Back

ⓘ Humanitaaruuringute Akadeemia




                                     

ⓘ Humanitaaruuringute Akadeemia

Humanitaaruuringute Akadeemia on Venemaa üks paljudest teadusakadeemiatest, mis tekkisid 1990ndail pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Akadeemia asutati aastal 1995 Moskvas kui mittetulunduslik eraõiguslik teadusasutus. Akadeemia tegeleb alus- ja rakendusuuringutega humanitaar- ja sotsiaalteaduste eri valdkondades, sealhulgas filosoofia, ajaloo, ökoloogia, psühholoogia, sotsioloogia, eetika, konfliktoloogia, kulturoloogia, politoloogia, demograafia ja õigus-, haridus- ja majandusteaduse ning veel mõnes vallas. Akadeemia teeb koostööd Venemaa Teaduste Akadeemiaga ja teiste teadusasutuste, ministeeriumide ja muude riiklike struktuuridega.

                                     

1. Struktuur

Akadeemial on arvukalt osakondi, sealhulgas filosoofia-, õigus-, sotsioloogia ja politoloogia, kulturoloogia-, psühholoogia-, konfliktoloogia-, ajaloo-, ajakirjandus-, loodusvarade ja keskkonnakaitse ning majandusteaduste osakond. Akadeemial on osakond ka Kreekas.

Akadeemial on mitu instituuti sealhulgas ökoloogiainstituut ja humanitaarhariduse instituut, muid teadus- ja õppeasutusi ning kirjastus.

                                     

2. Liikmeskond

Humanitaaruuringute Akadeemia ühendab tuntumaid humanitaar- ja sotsiaalteadlasi. Akadeemia liikmeskonda on valitud üle 100 teadlase, neist rohkem kui 40 inimest välisriikidest, sealhulgas Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Kreeka, Šveitsi, Hollandi, Sloveenia, Hiina, Lõuna-Korea, Vietnami ja mitme SRÜ riigi teadlasi.

                                     

3. Akadeemia liikmeid läbi aegade

  • Dmitri Obolensky, ajaloolane, mediavist, bütsantsoloog, kirikuajaloolane ja filoloog
  • Vladimir Bibler, filosoof, kulturoloog ja kultuuriajaloolane
  • Kurt Karl Rudolf Hübner, filosoof
  • Juri Afanasjev, ajaloolane
  • DArco Silvio Avalle, kirjanduskriitik ja filoloog
  • Paul Ricoeur, filosoof
  • Sergei Averintsev, filoloog, kulturoloog ja kultuuriajaloolane
  • Riccardo Picchio, lingvist ja slavist
  • Eleazar Meletinski, filoloog, folklorist ja kultuuriajaloolane
  • Valeri Podogra, filosoof
  • Leonid Geller, kirjanduskriitik, kirjandusajaloolane ja -kriitik
  • Andrei Brušlinski, psühholoog
  • Aron Gurevitš, ajaloolane, mediavist ja kulturoloog
  • Jean Baudrillard, postmodernistlik kultuuriteoreetik
  • Hans-Georg Gadamer, kontinentaalfilosoof
  • Carlos Castaneda Carlos Castañeda, kultuuriantropoloog ja kirjanik
  • Boriss Uspenski, filoloog, Tartu-Moskva semiootikakoolkonna peamisi esindajaid
  • Stanislav Grof, psühholoog ja psühhiaater
  • Richard McKay Rorty, filosoof
  • Mihhail Rõklin, filosoof ja tõlkija
  • Natalia Avtonomova, filosoof ja tõlkija
  • Remi Brague, filosoof
  • Ihor Ševčenko Igor Ševtšenko, bütsantsoloog
  • André Green, psühhoanalüütik
  • Mihhail Gasparov, klassikaline filoloog, tõlkija, kirjandus- ja värsiteadlane, Tartu-Moskva semiootikakoolkonna liige