Back

ⓘ Geograafia



                                               

Kallak

                                               

Vaar

                                               

Franz (Pommeri)

Franz oli hertsog Bogislaw XIII ja selle naise Clara poeg. Isa õhutusel sai ta parima võimaliku hariduse. Ta näitas juba varases nooruses, et tema huvid kalduvad rüütellikkuse ja sõjaasjanduse poole. Tema plaanid minna Saksi õukonda nurjas aga Johann Friedrich, kes tõi ta Kammini piiskopkonda. 1592. aastal määrati ta piiskopkonna koadjuutoriks; 1593. aastal osales ta üleriigilisel sinodil. 1594. aastal tegi ta reisi Viini ja Ungarisse. Ta võttis osa Esztergomi kindluse piiramisest Matthiase käe all, kellest hiljem sai Austria ertshertsog. Ta läks 1596. aastal Itaaliasse ja tuli siis Pommer ...

                                               

Eggegebirge

Eggegebirge või lihtsalt Egge on metsane seljandik, kuni 464 m üle merepinna, Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa idaosas.

                                               

Silla

Silla nime kannab Eestis mitu kohta: Silla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas Silla on küla Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Silla oli Piiblis Lemeki teine naine.

                                               

Aura

Aura võib tähendada mitut asja: Aura on mõjujõud; muljet kujundav õhustik Aura on epilepsia- ehk langetõvehoole eelnev seisund, hoiatusperiood Aura on soome naisenimi Aura on okultismis ja parapsühholoogias inimkeha ümbritsev eriline kiirgusvöönd või muu mõjuväli Aura on soome perekonnanimi Aura on aktsiaseltsi A. Le Coq kaubamärk.

                                               

Gaisberg

Gaisberg on mägi Austrias, Salzburgist idas, kõrgusel 1288 m üle mere pinna. See kuulub Salzkammerguti mägede hulka, mis on Põhja-Lubjakivialpide ahelik. Mägi on üks Salzburgi Hausbergidest, populaarne puhkeala, pakkudes maalilisi vaateid linnale ja Berchtesgadeni Alpidele läänes. Mäe tipus on kaugelenähtav Gaisbergi saatja.

                                               

Albi

                                               

Cantagallo

Cantagallo – omavalitsusüksus Colombias Cantagallo – omavalitsusüksus Brasiilias Cantagallo – omavalitsusüksus Hispaanias Salamanca provintsis Cantagallo – omavalitsusüksus Itaalias Prato provintsis

Geograafia
                                     

ⓘ Geograafia

Geograafia ehk maateadus on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

                                     

1. Definitsioon

Geograafia on väga ähmaste piirjoontega teadus, seepärast on tema defineerimine küllaltki keerukas ülesanne. Naljatamisi on öeldud, et geograafia on kõik see, millega geograafid tegelevad. Allpool on toodud välja eri aegadel välja pakutud definitsioone ja arvamusi geograafiast:

  • Geograafia on kokkuvõttev teadus, mis ruumimõistet kasutades sünteesib teiste teaduste tulemusi. Immanuel Kant, 1780
  • Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. Alexander von Humboldt, 1845
  • Geograafia on ühtaegu nii teadus kui ka kunst. Henry Clifford Darby, 1962
  • Geograafia eesmärgiks on kaardistamise kaudu pakkuda teavet kogu maailma kohta. Ptolemaios, 150
  • Geograafia ülesandeks on pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja ratsionaalne kirjeldus ning tõlgendus. Richard Hartshorne, 1959
  • Geograafia on õpetus Maast kui inimese kodust. Yi-Fu Tuan, 1991
                                     

2. Inim- ja loodusgeograafia sarnasused ja erinevused

Inim- ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19. sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega.

Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö lõppsaaduseks ongi tihti kaart. Raske on pidada geograafiat käsitlevaks teost, milles ei sisaldu ühtegi kaarti. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ja inimene mõjutavad teineteist tugevalt.

Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste paiknemist ja vastastikmõju läbi ruumi. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel.

Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas?

Erinevusena võib välja tuua näiteks uurimisobjekti. Loodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograafia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega. Siiski ei ole tegemist millegi anatoomia- või psühholoogiasarnasega, sest inimgeograafe ei huvita üksik inimene. Huvi pakuvad inimeste grupid ja nende paiknemine ning liikumine ruumis, selle põhjused ja tagajärjed. Põhiliseks loodus- ja inimgeograafia erinevuseks on siiski see, et loodusgeograafe huvitab põhiliselt erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise paigutuse alusel, inimgeograafe huvitab peamiselt ühe nähtuse korraldus ja levik ruumis.

                                     

3. Geograafia allharud

Loodusgeograafia

Loodusgeograafia on geograafia haru, mille sisu sarnaneb maateaduse omaga. Selle eesmärk on uurida litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri füüsikat ning maailma taimestikku ja loomastikku jaotust Maal biosfääri. Loodusgeograafia saab jagada järgmisteks allharudeks:

Inimgeograafia

Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. See hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.

Inimgeograafia saab jagada järgmisteks harudeks täielik loetelu on esitatud artiklis "Inimgeograafia":

                                     

4. Välislingid

  • Geograafia ajaloost Eestis EMÜ Teadusloo Uurimise Keskus
  • Geograhwi ehk õpetus maailma suurusest ja maailma maadest 1880 Teos digiteeritult digitaalarhiivis DIGAR
                                               

Karula (Iilpalu) kool

1868. aastal asutasid Karula ja Annikvere vallad ühiselt Iilpalu külla kooli. Õppeained olid samad, mis teisteski vallakoolides: usuõpetus, rehkendus, kirjutamine, lugemine, geograafia, laulmine, vene keele lugemine ja kirjutamine. Esimene koolmeister Villem Linkgreim oli hea laulumees, ta asutas laulukoori, mida ise ka juhatas. Kehvade palgaolude tõttu vahetusid õpetajad sageli, üks – Mart Mathias – sunniti koolist lahkuma vene keele mitteoskamise pärast.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →