Back

ⓘ Aadel




                                               

Aadeldamine

Aadeldamine on toiming, mille käigus suguvõsa või üksikisik tõstetakse aadliseisusse. Aadeldamise aluseks on aadlikiri. Aadeldatud suguvõsa kantakse aadlimatriklisse.

                                               

Aadlilipkond

Aadlilipkond eksisteeris Rootsis ja selle valdustes 16. sajandist 18. sajandini. Tegemist oli Rootsi esimese regulaarse ratsaväeüksusega. On oletatud, et ta ulatub tagasi 1280. aasta Alsnö stadga ni, millega Rootsi aadel vastutasuks oma privileegidele kohustus kuningat sõjas aitama nn ratsateenistusega. Kindla organisatsiooni andis aadliratsaväele alles Erik XIV 1565. aastal. Nimetus Adelsfanan aadlilipkond võeti kasutusele 1571. Organisatsioon oli eri aegadel erinev; keskeltläbi vastas aadlilipkond väiksemale ratsaväerügemendile. Kui Rootsi ratsavägi fanorna organiseeriti rügementideks, s ...

                                               

Aadlimarssal

Venemaa Keisririigis eksisteerisid alates 1785. aastast kubermangude aadlimarssalid ehk kubermangumarssalid ehk kubermangude aadlipeamehed. Nad valiti kolmeks aastaks. Venemaal olid ka maakondade aadlimarssalid.

                                               

Aadlitiitel

Aadlitiitel on aadliku aste aadlisiseses hierarhias. Seda väljendab vastav sõna. Paljud aadlitiitlid pärinevad funktsioonide nimetustest. Aadlitiitlite süsteemid on eri maades eri aegadel olnud erinevad. Üldistav koondtabel alanevas järjekorras on järgmine järjekord hierarhias võib mõnel juhul erineda: suurhertsog, suurhertsoginna markkrahv, markkrahvinna, markii, markiis parun, paruness, vabahärra, vabaproua keiser, keisrinna, imperaator krahv, krahvinna vikont, vikontess, asekrahv, asekrahvinna asekuningas, asekuninganna suurvürst, suurvürstinna hertsog, hertsoginna kuurvürst, kuurvürsti ...

                                               

Eesti aadlikud

Eesti aadlikud on Eestis elavad endiste aadlisuguvõsade järeltulijad või kaasajal erineval moel aadlitiitli omandanud isikud. Ametlikult Eestis aadlitiitleid ei eksisteeri. Traditsiooniliselt on Eestis aadlikeks olnud baltisakslased, sealhulgas ka vähesed saksastunud eestlased.

                                               

Maamarssal

Maamarssal oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht, hiljem Saaremaal Taani ajast ja Liivimaal Rootsi ajast alates kuni Vene aja lõpuni 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva. 18. sajandist alates oli maamarssali ülesandeks esindada ka rüütelkonna huve keskvõimu juures.

                                               

Morganaatiline abielu

Morganaatiline ehk seisusvastane abielu on abielu ebavõrdsetest sotsiaalsetest seisus pärit inimeste vahel, mille puhul madalamast seisusest pärit osapool ja abielust sündinud lapsed ei päri teise osapoole seisuslikke privileege, varandust ja tiitleid.

                                               

Põlisaadel

Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist. Vanas käsiraamatus "Gothaisches Taschenbuch" ja uues käsiraamatus "Genealogisches Handbuch des Adels" on need toodud rubriigis "Adlige Freiherrliche, Gräfliche Häuser A". Nüüd seda vahet tituleeritud suguvõsade puhul enam ei tehta, sest sellel puudub aadliõiguslik alus. Põlisaadli päritolu on suurelt osalt teadmata. Arvatavasti põlvneb see osalt Suure rahvasterändamise aegsetest pealikest ja õilisvabadest, enamalt jaolt aga vara- ja uusk ...

                                               

Territoriaalseisus

                                               

Von

Von on enamasti saksakeelsetes maades perekonnanime ees kasutatav sõna, mis tavaliselt tähistab aadlipäritolu. Üldiselt kirjutatakse see väikese algustähega. Keskajal, kui perekonnanimed polnud veel kinnistunud, tähistas von eelkõige päritolukohta näiteks: von Plettenberg - Plettenbergist ja ei pruukinud alati tähendada, et isik on aadlipäritolu. Kuid keskaja lõpuks muutus viimane valdavaks. Von-i kasutasid veel ka mõned Šveitsi linnapatritsiaadi liikmed ja üksikud mitteaadlikud Saksamaalgi, kuid tavapärase nimeosana, nagu Madalmaades van, seda alates varauusajast ei kasutata. Kuid ka kõig ...

                                               

Õuedaam

Õuedaam oli õukonda kuuluv aadlisoost daam. Euroopas olid õuedaamid kuninganna, keisrinna, printsessi või muu väga kõrgest soost aadlidaami isiklikud assistendid ja kaaslannad. Õuedaam oli pärit heast aadliperekonnast, kuid madalama staatusega kui daam, kelle kaaslaseks ta oli. Õuedaamid võisid saada oma teenete eest kompensatsiooni või mitte, kuid kindlasti oli nende ülesanne pigem pakkuda seltskonda kui olla teenija. See, kas kõrgest soost daam võis ise endale õuedaame valida või mitte, varieerus. Isegi kui võis, olid tema otsused väga tihti mõjutatud oma vanemate, abikaasa, tolle sugula ...

                                               

Õukond