Back

ⓘ Filosoofia mõisteid




                                               

Moment

Sõna moment on mitmetähenduslik. Moment ehk jõumoment on füüsikas jõu võime põhjustada pöördliikumist ümber punkti. Moment on liimisort, mis Siberis müügilt ära korjati, sest seda kasutati narkootilise joobe saavutamiseks. Moment on üks Hegeli ja Marxi filosoofia mõisteid. Moment on väga lühike ajavahemik, mida tavakeeles tähistatakse ka sõnaga hetk. Muusikas on sõnal moment mitu tähendust.

                                     

ⓘ Filosoofia mõisteid

Siin on loetletud filosoofia mõisteid. Filosoofia kitsamate valdkondade mõisteid võib kanda ka loenditesse vaimufilosoofia mõisteid, eetika mõisteid, esteetika mõisteid, teadusfilosoofia mõisteid, epistemoloogia mõisteid. Eraldi lehekülg on ette nähtud semiootika mõistetele ja loogika mõistetele

                                     

1. A

  • Apodiktiline otsustus
  • Aja filosoofia
  • Aprioorsus
  • Apodiktiline teadmine
  • Algprintsiip
  • Adverbiaalne tajuteooria
  • Aktsidents
  • Adžiivika
  • Ajalikkus
  • Acintya-bhedābheda
  • Analüüs analüütiline filosoofia
  • Abstraktsus
  • Abstraktsioon
  • Ajaloofilosoofia
  • Analüüs
  • Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia ehk a posse ad esse non valet consequentia, traditsioonilise loogika printsiip, mille järgi tegelikkusest järeldub võimalikkus, aga võimalikkusest tegelikkus ei järeldu
  • Anamnees
  • Apodiktiline kindlus
  • Absurd
  • Abstraheerimine
  • Aposterioorne mõiste
  • Aju tõrres
  • Anarhokapitalism
  • Aktualism
  • Apooria
  • A posteriori, filosoofias mitmes tähenduses kasutatud ladinakeelne väljend tähendusega järgnevast
  • Aksioloogia
  • Abstraktne mõtlemine
  • Analüütiline propositsioon
  • Abdera koolkond, presokraatiline filosoofiakoolkond, mille asutasid varajased atomistid Leukippos ja tema õpilane Demokritos
  • Absoluutne olemine
  • Ad hoc -hüpotees
  • Andromeeda paradoks
  • Aprioorne mõiste – Aprioorne otsustus – Aprioorne teadmine – Aprioorne tõde – Aprioorne õigustus – Apriorism – Areng – Aretē - Argumendid Jumala olemasolu vastu – Argument – Argumentatsioon – Argumentatsiooniteooria – Argumenteerimine – Argumentum ad verecundiam - Aru – Arujäreldus – Arukus vaimufilosoofia – Arv – Arvuline suurus – Asi – Asi iseeneses – Asjade seis - Asjasus – Aste – Ataraksia – Ateism – Atomistika – Atribuut – Autarkia - Autonoomia – Avastus – Avastuskontekst - Avatud ühiskond
  • Antiikfilosoofia
  • Abstraktne olemine
  • Abstraktne entiteet
  • Apodiktilisus
  • Aposterioorsus
  • Abstraktne asi
  • Absoluut, see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane
  • A priori, filosoofias mitmes tähenduses kasutatud ladinakeelne väljend tähendusega eelnevast
  • Anarhism
  • Apodiktiline väide
  • Alus
  • Aposterioorne teadmine
  • Analüütiline tomism
  • Abduktsioon, deduktsioonist ja induktsioonist erinev järeldamise viis, mille korral eeldustest järeldatakse äraarvamise teel lõppjäreldus, mis eeldusi seletab
  • Abstraktne lõpmatus
  • Antropoloogia
  • Antipateetiline eksitus
  • Abstraktne objekt
  • Aatom, aine jagamatu osake
  • Ajalisus
  • Absoluutne liikumine
  • Analoogia
  • Agregaat
  • Aksioom
  • Akraasia
  • Akatalepsia
  • Afekt
  • Aleetilised modaalsused
  • Aisting
  • Absoluutne võimalikkus
  • Apodiktiline süllogistika
  • Apodiktiline teooria
  • Andestus
  • Advaita-vedaanta
  • Altruism
  • Algus
  • Antropomorfism
  • Aposterioorne õigustus
  • Adiafoorid
  • "Achilleus ja kilpkonn"
  • Aine
  • Abstraktne asi iseeneses
  • Absoluutne moodus
  • Apodiktiline tõde
  • Allakäik
  • Antroopsusprintsiip
  • A posse ad esse non valet consequentia ehk ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia, traditsioonilise loogika printsiip, mille järgi tegelikkusest järeldub võimalikkus, aga võimalikkusest tegelikkus ei järeldu
  • Absoluutne identsus
  • Amoraalsus
  • Ab absurdo ehk ex absurdo, argument, mis põhjendab väidet või lükkab vastupidise väite ümber, toetudes vastupidise väite või selle ilmsete järelduste absurdsusele
  • Ahinsa
  • Antirealism
  • Abduktsioon ehk parima seletuse järeldamine ehk parima seletuse tuletamine, hüpoteeside õigustamisekskasutatav mittededuktiivse järeldamise viis, mis põhineb sellel, et järeldust peetakse eelduste parimaks seletuseks
  • Anomaalne monism
  • Absoluutne idealism, filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed
  • Alussõna
  • Antinoomia
  • Abstraktsus kunst
  • Absoluutsus
  • Aeg
  • Analüütiline otsustus
  • Absurdsus
  • Agnostitsism
                                     

