6 nädalaga 3 kõrgtippu – Korženevskaja 7105 m, Kommunismi 7495 m ja Lenini mäetipp 7134 m. Samal aastal olid Künnap, Lõhmus ja Muru giidideks ka kahele prantslasele Emmanuel Chombot ja Christophe Revěret, kes laskusid Lenini mäetipult 7000 meetri kõrguselt langevarjudega.

1987. aastal korraldati ametiühingute üleliiduline mägiekspeditsioon Tian Shani Han-Tengrile 7010 m. Selle koosseisus tõusid tippu 8. augustil esimeste eestlastena Kalev Muru ja Jaan Künnap.

                                     

3. Tänapäeval

Pärast Kõrgõzstani ja Tadžikistani iseseisvumist jääb Alai oru piirkond piiritsooni, seetõttu oru külastamiseks on vaja hankida piiriluba.

Kõrgõzstani Alpiklubi korraldab igal hooajal juulis-augustis mägiekspeditsioone Leninile 7134 m baaslaagriga Atšik-Tašis kõrgusel 3700 m. Kasahstani Vabariigi Alpinismi ja Kaljuronimise Föderatsioon koos kahe mägiturismifirmaga organiseerib igal hooajal juunis-augustis Taga-Alai ahelikus Atšik-Taši mäekurus kõrgus 3560 m alpilaagri.

Kommunismi mäetipp 7495 m ja Korženevskaja 7105 m jäävad lähestikku. Nende jalamil, nn Moskvini väljal kõrgusel 4200 m, töötab igal hooajal juulis-augustis rahvusvaheline alpilaager MAL. Laagris on mitu kapitaalset hoonet sh söökla, mis rajatud veel nõukogude ajal vajalik ehitusmaterjal toodi toona kohale helikopteritega. Ka personal ja alpinistid pääsevad laagrisse praktiliselt vaid helikopteritega. Laagri teenindamise ja alpinistidelt raha kogumise on monopoliseerinud üks Dušanbe mägiturismifirma.