ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 616



                                               

Krivasoo Aleksander Nevski kogudus

EAÕK Krivasoo Aleksander Nevski kogudus oli õigeusu kogudus Virumaal Krivasoo külas. Kogudus kasutas alates 1888. aastast Krivasoo Aleksander Nevski kirikut. Enne oma koguduse moodustamist kuulusid Krivasoo vene õigeusklikud Olga-Risti Nikolai ko ...

                                               

Märtsiküüditamine Virumaal

Märtsiküüditamine Virumaal on ülevaade Lääne- ja Ida-Virumaal 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni läbi viidud massilise elanike vägivaldsest ümberasustamisest Eestist Venemaa Siberi piirkonda. "Täiesti salajane Eks. Nr ENSV SISEMINIS ...

                                               

Pühajõe lahing

Rootsist Pärnu saabunud, varem Ruhja piirkonnas asunud ja lõunasuunal Saksi vägede tõkestamiseks dislotseerunud Rootsi väed koondati Rakvere piirkonda, kus nad majutati ümberkaudsetesse küladesse ja määrati ka nende varustamise eest vastutavad mõ ...

                                               

Viru praostkond

Viru praostkond on EELK luteri kiriku praostkond Eestis, mis moodustati 1627. aastal. Praostkond on Virumaal asuvate koguduste koondis. Praostkonna praosti ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna pastoritest. 2015. aastast on Viru praost ...

                                               

Jõgeva vald (1939)

Jõgeva vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950. Vald moodustati senise Jõgeva valla maa-alast, välja arvatud Oonurme küla Pobeli nr. 1, Pobeli-Hans nr. 2, Pobeli-Tõnu nr. 3 ja Tuule nr. A-71 talude, Tuule m ...

                                               

Vaimastvere vald (1939)

Vaimastvere vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950. Vald kuulus Riigivolikogu 47. valimisringkonda, kust valiti Karl Roomet. 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Kõola külanõukogu ja Selli külan ...

                                               

Järva foogtkond

Järva foogtkond hõlmas üldiselt muistse Järvamaa territooriumi, mis 1222. aastaks oli langenud Taani võimu alla. Ent selle esimene foogt Hebbe tapeti 1223. aastal ja järgnevalt, pärast eestlaste vastupanu mahasurumist, vallutas Järvamaa Mõõgavend ...

                                               

Järva foogtkonna ametnike loend

Järva foogtkonna ametnike loend loetleb foogtkonnas ametis olnud Liivi ordu ametnikke, välja arvatud Järva foogtid. Mõned 14. sajandi esimese poole tegelased võisid olla ka Paide komtuurkonna ametnikud.

                                               

Paide kreis

Järva kreis уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд Paide krei ...

                                               

Albu vald (1939)

Albu vald oli vald Järvamaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Albu valla maa-alast, välja arvatud Kautla, Kautlasaare, Vahtrasaare, Palgisaare ja Kunglajärve talude ning Triigi metskonna Ravila metsandiku kvartaali nr. ja Triigi metskonn ...

                                               

Albu vald (Järva-Madise kihelkond)

Albu vald oli vald Järva-Madise kihelkonnas. Maakogukonnaseaduse kehtestamisel 1866. aastal kaotas Albu mõis võimu kogukonna üle, mis asendus Vene institutsioonide võimuga. Vallakogukonda määrati seadusega valitsema kogukonna volikogu ja vallavan ...

                                               

Ambla vald (1939)

Ambla vald oli vald Järva maakonnas aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Ambla valla maa-alast, välja arvatud Kuru, Kitseküla ja Rägavere külade ning Jootma asunduse maa-alad; senise Nõmküla valla Kaarevere, Tammiku, Jõgisoo, Roosna ja Koigi ...

                                               

Esna vald

Esna vald oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas ja Järva maakonnas. Vald eksisteeris 1866–1939. 1892. aastal liideti Esna vallaga Kodasema, Müüsleri, Viisu, Vodja, Öötla ja 1893 Koordi vald. 1913. aastal on valla koosseisus nimetatud ka Peetri ki ...

                                               

Kapu vald

Kapu vald oli vald Järvamaal Koeru kihelkonnas aastatel 1866–1939. Paiknes Piibe maantee ääres Kapu mõisa ümbruses vt Kapu küla. 1930. aastatel asus Kapu vallavalitsus Puhmu külas, samas hoones olid ka postiagentuur ja telefoni kõnepunkt. 1893 ku ...

                                               

Kareda vald (1939)

Kareda vald oli Järva maakonna vald aastail 1939–1950. Vald kuulus Riigivolikogu 21. valimisringkonda, kust valiti Nikolai Viitak, ja Paide põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda. Vald moodustati senise Esna valla maa-alast, välja arva ...

                                               

Kirna vald

Kirna vald oli vald Järvamaal Türi kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1939. Valla alal asus Kirna mõis ja Paide kirikumõis. 22. 06/15. 09 1915. aastal nimetati Kirna vald troonipärija auks ümber Aleksei vallaks. 5./28. 04. 1917 uuesti ümber nimet ...

                                               

Koigi vald (1939)

Koigi vald oli Järvamaa vald aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Koigi valla maa-alast; senise Väinjärve valla Pädaniku asunduse ja Huuksi metskonna Norra metsandiku kvartaalide nr. 42–48 maa-aladest; senise Mäo valla Prandi asunduse maa-al ...

                                               

Lehtse vald (1939)

Lehtse vald oli vald Järvamaal aastail 1939–1950. 21. aprillil 1939 valiti vallavanemaks August Oll. 1. aprillil 1939 oli vallas 5533 elanikku. Vald kuulus Riigivolikogu 19. valimisringkonda, kust valiti August Miljan.

                                               

Paide vald (1939)

Paide vald oli vald Järvamaal aastail 1939–1950. Esimene vallavanem oli Juhan Nurmik, kes valiti 21. aprillil 1939 Järva maavolikogu liikmeks. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks senine abivallavanem Jaan Krassi 10 poolt- ja 4 vastuhääleg ...

                                               

Rakke vald (1939)

Rakke vald oli vald Järvamaal aastail 1939–1950. 1939. aasta detsembris valiti liisuga vallavanemaks Voldemar Kuusmann, kelle Siseminister jättis kinnitamata. Vald kuulus Riigivolikogu 20. valimisringkonda, kust valiti August Jürima. 8. augustil ...

                                               

Särevere vald

Särevere vald oli vald Järvamaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Särevere valla maa-alast; senise Alliku valla maa-alast; senise Kirna valla maa-alast, välja arvatud Saare küla, Siugumetsa, Laiaru, Alliku, Reopalu, Reopalu A, Reopalu A- ...

                                               

Vajangu vald

Vajangu vald oli vald Järvamaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Vajangu valla maa-alast; senise Nõmküla valla Alupere, Järvajõe, Naistevälja ja Uudeküla küla ning Tamsalu aleviku, asunduse ja raudteejaama piirkonna maa-aladest; senise V ...

                                               

Võhmuta vald

Võhmuta vald oli vald Järvamaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Võhmuta valla maa-alast, välja arvatud Järsi ja Metsamõisa külade, Võhmuta asunduse, Liivaku, Salu, Kuristiku, Kalda, Lombi, Kivimäe, Kopli, Lipumäe, Pusuotsa, Tammiku, Vil ...

                                               

Väinjärve vald

Väinjärve vald oli vald Järvamaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Väinjärve valla maa-alast, välja arvatud Ramma küla, Pädaniku asunduse ning Huuksi metskonna Norra metsandiku kvartalite nr. 42–48 maa-alad; senise Kapu valla Puhmu ja Ka ...

                                               

Väätsa vald (1939)

Väätsa vald oli vald Järvamaal aastail 1939–1950. 1. aprillil 1939 oli vallas 1978 elanikku. Detsembris 1939 valiti tagasi senine vallavanem Eduard Mikser 11 poolt- ja 1 vastuhäälega, abivallavanemateks valiti August Silm ja Johannes Sutting.

                                               

Tiina Oraste

Tiina Oraste on lõpetanud Nuia Keskkooli 1981 ning E. Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja algõpetuse metoodika erialal 1986.

                                               

Järvamaa

Järvamaa on üks Eesti vanemaid maakondi. See kujunes juba enne 13. sajandit ja oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid. Tänapäevase Järvamaa pealinn Paide ja sellest lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa Alempoisi mu ...

                                               

Tapa Gümnaasium

1919 nimetati kool Järva Maakonna Tapa Ühisgümnaasiumiks 1922 Tapa Alevi gümnaasium 1927 Tapa Linna Ühisgümnaasium 1905 Tapal asutati Noorsoo Kasvatuse Selts, et asutada eestikeelne kool 1923 Tapa Alevi Tehnikagümnaasium 1939 avati uus koolimaja ...

                                               

Martna külanõukogu

Martna külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s. Kirna külanõukogu moodustati 1945 septembris Läänemaal Martna vallas. Külanõukogu keskus asus algselt Kirna külas. Seoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati ...

                                               

Pürksi külanõukogu

Pürksi külanõukogu oli külanõukogu Noarootsi vallas ja hiljem Haapsalu rajoonis. Lisaks Pürksi külanõukogule moodustati 1945. aastal Noarootsi valla territooriumile ka Sutlepa külanõukogu. Endises Noarootsi kihelkonnas asunud Riguldi valla territ ...

                                               

Sutlepa külanõukogu

Sutlepa külanõukogu oli külanõukogu Noarootsi vallas ja hiljem Haapsalu rajoonis. Lisaks Sutlepa külanõukogule moodustati 1945. aastal Noarootsi valla territooriumile ka Pürksi külanõukogu. Endises Noarootsi kihelkonnas asunud Riguldi valla terri ...

                                               

Taebla külanõukogu

Taebla külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s. Külanõukogu moodustati 1945 septembris Läänemaal Taebla vallas. Külanõukogu keskus asus Taebla asunduses. Seoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Taebla k ...

                                               

Tuksi külanõukogu

Tuksi külanõukogu oli külanõukogu Riguldi vallas ja hiljem Haapsalu rajoonis. Lisaks Tuksi külanõukogule moodustati 1945. aastal Riguldi valla territooriumile ka Vanaküla külanõukogu. Endises Noarootsi kihelkonnas asunud Noarootsi valla territoor ...

                                               

Asuküla vald

Asuküla vald oli vald Läänemaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Asuküla valla maa-alast, välja arvatud Varni küla ja Tauksi saare maa-alad; senise Võnnu valla Herjava, Rohense, Kadaka, Laheva, Üsse, Tammiku, Aamsi, Rumma, Võnnu ja Kabra ...

                                               

Karuse vald

Karuse vald oli vald Läänemaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Massu valla maa-alast, välja arvatud Võigaste, Metsküla, Paga, Järise ja Poanse külade ja Saastna asunduse piirkonnad ning seniste Lihula ja Paadremaa valdade piires asuvad ...

                                               

Kirbla vald (1939)

Kirbla vald oli vald Lääne maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kirbla külas. Vald moodustati senise Kirbla valla maa-alast, välja arvatud Muhu nr. A-47 talu, Vigala metskonna Selja metsandiku kvartaali nr. 1 ning Vigala metskonna Keblaste ...

                                               

Kullamaa vald (1939)

Kullamaa vald oli vald Läänemaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Vaikna valla maa-alast; senise Luiste valla Teenuse küla ja asundus ning Urevere, Nõmme, Huugi ja suurema osa Luiste külade piirkondadest; senise Jõgisoo valla maa-alast; ...

                                               

Martna vald (1939)

9. Martna vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Martna valla maa-alast, välja arvatud Haeska küla piirkond ja Martna valla talude senise Kirbla valla piires asuvate heinamaatükkide maa-alad Kasari jõe ääres; b) senise Lähtru valla maa-alast, ...

