Back

ⓘ Hüdroloogia mõisteid




                                     

ⓘ Hüdroloogia mõisteid

  • alanduslehter –
  • aktiivne horisont –
  • alanduskõver
  • alass –
  • arteesia allikas –
  • antetsedentne veekogumisala –
  • akvatoorium –
  • abüssaalsus –
  • alkalitroofsus –
  • aeratsioonivöö –
  • allikasoo –
  • ajujää –
  • arteesia vesi –
  • ajutee –
  • avameri
  • abüssaal –
  • allmaaveevool –
  • atmosfäärist pärit põhjavesi –
  • abajas –
  • alumine bjeff
  • akumulatsioon glatsioloogia –
  • akumulatsioon hüdroloogia –
  • afootiline kiht –
  • ajuvesi –
  • arteesiabassein –
  • ajurand –
  • ablatsioon glatsioloogia –
  • allikas –
  • aju- ja pagunähtus –
  • afootne vöönd –
  • abüssopelagiaal –
  • aabasoo –
  • Alvin –
  • aastaäravool –
  • ajutine veevool –
  • alavesi –
                                     

1. D

  • deglatsiatsioon –
  • deebit –
  • delta –
  • depressioon hüdroloogia –
  • depressioonikõver –
  • destratifikatsioon –
  • depressioonilehter –
  • Darcy seadus –
  • deluviaalsed veed –
  • dispersioon hüdrogeoloogia –
                                     

2. E

  • El Niño –
  • estuaar – jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud
  • epilimnion –
  • epipelagiaal –
  • Ekmani spiraal –
  • ebakarst –
  • eufootiline kiht –
  • eksaratsioon – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport
                                     

3. F

  • fjord – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht
  • fluviaalsus
  • fumarool –
  • filtratsioon geoloogia –
  • filtratsioonimoodul –
  • Froudei arv
  • filtratsioon hüdroloogia –
  • filtratsiooni põhiseadus –
  • firn –
  • fluvioglatsiaalne delta –
                                     

4. G

  • glatsioloogia –
  • gravitatsioonivesi –
  • glatsioisostaasia –
  • geiser –
  • glatsiokarst –
  • geokrüoloogia –
  • geohüdroloogia –
  • geolitoraal –
  • gaiot –
  • Glomar Challenger –
                                     

5. H

  • harujõgi –
  • hadaal –
  • hüdroloogiline tsükkel –
  • hüdrogeoloogia –
  • haudmik –
  • hoovus –
  • hüdromeetria
  • hüdroakustika –
  • hüdrokeemia –
  • hapestumine –
  • hiidrahn –
  • hiiukirn –
  • halokliin –
  • hüdrotermaalne soon –
  • hüdroloogiline aasta –
  • hügroskoopsusvesi –
  • hüppekiht –
  • hüdrogeokeemia –
  • hüdrolakoliit –
  • heljum –
  • hüdrograaf –
  • hüdroisohüps –
  • hüdroloogia –
  • holomiktiline veekogu –
  • hüdrosfäär –
  • hüdrograafia –
  • hüpolimnion –
                                     

6. J

  • jäämägi –
  • juveniilne vesi –
  • jõevõrgu tihedus – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi
  • jõe veerežiim –
  • jõesäng – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi
  • jõgi – mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu, mis kulgeb piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke
  • jõestik – peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega
  • juga – koht jõel, kus vesi langeb astangust
  • jõe pikiprofiil –
  • jääkoorik –
  • järvistu –
  • jääpaisjärv –
  • jääkate –
  • jõgikond – ala, kust jõgi saab oma vee
  • jäänukjärv
  • järv –
  • jõe äravool – kindlas ajavahemikus valgalalt veekogusse voolanud vee maht
  • jõe langus – jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe
  • jõe lang – jõe pikkuse ja languse suhe
  • JOIDES Resolution –
  • joastik –
  • jäide –
  • jääkünd – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport
  • joogivesi –
  • jõe lähe – koht, kust jõgi algab
  • jääjärv –
  • järvestik –
  • järskrannik – järsult sügavneva merepõhjaga rannik
  • järvetüübid –


                                     

7. K

  • kare vesi –
  • kerkehoovus –
  • kliburannik – osa rannikust, mis on kaetud klibuga
  • karst –
  • kurk
  • kõrgvesi –
  • kanal hüdroloogia –
  • Kurlovi valem –
  • karstijärv –
  • karstumine –
  • kuiv laviin –
  • koolmekoht –
  • keskmoreen –
  • kriik –
  • kalatrepp
  • kinnisjää –
  • krüosfäär – geosfäär, mis ühendab igikeltsast haaratud maakoore ülaosa, lund, merejääd ja liustikke
  • karstiallikas –
  • kuumaveeallikas –
  • korrosioon –
  • kosk
  • küljeerosioon –
  • kompensatsioonisügavus –
  • kapillaartõusu vöö –
  • küllastusvöö –
  • kapillaarvesi –
  • külm hoovus –
  • krüptodepressioon –
  • kristallisatsioonivesi –
  • kärestik –
  • kilevesi –
                                     

8. L

  • laviinikoonus –
  • lang – jõe languse ja pikkuse suhe
  • loevesi –
  • lüüs –
  • La Niña –
  • limnoloogia –
  • liustikujärv –
  • lumekoorik –
  • liustik –
  • lumekuluaar –
  • lisajõgi –
  • langus – jõelähe ja suudme absoluutse kõrguse vahe
  • lais –
  • lumehelves –
  • looded –
  • lumikate –
  • langeallikas –
  • liustiku keel –
  • lumesadu –
  • lahvandus –
  • laugrannik – lauge reljeefiga rannik
  • liustiku koobas –
  • lumi –
  • laugas –
  • lähtejärv –
  • lamm –
  • laht –
  • lõugas –
  • lumehang –
  • läte –
                                     

9. M

  • merekeemia –
  • marš –
  • must tossutaja –
  • maailmameri –
  • meander –
  • mägijõgi –
  • mandriliustik –
  • märgala –
  • massibilanss –
  • merevesi –
  • mineraalvesi –
  • mägijärv –
  • muul –
  • madalvesi –
  • madalsoo –
  • maavesi
  • maetud karst –
  • meromiktiline veekogu –
  • mediaal –
  • mullavesi –
  • murdlaine –
  • merefüüsika –
  • meri –
  • magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0.5‰
  • meteoorne vesi –
  • mattunud karst –
                                     

10. O

  • orumeander –
  • okeanograafia –
  • ogiivid
  • otsamoreen –
  • oruliustik –
  • ookeaniline saar – peamiselt basaldist või biogeensest materjalist koosnev ookeanis asuv saar
  • oja –
  • orulooge –
  • ookean –
  • okeanoloogia –
  • orulamm –
                                     

11. P

  • paljaskarst –
  • pingo –
  • põhjaerosioon –
  • perkolatsioon –
  • põhjaveelahe –
  • poorsus –
  • püknokliin –
  • potamoloogia –
  • piesoisohüps –
  • polder –
  • pinnavesi –
  • passaathoovused –
  • pinnahoovus –
  • polügoonaalpinnas –
  • pinnasevesi –
  • põikmadal –
  • põhjaveekiht –
  • põhjaveetase –
  • põhi –
  • pehme lumi –
  • põhjaveepind –
  • ponoor –
  • punane lumi –
  • paleolimnoloogia –
  • poorsustegur –
  • pelagiaal –
  • profundaal –
  • paakjää –
  • põhjauuristus –
  • paguvesi –
  • pelagos –
  • peenar soo –
  • pinnaveekogu –
  • pais –
  • põhjavesi –
                                     

12. R

  • rannikulõugas – maapinna kerkimise tõttu ülejäänud merest selgelt eraldunud endine laht
  • rippliustik –
  • ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org
  • rannajoon –
  • rannak – randla veealune osa
  • randla – mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus
  • rannikumeri –
  • rüsijää
  • ripaal –
  • rannik – randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd
  • rakendushüdroloogia
  • rand – randla maismaaline osa
  • riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0.5.18‰
  • raba –
  • rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi
                                     

13. S

  • süvahoovus –
  • süvameri
  • suubumisjärv –
  • sise-äravooluala –
  • Secchi ketas –
  • suue – koht, kus jõgi suubub teise veekogusse
  • seiš –
  • salajõgi –
  • soot –
  • siirdesoo –
  • siirdeveed –
  • soovesi –
  • sufosioon –
  • siseveekogu –
  • soe hoovus –
  • soo –
  • soolak –
  • solfataar –
  • süvasäng –
  • suurvesi –
  • siseveed –
  • soolakas vesi –
  • soostik –
  • soolane vesi –
  • seisuveekogu –
  • soojuskihistus –
  • soolajärv –
  • soolsus – vees lahustunud soolade hulk
                                     

14. T

  • tõusuallikas –
  • trofogeenne kiht –
  • tõusuvesi –
  • tamm
  • tilkekivi –
  • triivjää –
  • tehisjärv –
  • transgressioon –
  • tõusuhoovus –
  • tõusikvool –
  • tsunami –
  • tõusukõrgvesi –
  • tõusulaine –
  • tasandikujõgi –
  • termokliin –
  • tasakaaluprofiil –
  • termohaliinne tsirkulatsioon –
  • troog – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org
  • tulv –
  • termaalne vesi –
  • termokarst –
                                     

15. V

  • veepide –
  • veelahkmeahelik –
  • vaba vesi –
  • veebilanss –
  • võrendik –
  • veelade –
  • veekompleks –
  • veekogu stratifikatsioon
  • vee karedus –
  • veejuhtivus –
  • vene karst –
  • vaheäravool –
  • veetemperatuur –
  • veemahutavus –
  • veelahe –
  • veelained –
  • vesiliiv – veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal
  • veehaare –
  • vulkaaniline saar –
  • vooluhulk –
  • vadi –
  • vesikond –
  • veehoidla –
  • voolukiirus –
  • veerežiim –
  • veeand –
  • veeressursid –
  • võõrikjõgi –
  • valgla –
  • veeringe –
  • veetase –
  • vesi –
  • veeaur –
  • vettkandev kiht –
  • veekiht –