2. B

bayesiaanlus – Berkeley interpretatsioon - binaarne opositsioon – Buridani eesel – biheiviorism – bioeetika – bioloogiafilosoofia – brahman – Brentano tees – Briti idealism – budism – Böckenförde dilemma

                                     

3. D

Dao – Darvinism – Dasein – Deduktiivne arutlus – Deduktsioon – Definitsioon – Deism – Dekonstruktsionism – Dekonstruktsioon – Demarkatsiooniprobleem – Demiurg – Demokraatia – Denominatio – Denominatio extrinseca – Denominatio intrinseca – Deontiline loogika – Deontoloogia – Descartesi dualism – Determinism – Dialektika – Dialektiline loogika – Dialektiline materialism – Dihhotoomia – "Dihhotoomia" – Diskreetne suurus – Diskreetsus – Diskursiivsus – Diskursus – Dispositsioon – Docta ignorantia – Dualism

                                     

4. E

Eelarvamus – Eeldamine – Eeldus – Eelsokraatikud – Eemaletõuge – Eesmärk – Eesti filosoofia – Eetika – Efektiivne altruism - Egoism – Eimiski – Eitus – Eksistents – Eksistentsialism – Eksperiment – Eksperimentaalne filosoofia – Ekstensiivne suurus – Ekstensionaalne kontekst – Ekstensioon – Eksternalism – Elavik - Element – Element stiihia – Eliminativism – Elise-Eretria koolkond – Elu – Elu mõte – Emanatsioon – Emergentsus – Emotsioon – Empiiriline mõiste – Empiiriline teadmine – Empiiriline tõde – Empiiriline õigustus – Empiiriline valem – Empiirilisus – Empirism – Enese ja teise asümmeetria – Eneseküllasus – Eneseloome – Eneseomistus – Enesepredikatsioon – Enesestmõistetavus - Eneseteadlikkus – Eneseteadvus – Eneseteostus – Entelehhia – Entitas – Entiteedirealism – Entiteet – Epifenomen – Epifenomenalism – Epikureism – Epistemoloogia - Erapooletus - Erapoolikus - Erilisus – Erinevus – Erinewus – Eristamatute identsus – Eristus – Ese – Esmapilguvaidlus – Esmapõhjus – Esse est percipi – Essentsialism – Esteetika – Esteetiline hoiak – Eternism – Ettekujutus – Ettemääratud harmoonia – Eudaimonism – Eukatalepsia – Evolutsioon



                                     

5. F

Fakt – Fakulteetide psühholoogia – Fallibilism – Falsifikatsionism – Falsifikatsioon – Falsifitseeritavus – Fantaasia – Feminism – Feministlik epistemoloogia – Fenomen – Fenomenalism – Fenomeniprintsiip – Fenomenoloogia – Fenomenoloogiline filosoofia – Fiktsioon – Filister – Filosoofia – Filosoofia õppeaine – Filosoofiline analüüs – Filosoofiline antropoloogia – Filosoofiline küsimus - Filosoofiline loogika – Filosoofiline lõpmatus – Filosoofiline nõustamine - Filosoofiline probleem – Formaalne iseenesesolemine – Formaalne võimalikkus – Formalism kunstifilosoofia – Frankfurdi koolkond – Fundatsionalism – Funktsionalism – Funktsioon – Funktsioon bioloogia – Füsikalism – Füüsikaline maailmapilt - Füüsikaseadus

                                     

6. H

Halastus - Hallutsinatsiooniargument – Haridusfilosoofia – Harmoonia – Heaolu – Heausksusprintsiip – Hedonism – Hellenistlik filosoofia – Hempeli paradoks – Hermeneutika – Hermeneutiline ring – Hermetism – Hiina tuba – Himu - Hinduism – Hing – Hinge surematus – Historism – Historitsism – Hoiak – Holism – Homunkulus – Humanism – Huvid – Häbi – Hädavajalikkusargument - Hävimine – Hülosoism – Hüpoteetilis-deduktiivne meetod – Hüve – Hüve idee

                                     

7. I

Idealism – Ideaalne keel – Ideaalne vaatleja – Ideaalsus – Idee – Identsete eristamatus – Identsus – Ideoloogia – Ideoloogiakriitika – Igavene taastulek – Igavesus – Igavik – Ignoratio elenchi – Iha - Ihu – Iidol – Illusiooniargument – Illokutiivne akt – Ilu – Imestus – Immanentne – Immanents – Immanentsifilosoofia – Immaterialism – Imperatiiv – Implikatuur – Indeksikaal – Individualism – Individualistlik anarhism – Individuatsioon – Indiviid – Induktiivne arutlus – Induktiivne loogika – Induktiivne tugevus – Induktivism – Induktsionism – Induktsioon – Induktsiooniprintsiip – Induktsiooniprobleem – Inimkesksus keskkonnaeetika – Inimloomus – Inimõigused – Insolubiilid – Instrumentalism – Integriteet – Intellekt – Intelligentne disain – Intensiivne suurus – Intensionaalne kontekst – Intentsionaalsus – Interaktsionism – Intuitsionistlik loogika – Intuitsioon – Intuitsioonipump – Irratsionaalsus – Irratsionalism – Isandamoraal – Ise – Iseenese sees olemine – Iseenese sees olev – Iseenesejaoksolemine – Iseenesesolemine – Iseenesesolev – Iseeneses-ja-iseenesejaoksolemine – Iseeneses-ja-iseenesejaoksolev – Iseenesest väljaspool olemine – Iseliikumine – Iseväärtus – Isik – Isikuidentsus



                                     

8. J

Ja – Jansenism – Jooga – Joonia koolkond - Juhuslikkus – Julgus - Jumal – Jumalatõestused – - Jutumärgitustav tõeteooria – Jäik tähistaja – Järeldamine – Järeldus - Järeldus traditsiooniline loogika

                                     

9. K

Kaasasündinud ideed – Kaasatoomine – Kabala – Kaemus – Kahene tõde – Kahevalentne loogika – Kahju – Kahtluskoolkond - Kanti antinoomiad – Kapitalism – Karisma – Karistus – Karma – Kasu – Kasualism – Kasuistika – Kasutamise ja mainimise eristus – Kasutamisväärtus – Kasutus – Katapult – Kategooria – Kategooriaviga – Kategooriline imperatiiv – Kategooriline väide – Katalepsia – Kaudne realism – Kaudne taju – Kavatsus – Kavatsuslikkus – Keelefilosoofia – Keeleline determinism – Keeleline relativism – Keelemäng – Keemiafilosoofia – Keha – Keha ja vaimu dualism – Keha ja vaimu probleem – Kehtetu argument – Kehtetus – Kehtiv arutlus – Kehtivus – Kellaparadoks – Keskkonnaeetika – Keskkonnaesteetika – Keskkonnafilosoofia – Keskse seisundi materialism – Kiasm – Kimbuteooria – Kindlus - Kinnitus – Kirjeldav nimi - Kogemus – Kogemusteadus – Kognitiivne tähendus – Kohalolu – Koherentism – Kohus – Kolmanda inimese argument – Kommunism – Kommunitarism – Komparativism – Kompatibilism - Komplementaarsusprintsiip – Konditsionaal – Konfutsianism – Konkreetne asi – Konkreetne olemine – Konkreetne partikulaar – Konkreetne universaal – Konkreetsus – Konnektor – Konnotatsioon – Konsekventsialism – Konservatism – Kontekstualism – Kontemplatsioon – Kontingentne propositsioon – Kontingentsus - Kontrafaktuaalid – Kontrafaktuaalne sõltuvus – Kontseptsioon – Kontseptualism – Konventsionalism – Konventsioon – Konventsioon T – Koomika – Korroboratsioon – Kosmoloogia – Kosmoloogiline jumalatõestus – Kosmoloogiline printsiip – Kreatsionism – Kriitiline idealism – Kriitiline ratsionalism – Kriitiline realism – Kriitiline teooria – Kripke semantika – Kristlik filosoofia – Kriteerium – Kujutlemine – Kujutlus – Kujutlusvõime – Kuldreegel – Kultuurifilosoofia - Kunst – Kunst kunsti pärast – Kuri – Kurja probleem – Kvaalid – Kvalitatiivne lõpmatus – Kvalitatiivne olemine – Kvaliteet – Kvantitatiivne lõpmatus – Kvantiteet – Kvantum – Kvietism – Kõiketeadmine – Kõlblusmeele teooria – Kõneaktid – Külgetõmme – Küllaldase aluse printsiip – Külluse printsiip – Kürenaikud – Küünikud – Küünilisus ja tsüünilisus

                                     

10. L

Lahenduvusprobleem – Lahkarvamus – Laiskus – Laissez-faire – Lapsepõlvefilosoofia – Laskuv põhjuslikkus – Lastefilosoofia – Lausearvutus – Lausefunktsioon – Lebensphilosophie – Legism – Lekt – Lepinguteooria – Lepitus – Liberalism – Libertaarimperatiiv – Libertarism – Libertarism metafüüsika – Lihtsus – Liigierisus – Liik – Liikumatu liigutaja – Liitsus – Logitsism – Logos – Logotsentrism – Lokutiivne akt – Loodus – Looduse raamat – Looduse ühetaolisus – Loodusfilosoofia – Looduskesksus – Loodusseadused – Loodusteadus – Loogik – Loogika – Loogikafilosoofia – Loogiline atomism – Loogiline empirism – Loogiline positivism - Loogiline vorm – Looja – Loom – Loomine eimillestki – Looming – Loomulik keel – Loomulik liik – Loomulik ontoloogiline hoiak – Loomulik teoloogia – Loomuõigus – Loomuõiguse teooria – Lootus – Lubadus – Lõhestatud aju – Lõplik asi – Lõplik suurus – Lõplikkus – Lõplikustatud lõpmatus – Lõpp-põhjus – Lõpmatu olemine – Lõpmatu regressi argument – Lõpmatus



                                     

11. M

Maailm – Maailmapilt – Maailmavaade – Majandusfilosoofia – Manihheism – Marburgi koolkond – Mardikas toosis – Marksism – Mary tuba – Maskiga mehe eksitus – Mateeria – Matemaatikafilosoofia – Matemaatiline objekt - Materiaalne olemine – Materialism – Meeled – Meeleline olemine – Meelteandmed – Meeltetaju – Megara koolkond – Mehhanism – Mehhanitsism – Menoni paradoks – Mentaalsed sündmused – Mentaalsus – Mentalism – Mereoloogia - Metaeetika – Metafilosoofia – Metafüüsika – Metafüüsiline lõpmatus – Metakeel – Metametafüüsika – Metaontoloogia – Metasemantika – Metateooria – Metodoloogia – Metodoloogiline holism – Metodoloogiline solipsism – Midagi mittemillestki – Mileetose koolkond – Milli meetodid – Mimaansa - Misoloogia – Missus - Mitmeti realiseeritavus – Mitmevalentne loogika – Mittekognitivism – Mitteolemine – Modaalloogika – Modaalne realism – Modaalsus – Modelleerimine – Modernne stoitsism - Moism – Molyneux probleem – Monaad – Monadoloogia – Monism – Monoliitaeg – Moodus – Moorei paradoks – Moraal – Moraalirealism – Moraalirelativism – Moraaliseadus – Moraalne antirealism – Moraalne dilemma – Moraalne jumalatõestus – Moraalne motivatsioon - Moraalne vastutus - Moraalne vedamine - Moraalsus – Moskva metodoloogiakoolkond – Mulje – Mustet - Muu – Muujaoksolemine – Muusikafilosoofia – Muutus – Muutuv suurus – Mõistatus Kuhn – Mõiste – Mõisteline määratlus – Mõistlik egoism - Mõistmine – Mõistujutt nähtamatust aednikust – Mõistus – Mõju - Mõtlemine – Mõtlemisseadused – Mõttekeel – Mõtteline eksperiment – Mõttemääratlus – Mõttetegevus – Mõttetus – Mõttevorm – Mõõdutus – Mõõt – Mõõtmine – Mälu – Määratlemine – Määratletud asi – Määratletud olemine – Määratletus – Määratlus – Määrav kirjeldus – Mööduvus – Müstika – Müstitsism – Müüdilisus – Müüt

                                     

12. N

Narratiiv – Natura naturata - Naturaliseeritud epistemoloogia – Naturalism – Naturalism eetika – Natuurfilosoofia – Nauding – Negatiivne lõpmatus – Negatiivne määratlus – Negatiivne utilitarism - Negatiivne vabadus – Negatiivsus – Negatsioon – Neutraalne monism – Newcombi paradoks – Nihe - Nihilism – Nominalism – Nomoloogiline üldistus – "Nool" – Norm – Normaalteadus – Nous – Nähtumus – Nähtuv olemine – Näiv olevik – Näivus

                                     

13. O

Objekt – Objektiivsus – Objektivism eetika – Objektivism epistemoloogia - Objektivism esteetika - Ockhami habemenuga – Okasionalism – Olemasolevus – Olemasolu – Olemasolu Heidegger - Olemine – Olemise ahel – Olemise hierarhia – Olemisunustus – Olemus – Olemuslik olemine – Olemuslik paistvus – Olemuslikkus – Oletus – Olev – Ollus – Omadus – Omaja puudumise teooria – "On" – Ontilisus – Ontoloogia – Ontoloogiline diferents – Ontoloogiline jumalatõestus – Ontoloogiline sidusus - Ontoloogilisus – Oodatav kasu – Operatsionaalsus – Operatsionalism – Optimism – Organisatsioonilis-tegevuslik mäng – Organismi filosoofia – Organitsism – Orjamoraal – Osa - Osaeitav otsustus – Osajaatav otsustus – Ostensiivne definitsioon – Osutamine – Osutus – Osutuse tabamatus – Osutuslikult läbipaistev kontekst – Osutuslikult läbipaistmatu kontekst – Otsene realism – Otsene taju – Otstarve – Otsustav eksperiment – Otsustus – Otsustusteooria – Otsustuste tegemine – Otsustusvõime – Ousia

                                     

14. P

Paistmine – Paistvus – Paljus – Pandeism – Pahe – Paradoks – Paratamatu propositsioon – Paratamatus – Partikulaar - Perekondlik sarnasus - Peripateetikud – Pessimism - Pessimistlik induktsioon – Philosophia – Pidev suurus – Pidevus – Piir – Piisav tingimus – Platoni Akadeemia – Platonism - Platonism matemaatika - Pneuma – Poliitiline filosoofia – Porphyriose puu - Positiivne lõpmatus – Positiivne paistvus – Positivism – Positivismitüli – Pragmaatika – Pragmatism – Pragmatistlik tõeteooria - Predestinatsioon – Predikaat – Predikatsioon – Presentism – Presupositsioon – Printsiip – Privaatkeele argument – Probleem – Propositsioon – Protsess – Pseudoteadus – Psüühika – Puhas aeg – Puhas mõistus – Puhas olemine – Puhta mõistuse kriitika – Puhtsõnaline vaidlus – Põhjendus – Põhjus – Põhjus ja tagajärg - Põhjusahel – Põhjuslik tajuteooria – Põhjuslikkus – Pürronism – Püsimine – Pütagoreism

                                     

15. R

Radikaalne empirism – Rahulolu - Rahvapsühholoogia – Rakenduseetika – Ramsey lause – Ratsionalism – Reaalne paistvus – Reaalne võimalikkus – Reaalsus – Realism – Reegliutilitarism – Reduktsioon – Reduktsionism – reflektsioon – reflektsioonimääratlus – reflektsioonita olemine – Reflekteeritus – Relatiivsus – Relativism – Religioonifilosoofia – Renessansifilosoofia – Representatsioon – Rietdijki-Putnami argument - Russelli hüpotees – Russelli paradoks – Ruum – Ruumiline suurus

                                     

16. S

Saamine – Saankhja - Saatus – Sada koolkonda – Sallivus – Samaaegsus – Samasus – Seadmine – Seatus – Seesmine omadus - Seesmisus – Seesus - Seisund – Seletus – Semantiline supositsioon – Semantiline väärtus – Semantilised paradoksid – Sensualism – Seos – Siis ja ainult siis, kui – Sisemised ja välimised omadused - Sisu – Sisu loogika - Skeptikud – Skeptitsism – Skolastika – Skolastiline meetod – Sofistid – Solidaarsus – Solipsism – Soov – Sotsiaalfilosoofia - Sotsiaalkonstruktivism – Sotsiaalne õiglus - Sotsiaalsus – Sotsiaalteaduste filosoofia – Species intelligibilis – Species intentionalis – Species sensibilis – Spekulatiivne filosoofia - Spekulatsioon - Spirituaalsus – Stoa – Stsientism – Struktuur – Subjekt – Subjekt loogika – Subjektifilosoofia – Subjektiivne paistvus – Subjektiivsus – Subsistents - Substants – Substantsidualism - Subsumeerimine – Sugu – Suhe - Surm – Suur jutustus – Suurus – Sõltuvus – Sõnaline vaidlus – Sõprus – Sümmeetriakaalutlused – Sündmus – Sünehhism – Sünteetiline otsustus – Sünteetiline propositsioon – Süvaökoloogia – Synderesis – Syneidēsis

                                     

17. T

Tagajärg – Tahe – Taju – Tajufilosoofia – Tajuprobleem – Tarvilik ja piisav tingimus – Tarvilik tingimus – Tavakeel – Tavakeelefilosoofia - Teadlik nõusolek – Teadmine – Teadmiseargument – Teadus – Teaduse demarkatsioon – Teaduse ühtsus – Teadusfilosoofia – Teadusharu – Teaduslik materialism – Teaduslik teadmine – Teaduslik teooria – Teadvus – Teadvuse neuraalsed korrelaadid – Tegelikkus – Tegelikkusteooria – Tegelikkuseta iseenesesolemine – Tegevusfilosoofia – Tegu – Tehnikafilosoofia – Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine – Tehnoteadus - Teine – Teineteisest väljaspool olemine – Teisik-Maa – Teisitiolemine – Teism – Teispoolsus – Teiste vaimude probleem – Tekkimine – Teleoloogia – Teleoloogiline jumalatõestus - Teljeajastu – Teokonsekventsialism – Teooria – Teoreem – Teoutilitarism – Tervik – Tingimus – Tolstoilus – Tomism – Topelttagajärje doktriin – Totaalsus – Traagika – Transtsendents – Transtsendentaalfilosoofia – Transtsendentaalsus – Troop skeptitsism – Troop Williams – Tsiteerimine – Tsiteerimise demonstratiiviteooria – Tsiteerimise pilditeooria – Tundus – Tunnetus – Tunnetusrelativism – Tunnetusteooria – Tunnus - Tunnus loogika - Turingi test – Tõde – Tõe aameniteooria – Tõe koherentsusteooria – Tõe liiasusteooria – Tõe vastavusteooria – Tõejärgsus - Tõeline olemine – Tõelisus – Tõelus – Tõenäolisus – Tõenäosus – Tõepredikaat – Tõesarnasus – Tõesus – Tõetagaja – Tõeväärtus – Tõlke alamääratus – Tähendus – Tänulikkus – Töö marksism – Tühi võimalik maailm – Tühi võimalikkus – Tühisus – Tühjus – Tühjus eetika – Tüüpide teooria

                                     

18. U

Uhkus - Unenäoargument - Universaalne moraal – Universum – Usaldav uskumine – Usaldus - Usk – Uskumine – Uskumus – Utilitarism – Uus induktsioonimõistatus – Uuskantiaanlus – Uuskantiaanluse Badeni koolkond – Uuskonfutsianism – Uusplatonism – Uuspütagoorlus – Uusrealism - Uusskolastika – Uustaoism – Uustomism

                                     

19. V

Vaba lõpmatus – Vaba tahe – Vaba tahte probleem – Vabadus – Vahe – Vahekord – Vahend – Vahendamatus – Vahendamine – Vahendatud olemine – Vahendatud taju – Vahendatus – Vahenditus – Vahetu olemine – Vahetu taju – Vaikiv teadmine – Vaim – Vaim filosoofia - Vaim mens – Vaimu arvutusteooria - Vaimufilosoofia – Vaimuobjekt - Valetaja lause - Valetaja paradoks – Valetamine – Valgustus – Valgustuse projekt – Valgustusfilosoofia – Valik – Vaprus - Vastand – Vastandsuurus – Vastandus – Vastastikune toime – Veatu lahkarvamus – Vihkamine - Viini ring – Voluntarism - Voorus – Vooruse-eetika – Vorm – Vormitu olemine – Võimalikkus – Võimatus – Võime – Võimehüpotees – Võimutahe – Võrdsus – Võõrandumine – Vägivallatus – Väide – Väline olemine – Välismaailma probleem - Välisus – Väljamõeldud entiteet – Väljapoole suunatud olemine – Väljendus – Väärus – Väärus eetika – Väärtus – Väärtusõpetus

                                     

20. Ü

Ühik – Ühismõõdulisus – Ühtsus – Üks – Üksik asi – Üksiktermin - Üksikus – Üldeitav otsustus – Üldjaatav otsustus – Üldistamine – Üldisus – Üldmõiste – Ülemäärane tegu - Ületamine – Ületatud iseenesesolemine – Ülevus – Üliinimene – Ürgalge