Back

ⓘ Tšehhi



                                               

Strakonice

Strakonice on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas, Strakonice ringkonna halduskeskus. Strakonice asub České Budějovicest umbes 51 km loodes ja Praha kesklinnast ligikaudu 99 km lõunaedelas. Strakonicet on esmamainitud 1243. aastal. Linnaõigused sai Strakonice 1367. aastal. Strakonices on sündinud tšehhi luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija František Ladislav Čelakovský 1799–1852.

                                               

ISR

ISR võib tähendada mitut asja. ISR on Iisraeli ROK-i kood ISR on Iisraeli lennufirma Israir Airlines ICAO kood ISR Racing on Tšehhi võidusõidumeeskond ISR on katkestusetöötleja ingliskeelse nimetuse lühend

                                               

Sedlčany

Sedlčany on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Příbrami ringkonnas. Sedlčany asub Příbramist umbes 32 km idas ja Praha kesklinnast ligikaudu 48 km lõunas. Sedlčanyt on esmamainitud 1294. aastal, linnaõigused sai 1418. aastal.

                                               

Vlašim

Vlašim on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Benešovi ringkonnas. Vlašim asub Benešovist umbes 17 km ja Praha kesklinnast ligikaudu 54 km kagus. Vlašimi loss ehitati arvatavasti 1303. aastal, kirjalikes allikates on seda esimest korda mainitud 1318. aastal.

                                               

Budějovice

Budějovice all võidakse silmas pidada kahte linna Tšehhi Vabariigis: České Budějovice, saksakeelse nimega Budweis, Lõuna-Tšehhi maakonna keskus Moravské Budějovice Vysočina maakonnas

                                               

Sadská

Sadská on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Nymburki ringkonnas. Sadská asub Nymburkist umbes 7 km edelas ja Praha kesklinnast ligikaudu 41 km idas. Sadskát on esmamainitud 993. aastal. Alevi staatuse sai Sadská 1562. aastal ja linnaõigused omandas 1784. aastal. Sadskás asub Kosmonosy psühhiaatriahaigla filiaal.

                                               

Žlutice

Žlutice on linn Tšehhis Karlovy Vary maakonnas Karlovy Varyi ringkonnas. Žlutice asub Karlovy Varyst umbes 27 km kagus. Žluticet on esmamainitud 1140. aastal. Linnaõigused sai Žlutice ajavahemikul 1306–1341.

                                               

Přibyslav

Přibyslav on linn Tšehhis Vysočina maakonnas Havlíčkuv Brodi ringkonnas. Přibyslav asub Havlíčkuv Brodist ligikaudu 12 km idakirdes ja Jihlavast umbes 25 km põhjakirdes. Přibyslavi on esmamainitud 1257. aastal.

                                               

Dašice

Dašice on linn Tšehhis Pardubice maakonnas Pardubice ringkonnas. Dašice asub Pardubicest umbes 10 km idas. Dašicet on esmamainitud 1318. aastal. Linnaõigused sai Dašice 1913. aastal.

                                               

Hulín

Hulín on linn Tšehhis Zlíni maakonnas Kroměříži ringkonnas. Hulín asub Kroměřížist umbes 5.5 km idakirdes ja Zlínist ligikaudu 18 km loodes. Hulínit on esmamainitud 1224. aastal.

                                               

Kojetín

Kojetín on linn Tšehhis Olomouci maakonnas Přerovi ringkonnas. Kojetín asub Přerovist umbes 16 km edelas ja Olomoucist umbes 28 km lõunas. Kojetínit on esmamainitud 1233. aastal.

                                               

Žandov

Žandov on linn Tšehhis Libereci maakonnas Česká Lípa ringkonnas. Žandov asub Ploučnice jõe ääres, Česká Lípast ligi 11 km lääneloodes. Žandovit on esmamainitud 1273. aastal, linnaõigused sai 15. sajandil.

                                               

Proseč

Proseč on linn Tšehhis Pardubice maakonnas Chrudimi ringkonnas. Proseč asub Chrudimist umbes 28 km kagus ja Pardubicest ligikaudu 36 km lõunakagus. Prosečit on esmamainitud 1349. aastal.

                                               

Bavorov

Bavorov on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas Strakonice ringkonnas. Bavorov asub Strakonicest umbes 20 km kagus ja České Budějovicest ligikaudu 33 km loodes. Bavorovit on esmamainitud 1228. aastal. Bavarov sai linnaõigused 1853. aastal, kuid kaotas need 1949. aastal. Bavarov sai linnaõigused tagasi 2000. aastal.

                                               

Plánice

Plánice on linn Tšehhis Plzeňi maakonnas Klatovy ringkonnas. Plánice asub Klatovyst umbes 13 km idas ja Plzeňist ligikaudu 40 km lõunas. Plánicet on esmamainitud 1329. aastal. Plánices on sündinud tšehhi leiutaja ja insener František Křižík 1847–1941.

                                               

Rejštejn

Rejštejn on linn Tšehhis Plzeňi maakonnas Klatovy ringkonnas. Rejštejn asub Saksamaa piirist 13 km kaugusel, Sušicest umbes 10 km lõunas ja Klatovyst ligikaudu 33 km lõunakagus. Rejštejni on esmamainitud 1347. aastal. Põhiliseks tegevusalaks asulas oli kullakaevandamine. Linnaõigused sai Rejštejn 1584. aastal. 17. sajandil kullakaevandamine lõppes ja linnas hakkas arenema klaasitööstus. Rejštejnis toodeti ka klaaspärleid. Rejštejn kaotas linnaõigused 1954. aastal. 23. oktoobril 2007 sai Rejštejn linnaõigused tagasi.

Tšehhi
                                     

ⓘ Tšehhi

Tšehhi ehk Tšehhimaa on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga.

Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast Tšehhi Sileesia.

Tšehhi kuulub Euroopa Liitu, NATOsse ja OECDsse.

                                     

1. Nimi

Pikemalt artiklis Tšehhi Vabariigi nimi

Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks ning mida on nimetatud Tšehhiaks, kui ka laiemat ala, mis enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju Česká republika.

                                     

2. Riik

Haldusjaotus

Tšehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks Praha:

Valitsused

  • Iseseisvuseelsed
  • Petr Pitharti valitsus
  • Václav Klausi esimene valitsus
  • Iseseisvusaegsed
  • Bohuslav Sobotka valitsus
  • Václav Klausi esimene valitsus
  • Petr Nečasi valitsus
  • Miloš Zemani valitsus
  • Jiří Rusnoki valitsus
  • Václav Klausi teine valitsus
  • Vladimír Špidla valitsus
  • Mirek Topoláneki teine valitsus
  • Jiří Paroubeki valitsus
  • Andrej Babiši valitsus
  • Mirek Topoláneki esimene valitsus
  • Stanislav Grossi valitsus
  • Jan Fischeri valitsus
  • Josef Tošovský valitsus

Parteid

  • TOP 09
  • Kristlik-Demokraatlik Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei
  • Kodanike Demokraatlik Partei
  • Vabaduse Liit – Demokraatlik Liit
  • Čechy ja Morava Kommunistlik Partei
  • Roheline Partei
  • Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei
                                     

3. Rahvastik

Religioon

Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse.

Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad saabusid siia 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde Josevof. Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamisi. 1939. aastal kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu on Tšehhis umbes 6000 juuti.

                                     

4. Vaata ka

  • Tšehhi köök
  • Tšehhi riigipeade loend
  • Tšehhi veinid
  • Tšehhi jalgpallikoondis
  • UNESCO maailmapärand Tšehhis
  • Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel
  • Tšehhi meedia
  • Tšehhi lennukompaniide loend
                                     

5. Välislingid

  • Kaivo Kopli. Tšehhi eesistumisele lisab värvi või varju euroskeptiline president EPL, 3. jaanuar 2009
  • Urmas Paet. Tšehhid lõhuvad eelarvamusi Postimees, 26. jaanuar 2009
  • Tšehhi Vabariik sai Euroopa Liidu eesistujaks Delfi, 1. jaanuar 2009
Mšeno
                                               

Mšeno

Mšeno on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Mělníki ringkonnas. Mšeno asub Mělníkist ligi 15 km kirdes ja Praha kesklinnast umbes 42 km põhjakirdes. Mšenot on esmamainitud 1306. aastal, linnaõigused sai 1367. aastal.

Dolní Bousov
                                               

Dolní Bousov

Dolní Bousov on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Mladá Boleslavi ringkonnas. Dolní Bousov asub Mladá Boleslavist umbes 15.5 km idas ja Praha kesklinnast ligikaudu 64 km kirdes. Asulat on esmamainitud 1318. aastal. Dolní Bousov sai alevi staatuse 1497. aastal ja linnaõigused 1560. aastal.

Nová Včelnice
                                               

Nová Včelnice

Nová Včelnice on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas Jindřichuv Hradeci ringkonnas. Nová Včelnice asub Jindřichuv Hradecist 11.5 km põhjakirdes, Jihlavast umbes 41 km lääneedelas ja České Budějovicest ligi 52 km idakirdes. Asulat on esmamainitud 1320. aastal. Linnaõigused sai Nová Včelnice 1884. aastal. 1. juunil 1998 anti Nová Včelnicele vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.

Dobrovice
                                               

Dobrovice

Dobrovice on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Mladá Boleslavi ringkonnas. Dobrovice asub Mladá Boleslavist umbes 6.5 km lõunakagus ja Prahast ligikaudu 50 km kirdes. Dobrovicet on esmamainitud 1249. aastal, linnaõigused sai 1558. aastal. 1991. aastal sai Dobrovice vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi. Dobrovices asub 1831. aastal rajatud suhkruvabrik, mis on üks vanimaid tegutsevaid suhruvabrikuid maailmas.

Úsov
                                               

Úsov

Úsov on linn Tšehhis Olomouci maakonnas Šumperki ringkonnas. Úsov asub Šumperkist umbes 18.5 km lõunas ja Olomoucist ligikaudu 28 km põhjaloodes. Úsovit on esmamainitud 1260. aastal. Linna tähtsaim vaatamisväärsus on 13. sajandi keskel rajatud ja 15. sajandi lõpus ümber ehitatud Úsovi loss.

Velká Bystřice
                                               

Velká Bystřice

Velká Bystřice on linn Tšehhis Olomouci maakonnas Olomouci ringkonnas. Velká Bystřice asub Olomouci kesklinnast umbes 8 km idas. Velká Bystřicet on esmamainitud 1275. aastal. Linnaõigused sai Velká Bystřice 1. juunil 1998.

Horní Jelení
                                               

Horní Jelení

Horní Jelení on linn Tšehhis Pardubice maakonnas Pardubice ringkonnas. Horní Jelení asub Pardubicest ligikaudu 23 km idas. Horní Jelenít on esmamainitud 1472. aastal. Horní Jelení sai linnaõigused 1912. aastal. 2006. aastal anti Horní Jeleníle vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.

Morkovice-Slížany
                                               

Morkovice-Slížany

Morkovice-Slížany on linn Tšehhis Zlíni maakonnas Kroměříži ringkonnas. Morkovice-Slížany asub Kroměřížist umbes 14 km läänedelas ja Zlínist ligikaudu 33 km läänes. Morkovice küla on esmamainitud 1222. aastal. Morkovice-Slížany linn moodustati Morkovice ja Slížany asulate ühendamise tulemusel 1960. aastal.

Velké Opatovice
                                               

Velké Opatovice

Velké Opatovice on linn Tšehhis Lõuna-Morava maakonnas Blansko ringkonnas. Velké Opatovice asub Blanskost umbes 28 km ja Brnost ligikaudu 47 km põhjas. Asulat on esmamainitud 1308. aastal. Linnaõigused sai Velké Opatovice 1969. aastal.

Mašťov
                                               

Mašťov

Mašťov on linn Tšehhis Ústí maakonnas Chomutovi ringkonnas. Mašťov asub Chomutovist ligikaudu 24 km lõunaedelas. Mašťovit on esmamainitud 1196. aastal. 23. oktoobril 2007 sai Mašťov vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →