ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 571



                                               

Iatrokeemia

Iatrokeemia on alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis pidas haiguste põhjuseks organismi kehavedelike ja kolme aine – elavhõbeda, väävli ja soola – tasakaalu muutumist vaeguse või liia suunas. Sellest arusaamast lähtuvalt üritati haigus ...

                                               

Ionisatsioonienergia

Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt. Teisiti öeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis. Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom elektroni ja ioniseerub. N-tas ...

                                               

Ionogeel

Ionogeel on ioonset vedelikku sisaldav polümeerne maatriks, milles on säilinud ioonsele vedelikule iseloomulikud omadused Ioonne vedelik koosneb katioonidest ning anioonidest, mis IUPACi nomenklatuuri kohaselt märgitakse eraldi nurksulgudesse. Sõ ...

                                               

Ioonvõre

Ioonvõre ehk iooniline kristallivõre ka kristallivõre, kus võre keskmetes asuvad ioonid. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu moodustub ioonidest ioonkristall – kristall, mis koosneb vastaslaengutega ...

                                               

Isosorbiid

Isosorbiid on heterotsükliline keemiline ühend, mille nimetus süstemaatilise nomenklatuuri järgi on 1.4:3.6-dianhüdro- D -glütsitool, CAS 652-67-5. Isosorbiid ja tema kaks isomeeri on kiraalsed sekundaarsed dioolid üldnimega isoheksiidid. Neid sü ...

                                               

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv on neil sama. Ehk teisisõnu, keemilise elemendi isotoobid erinevad üksteisest neutronite arvu p ...

                                               

Kaaliumkarbonaat

Kaaliumkarbonaat on valge värvusega sool, mis lahustub vees. Soola vesilahus on tugevalt aluseline. Kaaliumkarbonaati kasutatakse seebi ja klaasi tootmisel. Inimesele mõjub ärritavalt. Kaaliumkarbonaadi avastas 1742. aastal Antonio Campanella.

                                               

Karl Fischeri tiitrimine

Karl Fischeri tiitrimise leiutas 1935. aastal saksa keemik Karl Fischer. Ta avastas, et lisades Bunseni reaktsioonile suures ülehulgas vääveldioksiidi, on võimalik määrata vee sisaldust mittevesilahustes. Sellel reaktsioonil põhinedes on välja tö ...

                                               

Katal

Katal on SI-süsteemi tuletatud ühik, mille väljendatakse ensüümide ja teiste katalüsaatorite katalüütilist aktiivsust teatud tingimuste korral. 1 kat = 1 mol/s Katal ei kirjelda keemilise reaktsiooni kiirust, vaid katalüsaatori omadust, katalüüti ...

                                               

Keemia ajalugu

Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani. Keemia kui omaette teadusharu hakkas välja kujunema alles 17. sajandi keskel. Teaduslike meetodite arenemisega nähti üha enam erinevusi alkeemia ja keemia vahel, milles mängisid olu ...

                                               

Keemia filosoofia

Keemia filosoofia on teadusfilosoofia valdkond, mis tegeleb keemia kui teaduse metodoloogia ja filosoofiliste alustega. Suurema osa vältel teadusfilosoofia ajaloost on selles domineerinud füüsika filosoofia, kuid 20. sajandi lõpust on keemiast pä ...

                                               

Keemiaseadused

Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused. Keemia põhiseadusteks loetakse alljärgnevaist esimest kolme. Keemia-, füüsikalise keemia ja füüsikaseadused võimaldavad teha stöhhiomeetria arvutusi, reaktsioonide tasakaalu, kineetika, s ...

                                               

Keemik

Keemik on spetsialist keemia valdkonnas. Keemikud uurivad ainete koostist ja nende keemilisi omadusi. Keemikuks saab Eestis õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Eestis koondab keemikuid Eesti Keemia Selts.

                                               

Keemiline struktuur

Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis. Keemilise struktuuri kirjeldamisel kasutatakse mõisteid, nagu struktuurivalem, molekulaarne geomeetria, elektronkonfiguratsioon, kristallstruktuur. Molekulide keemilise struktuu ...

                                               

Kemoselektiivsus

Kemoselektiivsus on ühe keemilise reaktsiooni valdav realiseerumine teiste võimalike reaktsioonidega võrreldes. See on ühe reaktsiooniprodukti valdav moodustumine tänu mingi funktsionaalrühma selektiivsele reaktsioonivõimele võrreldes teiste funk ...

                                               

Keskkonna happelisus

Keskkonna happelisus ühendab nii Bronstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust. Valdav on aga happelisuse kirjeldamine Bronstedi-Lowry teooriale vastavalt. Käsitledes happelisust, on oluline vahet teha keskkonna ja mol ...

                                               

Kompleksühend

Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu. Iga ligand on seostunud tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme kaudu. Üks aatom annab sideme moodusta ...

                                               

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus. Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses. Kontsentratsioonide määramine kuulub analü ...

                                               

Konversioon (keemia)

Konversioon on aine muundamine keemilises reaktsioonis, kus lähteainest saadakse produkt või vaheprodukt. Konversiooni kiirus on sünonüüm reaktsiooni kiirusele. Konversioon näitab võtmereagendi ärakasutamist ehk läbireageerimise määra, mida võib ...

                                               

Koostise püsivuse seadus

Koostise püsivuse seadus on oluline keemiaseadus. See väidab, et iga puhas aine sisaldab alati neidsamu keemilisi elemente kindlas kaalulises proportsioonis. Teiste sõnadega: elementide massivahekord keemilises ühendis ei sõltu selle ühendi saami ...

                                               

Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus

Kvantitatiivne struktuuri-aktiivsuse/omaduse sõltuvus on mudel, mis seob omavahel suures andmekogumis aine füsikokeemilise omaduse või bioloogilise aktiivsuse ja aine keemilise struktuuri. Korrektselt loodud QSAR-mudel võimaldab ennustada uute, s ...

                                               

Lahutusmeetodid

Lahutusmeetodid keemias hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks. Ainete lahutamine põhineb komponentide füüsikaliste või keemiliste omaduste erinevustel. Vastavalt valitak ...

                                               

Latimeri diagramm

Latimeri diagramm on ühe keemilise elemendi elektrokeemilisi potentsiaalse koondav joonis. Latimeri diagramm on nimetuse saanud USA keemiku Wendell Mitchell Latimeri järgi.

                                               

Luminofoor

Luminofoor on aine, mis ergastatud olekus kiirgab valgust – luminestseerib. Anorgaanilisi luminofoore nimetatakse fosfoorideks. Nende helendumine on määratud lisanditega või kristallistruktuuri defektidega. Aktivaatoriks on harilikult metalliioon ...

                                               

Mahuprotsent

Mahuprotsent ehk ruumalaprotsent on suurus, mis näitab mingi komponendi mahulist protsendimäära aines. Mahuprotsent P V {\displaystyle P_{V}} on komponendi mahu V i {\displaystyle V_{i}} ja kogumahu V tot {\displaystyle V_{\text{tot}}} suhe näite ...

                                               

Massiarv

Massiarv on nukleonide koguarv aatomi tuumas. Massiarv võrdub prootonite arvu Z {\displaystyle Z} aatomnumber ja neutronite arvu N {\displaystyle N} summaga: A = Z + N. {\displaystyle A=Z+N\.} Massiarv esitatakse koos keemilise elemendi nimetuse ...

                                               

Massiprotsent

Massiprotsent on suurus, mis näitab mingi komponendi massi protsendimäära aine kogumassis. Massiprotsent P m {\displaystyle P_{m}} on komponendi massi m i {\displaystyle m_{i}} ja kogumassi m tot {\displaystyle m_{\text{tot}}} suhe näiteks ühikut ...

                                               

Mikrolainekeemia

Mikrolainekeemia on teadusharu, kus keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks kasutatakse mikrolainekiirgust. Selle kasutamine võimaldab lühikese ajaga saavutada kõrgeid temperatuure, mistõttu reaktsiooni kestus väheneb märgatavalt. Lühike reaktsioo ...

                                               

Molaarmass

Molaarmass on aine ühe mooli osakeste mass: M = m n {\displaystyle M={\frac {m}{n}}}, kus M {\displaystyle M} on molaarmass, m {\displaystyle m} on aine mass kilogrammides, n {\displaystyle n} on ainehulk moolides. Molaarmassi mõõtühik SI-süsteem ...

                                               

Molaarne kontsentratsioon

Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses. Kui ainet on lahustatud 1 kg lahustis, siis räägitakse molaalsest kontsentratsioonist. Molaarse kontsentr ...

                                               

Molaarruumala

Molaarruumala on ainet iseloomustav suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga. Molaarruumala tähis on V m {\displaystyle V_{\text{m}}} ja SI mõõtühik kuupmeeter mooli kohta m 3 /mol, sageli on kasutusel ka liiter mo ...

                                               

Molekulaarorbitaalide teooria

Molekulaarorbitaalide teooria on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli. MO teooria, toe ...

                                               

Molekuli polaarsus

Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu. Molekuli polaarsus tähendab elektrontiheduse nihkumist molekulis tulenevalt elektronide nihutatud paiknemisest. Elektronide ebaühtlane paiknemine aatomi ...

                                               

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. Formaalne oksüdatsiooniaste on hüpoteetiline elektrilaeng, mis aatomil oleks keemilises ühendis, kui kõik selle aatomi keemilised sidemed teiste keemilist ...

                                               

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis või mitmest aatomist koosnevas molekulis.

                                               

Oscar Paulsen

Oscar Paulsen oli Tallinnas elanud baltisakslasest keemik, kes leiutas 1896. aastal veekindla puiduliimi. Ta töötas alates 1893. aastast Alexander Martin Lutheri vineerivabriku laboratooriumis. Teda assisteerisid laboris naine Therese Paulsen 187 ...

                                               

Peenkeemia

Peenkeemia on väikesemahuline keemiatööstuse haru, mis toodab puhtaid keemilisi aineid spetsiifilisteks otstarveteks. Väärtuslike peenkeemia toodete keemilise sünteesi väljatöötamine ja tootmisprotsess on tihti küllalt kallid ning seotud jäätmete ...

                                               

Perioodilisusseadus

Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. Elemendi keemilised omadused sõltuvad suuresti sellest, kui palju elektrone on elemendi väliskihis ja kuidas on need paigutu ...

                                               

Pihustuspürolüüs

Pihustuspürolüüs on keemiliste ühendite lagundamise meetod, mille käigus kasutatav lähtelahus pihustatakse aerosooliks ning seejärel pürolüüsitakse kas kuumutatud substraadil või reaktoris.

                                               

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel l ...

                                               

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni. Prooton on positiivse elektrilaenguga barüon. Prooton on fermion spinniga 1/2. Prootonid ja neutronid ühise nimetajaga nukleonid moodustavad ...

                                               

Propüleenglükool

Propüleenglükool on dioolide hulka kuuluv keemiline aine. Selle keemiline valem on C 3 H 8 O 2 ehk HO–CH 2 –CHOH–CH 3. Ainet kasutatakse nt lennunduses lennuki kere kaitsmisel jäätumise eest ja toiduainetes niiskusesäilitajana E1520.

                                               

Põlemissoojus

Põlemissoojus on soojushulk, mis vabaneb aine põlemisel. Ainet iseloomustav põlemissoojus ehk põlemisentalpia ehk eripõlemissoojus on soojushulk, mis eraldub kindla hulga aine täielikul põlemisel standardtingimustel. Seda mõõdetakse džaulides ühe ...

                                               

Pöörlev rõngas-ketaselektrood

Pöörlev rõngas-ketaselektrood on pöörleva ketaselektroodi edasiarendus. Selleks on kaks tööelektroodi: ketaselektrood ja rõngaselektrood. Moodustades nelja elektroodi süsteemi. Kasutatakse elektrokeemias redoksreaktsioonide mehhanismide uurimisel ...

                                               

Radikaal

Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni. Radikaal on tavaliselt väga lühiealine intermediaat, sest ta reageerib kiiresti teiste radikaalide või molekulidega. Teisisõnu radikaalid on üldjuhul ...

                                               

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. Aatomituuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite omavahelisest suhtest, kusjuures väikestes stabiilsetes aatomites on neid võrdselt ning suurtes on neutronei ...

                                               

Reaktiivne molekulaardünaamika

Reaktiivse molekulaardünaamika all mõeldakse molekulaardünaamiliste arvutisimulatsioonide edasiarendusi, mis võimaldavad käsitleda ka keemilisi reaktsioone. MD meetodid käsitlevad aatomeid punktmassidena ning kirjeldavad nendevahelisi interaktsio ...

                                               

Reaktsiooni järk

Keemilises kineetikas on üldine reaktsiooni järk kineetilises võrrandis olevate ainete kontsentratsioonide astendajate summa. Reaktsiooni järk kindla aine suhtes on selle aine kontsentratsiooni astendaja. Reaktsiooni järk on tähtis liige kineetil ...

                                               

Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip

Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip väidab, et suurema reaktsioonivõimega keemiline ühend või aktiivne vaheühend on väiksema selektiivsusega. Tänapäeval loetakse see printsiip vananenuks, kuna paljudel juhtudel see ei kehti. See printsiip on ...

                                               

Redokspotentsiaal

Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. Kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused, kui positiivne, siis domineerivad oks ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →