Back

ⓘ Koolid




                                               

Erakool

Erakool on eraomandisse kuuluv kool. Eestis kuuluvad sellised koolid enamasti kooli haldamiseks loodud sihtasutustele või mittetulundusühingutele. Eriti levinud on eraomand alternatiivpedagoogilistes koolides, näiteks Waldorfi koolides. Eesti tuntumate erakoolide seas on näiteks Rocca al Mare Kool, Tartu Waldorfgümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium ja Johannese Kool Rosmal. Riigiti on erakoolide levik väga erinev, näiteks USA-s on erakoolidel haridussektoris oluline osa, Rootsis aga väike 14%. Ingliskeelsetes riikides kasutatakse erakoolide kohta eri nimetusi nt public school ja private ...

                                               

Erikool

Erikool ehk erivajadustega õpilaste kool on üldhariduskool hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja väiksemad klassid ning seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Erikooli vastand on tavakool. Eestis on erikoolid kehapuudega lastele – füüsiline erivajadus; vaegmõistuslikele lastele – vaimne erivajadus; liitpuudega lastele. meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile; Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi-liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse n ...

                                               

Fruita koolimaja

Fruita koolimaja asub Fruita külas Utah osariigis. Koolimaja on ühetoaline ja toa suurus on 5.20×6 meetrit. Koolimaja on ehitatud 1896. aastal. Kooli esimene õpetaja oli Nettie Behunin. Koolis õpetati peamiselt lugemist, kirjutamist ja aritmeetikat, aga kui nad olid kvalifitseeritud ja õppematerjale jagus, siis õpetasid õpetajad ka teisi aineid, nagu näiteks ajalugu või geograafia. Tuba kasutati ka jumalateenistuste läbiviimiseks. Algkoolina töötas kool 1896. kuni 1941. aastani. 23. veebruaril 1972 kanti koolimaja Ameerika Ühendriikide Ajalooliste Paikade Riiklikusse Registrisse. Koolimaja ...

                                               

Gümnaasium

Gümnaasium on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10.–12. klass. Gümnaasiumi pääsemise eeldus on põhihariduse olemasolu. Gümnaasiumi lõpetamine annab keskhariduse, mis on üks kõrgkooli või kutseõppeasutusse sisseastumise eeldusi. Gümnaasiumis lähtutakse õpetamisel gümnaasiumi riiklikust õppekavast. Gümnaasiumiks nimetatakse ka õppeasutust, kus asuvad gümnaasiumiastme klassid või klassid kuni gümnaasiumiastme lõpuni. Sellist õppeasutust võidakse nimetada ka keskkooliks. Gümnaasiumi ehk keskkooli lõpetavad küpsuseksamid.

                                               

Innovatsioonikool

Innovatsioonikool on haridusasutus, mis kindlustab koostöös ülikooliga vajaliku kompetentsuse, et juhendada pedagoogilist praktikat ning laiemalt tagada tõhus haridusvaldkonna õppe-, teadus- ja arendustöö. Innovatsioonikooli mõiste on kasutusele võetud Tartu Ülikooli õpetajahariduse arendajate poolt. Innovatsioonikoolid moodustavad võrgustiku, mida arendatakse vastavalt Tartu Ülikooli innovatsioonikoolide kontseptsioonile. 2013. aastal valiti innovatsioonikoolide võrgustikku 110 sooviavaldaja seast välja 23 innovatsioonikooli ja 34 innovatsioonisõpra.

                                               

Kommertskool

Kommertskool ehk kommertsgümnaasium on keskastme õppeasutus, kus õpetatakse üld- ja majandusaineid, andes lõpetajale vastava erihariduse. Kommertskooli madalamat astet on nimetatud kaubanduskooliks.

                                               

Paažikorpus

Paažikorpus, samuti Paažide korpus, ametlikult Tema Keiserliku Majesteedi Paažikorpus oli Venemaa keisririigis aastatel 1759–1917 tegutsenud kinnine sõjaväeline keskõppeasutus.

                                               

Pauli kadetikorpus

Pauli kadetikorpuse eelkäijaks oli troonipärija Pavel Petrovitši hiljem keiser Paul I poolt 1794. aastal asutatud Gattšina orbudekodu Гатчинский сиротский дом. 1829. aasta 19. veebruaril võrdsustati selle järeltulija Keiserlik sõjaline orbudekodu Императорский военно-сиротский дом ülejäänud kadetikorpustega ja see nimetati orbudekodu asutaja Pauli auks Pauli kadetikorpuseks; samal ajal eraldati sellest aadlineidude osa ja sellest sai Pauli aadlipreilide instituut. Sõjaliste õppeasutuste reformeerimise käigus kaotati kadetikorpus 25. augustil 1863 ja see reorganiseeriti 1. Pauli sõjakooliks.

                                               

Pauli sõjakool

Pauli sõjakool, aastani 1894 1. Pauli sõjakool oli aastatel 1863–1917 Peterburis jalaväeohvitsere välja õpetanud sõjakool.

                                               

Põhikool

Põhikool on üldhariduskool Eestis, kus saab omandada põhiharidust. Põhikoolis on 1.–9. klass. Põhikool jagatakse kolmeks kooliastmeks: kooliaste – 7.–9. klass kooliaste – 4.–6. klass kooliaste – 1.–3. klass Põhikool võib tegutseda asutusena, kus antakse haridust ainult ühel või kahel kooliastmel algkool, progümnaasium. Põhikool võib kolmes või vähemas astmes olla ka liidetud üheks asutuseks lasteaia lasteaed-põhikool, lasteaed-algkool või gümnaasiumiga. Põhikool võib halduslikult olla kas munitsipaal-, riigi- või erakool.

                                               

Pühapäevakool

Pühapäevakool on enamasti pühapäeviti peetav mitteametlik kool, kus lastele õpetatakse usuõpetust. Tavaliselt tegutsevad pühapäevakoolid usuorganisatsioonide, eriti koguduste juures. Maailma esimese pühapäevakooli asutas Robert Raikes Inglismaal Gloucesteris 1761. Nende arv kasvas plahvatuslikult ja juba 1765 oli pühapäevakoolides veerand miljonit õpilast. Ainuüksi Manchesteri piirkonnas oli 5 tuhat pühapäevakooli. 18. sajandil ei olnud kooliharidus kohustuslik ja tööliste lapsed ei saanud tavaliselt peale pühapäevakoolide muud haridust ning enne pühapäevakoolide asutamist ei saanud üldse. ...

                                               

Rahvaülikool

Rahvaülikool on täiskasvanutele mõeldud õppeasutus, mis üldiselt ei anna akadeemilist kraadi, kuigi mõned rahvaülikoolid pakuvad võimalust läbida akadeemilise hariduse aineid, sooritada eksameid ning saada vajalike ainepunkte.

                                               

Riigigümnaasium

Riigigümnaasium on gümnaasium, mida peab üleval riik. Eestis on 2019/2020. õppeaasta seisuga kaheksateist riigigümnaasiumi riigigümnaasiumina tegutsevad ka Tallinna Muusikakeskkool ja Narvas asuv keelekümbluskool Narva Vanalinna Riigikool: Läänemaa Ühisgümnaasium 2013 Tartu Tamme Gümnaasium 2015 Valga Gümnaasium 2016 Narva Vanalinna Riigikool Viimsi Gümnaasium 2018 Põlva Gümnaasium 2016 Pärnu Koidula Gümnaasium 2015 Tallinna Muusikakeskkool Nõo Reaalgümnaasium Hiiumaa Gümnaasium 2016 Noarootsi Gümnaasium Võru Gümnaasium 2015 Jõhvi Gümnaasium 2015 Viljandi Gümnaasium 2012 Kohtla-Järve Gümna ...

                                               

Soome kadetikorpus

Soome kadetikorpus, ka Hamina kadetikool oli aastatel 1819−1903 eksisteerinud Venemaa keisririigi sõjaline õppeasutus.

                                               

Soome topograafiakorpus

Soome topograafiakorpus oli Venemaa keisririigi sõjaline õppeasutus Soome suurvürstiriigis aastatel 1812−1819.

                                               

Täiskasvanute gümnaasium

Täiskasvanute gümnaasium on kool, kus pakutakse keskhariduse omandamise võimalust kõigile täiskasvanuile, kellel on haridustee pooleli jäänud. Täiskasvanute gümnaasiumis võivad õppida isikud, kes on lõpetanud põhikooli või on vähemalt 17-aastased. Täiskasvanute gümnaasiumis õpib umbes 17% kõikidest gümnaasiumiastme õpilastest. Valdavalt on tegemist töötavate või päevakoolis õppetöö katkestanud inimestega. Mittestatsionaarses õppes on suurem rõhk iseseisval tööl, gümnaasiumiõppes ette nähtud valikkursuste hulk on väiksem. Täiskasvanute gümnaasiumi õpilastel on võimalik õppida üksikuid õppea ...

                                               

Abikool

Abikool on kool kerge vaimse alaarenguga laste õpetamiseks, lähtudes Põhikooli lihtsustatud riiklikust õppekavast. Sellist õpetamist nimetatakse ka abiõppeks. Abikoolis õpetavad õpilasi eripedagoogid.

                                               

Autokool

Autokool on õppeasutus, kus õpetajad õpetavad soovijaid erinevaid mootorsõidukeid juhtima. Õppetöö koosneb harilikult kahest osast: teooriaõppest ja õppesõidust. Kursuse edukalt läbinud saavad õiguse taotleda ARK-ist juhiluba.

                                               

Brüsseli IV Euroopa Kool

Brüsseli IV Euroopa Kool on Brüsselis tegutsev Euroopa Kool, kus õpivad Euroopa Liidu institutsioonides töötavate vanemate lapsed. Kool asutati 2007. aastal. Septembris 2016 avati Brüsseli IV Euroopa Koolis eesti keele sektsioon, kus õpetatakse iga päev kõiki aineid eesti keeles. Õppetöö läheb eesti keelele üle järk-järgult 2016/2017. õppeaastal avati eelkool, 2017/2018. õppeaastal avati 1. klass.

Gandhi gümnaasium
                                               

Gandhi gümnaasium

Gandhi Gümnaasium, ametliku nimega Gandhi Sihtasutuse Gümnaasium ja Kolleegium on mustlaste gümnaasium Ungaris Pécsi linnas. Õppeasutus asutati 1992. aastal mustlasorganisatsioonide poolt ja tegutseb alates 1994. aastast. Kooli finantseeritakse riigieelarvest, Euroopa Liidu eelarvest ja annetustest.

                                               

Hoolduskool

Hoolduskooliks nimetatakse kooli, kus õpetatakse raske ja sügava vaimse alaarenguga lapsi. Tervikuna hoolduskoole Eestis praegu ei ole. On olemas hooldusklassid, mis on integreeritud toimetulekukooli, abikooli või tavakooli juurde. Praegu ei toimu õppetöö ka riiklikult kinnitatud õppekava järgi, vaid Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskuse välja töötatud tööversiooni järgi katseprojektina.

Internaatkool
                                               

Internaatkool

Internaatkool on õppeasutus, milles õppivad õpilased elavad kooli juures asuvas internaadis ja õpivad õpetajate ja kasvatajate järelevalve all. Internaatkooli liike: sanatoorne internaatkool. eriinternaatkool

                                               

Jesuiitide kolleegium

Jesuiitide kolleegium oli 16. sajandil jesuiitide ordu loodud õppeasutus. Neid õppeasutusi loodi vastukaaluks reformatsioonile ja neis õppeasutustes lähtuti jesuiitide pedagoogikast.

                                               

Keskkool

Keskkool on üldhariduskool, kus saab omandada keskharidust. Keskkooliks võidakse Eestis nimetada ka kooli, milles on lisaks keskkooliklassidele 10.–12. ka alamaid klasse, kas 7.–9. või 1.–9. Kutsekeskkoolis saab omandada korraga nii keskharidust kui ka kutseharidust.

                                               

Lasteülikool

Lasteülikool on enamasti ülikooli juures tegutsev kool, mille sihtrühmaks on lapsed, põhiliselt vanuses 7–12 aastat. Idee on pärit Saksamaalt, ent populaarne mujalgi Euroopas. Mõned lasteülikoolid toimivad reaalsete loengute vormis, mõned tegutsevad vaid Internetis. Eesti esimene lasteülikool on aastal 2007 Narvas avatud Narva Lasteülikool. Loodud on Euroopa lasteülikoolide võrgustik ingl. European Childrens Universities Network

                                               

Munitsipaalkool

Munitsipaalkool on õppeasutus, mida haldab kohalik omavalitsus. Terminit "munitsipaalkool" on kasutatud ka valla- ja linnakoolide üldnimetusena. Eestis on munitsipaalkoolid nt Narva Humanitaargümnaasium ja Tartu Maarja Kool.