Back

ⓘ NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia




NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia
                                     

ⓘ NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia

NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia oli Nõukogude Liidu kõrgeim meditsiiniline teadusorganisatsioon, üks riiklikke teadusakadeemiaid. Eksisteeris aastatel 1943–1991.

Akadeemia loomise idee kuulus tollasele NSV Liidu tervishoiu rahvakomissarile Georgi Miterjovile ja Punaarmee peakirurgile akadeemikule Nikolai Burdenkole. Akadeemia alusdokumentide ettevalmistamise käigus osales arutelus ka Punaarmee sõjalis-sanitaarse valitsuse ülem Jefim Smirnov. Akadeemia asutati 30. juulil 1944 NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega NSV Liidu Tervishoiu Rahvakomissariaadi juurde. Liikmeteks kinnitati 56 arstiteadlast.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ilmus 4. jaanuaril 1992 Venemaa Föderatsiooni presidendi seadlus, millega kujundati NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia ümber Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemiaks.

                                     

1. Akadeemia presidendid

  • Vladimir Timakov 1968–1977
  • Nikolai Blohhin 1960–1968
  • Aleksandr Bakulev 1953–1960
  • Nikolai Blohhin 1977–1987
  • Valentin Pokrovski 1987–1991
  • Nikolai Burdenko 1944–1946
  • Nikolai Anitškov 1946–1953
                                     

2. Akadeemikuid

  • 1944 – Aleksandr Bogomolets 1881–1946, patofüsioloog
  • 1944 – Ivan Beritašvili 1885–1974, füsioloog
  • 1944 – Aleksei Abrikossov 1875–1955, pataloog-anatoom
  • 1944 – Vladimir Vojatšek 1876–1971, otorinolarüngoloog
  • 1950 – Olga Lepešinskaja 1871–1963, histoloog
  • 1944 – Vladimir Engelhardt 1894–1984, molekulaarbioloog
  • 1944 – Aleksei Speranski 1888–1961, füsioloog ja patoloog
  • 1944 – Konstantin Skrjabin 1878–1972, bioloog ja helmintoloog
  • 1986 – Vladimir Fjodorov 1933–2010, kirurg
  • 1944 – Vladimir Filatov 1875–1956, oftalmoloog
  • 1944 – Viktor Ossipov 1871–1947, psühhiaater ja neuropatoloog
  • 1957 – Aleksandr Višnevski 1906–1976, kirurg
  • 1950 – Augusts Lietavietis 1893–1984, töötervishoiuteadlane
  • 1948 – Jefim Smirnov 1904–1989, NSV Liidu relvajõudude sõjameditsiini peavalitsuse ülem
  • 1944 – Leon Orbeli 1882–1958, füsioloog
  • 1944 – Jevgeni Sepp 1878–1957, neuropatoloog ja neurofüsioloog
  • 1944 – Lina Stern 1875–1968, biokeemik ja füsioloog
  • 1944 – Vladimir Vinogradov 1882–1964, terapeut ja kardioloog
  • 1945 – Pjotr Anohhin 1898–1974, füsioloog
  • 1944 – Konstantin Bõkov 1886–1959, füsioloog
  • 1944 – Aleksei Zavarzin 1886–1945, histoloog
  • 1975 – Natalja Behtereva 1924–2008, neurofüsioloog
  • 1971 – Jevgeni Tšazov 1929–, kardioloog
  • 1978 – Fjodor Komarov 1920–, NSV Liidu Kaitseministeeriumi sõjameditsiini keskvalitsuse ülem
  • 1957 – Boriss Petrovski 1908–2004, kirurg
  • 1944 – Vassili Parin 1903–1971, füsioloog
  • 1944 – Aleksandr Palladin 1885–1972, biokeemik
  • 1982 – Artur Valdman 1924–1990, farmakoloog
  • 1945 – Aleksandr Braunštein 1902–1986, biokeemik
  • 1946 – Aleksandr Višnevski 1874–1948, kirurg
  • 1944 – Jevgeni Pavlovski 1884–1965, entomoloog ja parasitoloog