                                               

Riguldi vald (1939)

16. Riguldi vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Rikholdi valla maa-alast; b) senise Nõva valla Kiritse ja Valipe külade ning osa Vihterpalu metskonna Riguldi metsandiku maa-aladest; c) senise Sutlepa valla Metsküla piirkonnast.

                                               

Taebla vald (1939)

Taebla vald oli vald Läänemaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Taebla valla maa-alast, välja arvatud Nõmme küla piirkond; senise Palivere valla maa-alast, välja arvatud Jaakna, Seljaküla ja Lehtmetsa külade ning Seljaküla asunduse piirk ...

                                               

Vigala vald (1939)

Vigala vald oli vald Läänemaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Tõnumaa külas. Vald kuulus Riigivolikogu 25. valimisringkonda, kust valiti Eduard Arnover, Märjamaa põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda ja Lihula jaoskonnakohtu jaosko ...

                                               

Läänemaa

Läänemaa on ajalooline maakond Eestis. Nüüdisaegne Läänemaa hõlmab ajaloolisest Läänemaast vaid keskmise osa – selle lõunapoolne ala Mihkli ja Varbla ümbruses kuulub nüüdisaegse Pärnu maakonna koosseisu ja Lihula ja Virtsu ümbrus ühines pärast om ...

                                               

Innar Mäesalu

Innar Mäesalu on Eesti poliitik. Ta kuulub 2001. aastast Eesti Reformierakonda. Ta oli XII Riigikogu liige 2014–2015. Ta lõpetas aastal 1988 Võru 1. Keskkooli ja 1990 Tallinna Miilitsakooli. 2001. aastal lõpetas Concordia rahvusvahelise ülikooli ...

                                               

Haljala kihelkond

Haljala kihelkond oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal. Kihelkonna pindala oli 520 km².

                                               

Esku külakool

Esku kool oli üks esimesi koole Haljala kihelkonnas. 1840. aasta sügisel hakkas mõisahärra Paul von Focki soovitusel Kõne-Posti talus kooli pidama Juhan Johann Joosepi p. Veinman, kes oli pärit Sagadist ja samal aastal lõpetanud Ataste koolmeistr ...

                                               

Kandle kool

Kandle kool oli kool Kandle vallas. Kandle vald sai koolimaja 1865. aastal. Esialgu paiknes kool Kandle mõisa külje all, aastal 1897 viidi kool üle Eisma ja Kandle vahelisse metsa. Kool alustas 36 õpilasega. Esimesel aastal oli koolmeistriks Vill ...

                                               

Sagadi kool

Sagadi kool oli kool Haljala kihelkonnas. Sagadi vallas töötas kool juba 1840. aastate algul. Kõikide koolikohustuslike laste jaoks oli seal ruumi napilt. Olukorrast püüti üle saada sellega, et endisele Sagadi kohtumajale rajati juurdeehitis, mis ...

                                               

Vihula kool

Vihula kool oli kool Vihula külas. Kooli mainitakse kooliaruannetes esmakordselt 1866. aastal. Maa ja materjali kooli jaoks andis mõisnik von Schubert, maja ehitas vald oma kuludega. Vihula külas asunud uus kool oli väike talumaja, kus lõuna pool ...

                                               

Võipere külakool

Võipere külakool oli kool Võipere külas Aaspere vallas. Kool loodi 1861. aastal. Esimene õpetaja oli Juhan Akberg, kes oli mõisa kulul Simuna kihelkonnakoolis koolmeistriks õppinud. Algul õpetas ta lastele lugemist, veerimist, laulmist, kirjutami ...

                                               

Kadrina kihelkond

Kadrina kihelkond oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus. Kadrina kihelkond piirnes läänes Tallinna kreisi Kuusalu ja Paide kreisi Ambla kihelkondadega, lõunas Väike-Maarja, idas Rakvere kihelkonnaga ja loo ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →