Back

ⓘ Filosoofia




                                               

Filosoofia

Filosoofia defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi, nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerib seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning reflektsioon oma meetodi üle. Selliste küsimuste üle on mõtiskletud üle maailma ning mõneski kohas on kujunenud filosoofilised traditsioonid. Lääne akadeemilistes ringkondades mõeldakse filosoofia all ...

                                               

A posteriori

A posteriori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on järgnevast. Seda väljendit saab kasutada täiendina ja määrusena.

                                               

A priori

A priori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on eelnevast. Seda väljendit saab kasutada täiendina ja määrusena.

                                               

Abduktsioon

Abduktsioon on Charles Sanders Peircei järgi deduktsioonist ja induktsioonist erinev järeldamise viis, mille korral eeldustest järeldatakse äraarvamise teel lõppjäreldus, mis eeldusi seletab. Abduktsioon on Peircei järgi "seletushüpoteeside kujundamise protsess. See on ainus loogiline operatsioon, mis toob sisse mingi uue idee" CP 5.172. Abduktsioon hõlmab "kõik operatsioonid, millega luuakse teooriaid ja kontseptsioone" CP 5.590. Abduktsiooni järel kasutatakse deduktsiooni, millega tuletatakse abduktsiooni tulemustest kontrollitavaid järelmeid, ja induktsiooni, mille abil otsustatakse abd ...

                                               

Abjektsioon

Abjektsioon on filosoofi ja kirjanduskriitiku Julia Kristeva käibele toodud mõiste, mis tähistab kunsti juurde kuuluva subversiivse või õõnestava praktika käsitlemisvõimalust. Abjektsioon on seotud nende nähtustega, mis on domineeriva kultuurilise süsteemi poolt taunitud või talitsetud. Kristeva ise defineerib abjektsest millenagi, "mis rikub mingit identiteeti, süsteemi või korda. Mis ei pea kinni piiridest, kohtadest, reeglitest. Vahepealsus, kahemõttelisus, segu. Reetur, valetaja, kurjategija, keda ei vaeva südametunnistus, vägistaja, kes ei tunne häbi, tapja, kes esineb päästjana." Kri ...

                                               

Absoluut

Absoluut on filosoofias see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane. Absoluudiks peetakse sageli maailmatervikut või Jumalat. Absoluut on määramatu ja täiuslik. Absoluut on kõige olema viimne alus nagu Platonil hüve idee või iseenese põhjus causa sui). Absoluut on absoluutne, kuivõrd tema olemasolu ei vaja suhet millegi muuga. Näiteks on kõik Jumala loodud relatiivsed, Jumal aga absoluutne. Ka inimese tunnetus Jumalast saab olla ainult relatiivne ega anna absoluutset tõde. Absoluutne tõde ei tohiks sõltuda selle avastamise ja s ...

                                               

Abdera koolkond

Abdera koolkond oli presokraatiline filosoofiakoolkond, mille asutasid Abdera linnaga seostatavad varajased atomistid Leukippos ja tema õpilane Demokritos. Koolkonda kuulusid veel Metrodoros Chiosest ja Anaxarchos.

                                               

Abstraktne mõtlemine

Soren Kierkegaard ütleb: "Just sellepärast, et ta on sub specie aeterni, ei võta abstraktne mõtlemine arvesse konkreetset, ajalikkust, eksistentsini päris jõudmist ning viletsust, mida tunnetab eksisteerija tõsiasjast, et ta on igavese ja ajaliku süntees, mis on tõugatud eksistentsisse." Afsluttende uvidenskabelig Efterskrift til de philosophiske Smuler

Advaita-vedaanta
                                               

Advaita-vedaanta

Advaita-vedaanta ehk advaita) on vedaanta levinuim alakoolkond. Advaitat peetakse enamasti monistlikuks süsteemiks. Sõna "advaita" viitab mina ja brahmani samasusele. Kõigi vedaanta alakoolkondade alustekstid on Prasthānatrayī – upanišadid, Bhagavadgītā ja Brahma-suutrad. Advaita-vedaanta põhimõtted sõnastas lõplikul kujul Šankara.

                                               

Adverbiaalne tajuteooria

Adverbiaalne tajuteooria ehk adverbiaalteooria on epistemoloogiline positsioon, mille kohaselt tajutavad kvaliteedid ei kuulu mitte tajutava objekti, vaid tajuelamuse juurde. Näiteks kui ma näen punast raamatut, siis võib öelda, et ma tajun punaselt, mitte et punasus on raamatu omadus. Nii saab tajumiskogemust adverbiaalselt määrsõnade abil kirjeldada, kuid tegemist on eelkõige teooriaga kogemuse fenomenilisest olemusest, mitte kogemust kirjeldavate lausete semantilise analüüsiga.

                                               

Aioon

Aioon on gnostitsistlikes religioonides ja uusplatonistlikes õpetustes jumaliku igavese algenergia osakesed, mis voolavad eesmärgipäraselt välja kõrgeimast jumalast, moodustades ja elustades alamat järku jumalusi olendeid ja maailmu.

Ajalooline materialism
                                               

Ajalooline materialism

Ajalooline materialism ehk materialistlik ajalookäsitus on ühiskonnafilosoofias Karl Marxi jt metodoloogiline lähenemine ühiskonnauurimisele, majandusele ja ajaloole. Ajaloolise materialismi seisukoht on, et ühiskonna arengu alus on materiaalsete hüvede tootmine.

                                               

Aktsidents

Aktsidentsi mõiste esineb esmakordselt Aristotelese filosoofias vanakreeka keeles to symbebēkos. Aktsidents vastandub seal substantsile vanakreeka keeles ousia ning aktsidentside hulka kuuluvad kõik olevad, mis kuuluvad teistesse kategooriatesse peale substantsi. Need asjad ei ole iseseisvalt, vaid substantsis. Tänapäeva analüütilises filosoofias vaadeldakse aktsidentsi aktsidentaalse omadusena juhusliku, kontingentse omadusena ning mitteolulise mitte-olemusliku omadusena, mis võib olla mööduv.

                                               

Aktualism

Aktualism on seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailmu peale tegeliku maailma. Aktualismi vastandseisukoht on possibilism.

                                               

Algprintsiip

Algprintsiip on Aristotelese õpetuse järgi enesestmõistetav väide, mis võetakse tõestamisel eelduseks. Algprintsiipi ei ole võimalik tõestada. Tänapäevane aksioomi mõiste hõlmab ka algprintsiibi mõiste.

                                               

Analüütiline otsustus

Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes. Kanti järgi on kõik analüütilised otsustused aprioorsed, kuid kõik aprioorsed otsustused ei ole analüütilised aprioorne sünteetiline otsustus. Näiteks otsustus "Kõik poissmehed on vallalised" on analüütiline, sest vallalisuse mõiste sisaldub poissmehe mõistes.