ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 568



                                               

Huygensi printsiip

Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. Huygensi printsiibi kohaselt on lainefrondi iga punkt uue elementaarlaine allikas, mil ...

                                               

Hõõre

Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju, mis takistab nende kehade omavahelist libisemist. Hõõrdumisega kaasneb energia hajumine. Jõudu, mis avaldab takistust ühe keha liikumisele mööda t ...

                                               

Hälve

Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest, normaalsest vms väärtusest. Mehaanilise võnkumise korral tähendab hälve võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist antud hetkel. Suurimat hälvet nimetatakse amplituudiks.

                                               

Hüvetegur

Hüvetegur on võnkumisvõimelise süsteemi tunnussuurus, mis iseloomustab süsteemi võnkumisel tekkivat energiakadu. Kui süsteemis kaod puuduksid, jääks kord ergutatud võnkumine kestma. Paratamatult esinevate energiakadude tõttu võnkumise amplituud a ...

                                               

Ideaalne gaas

Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte. Füüsikas ja füüsikalises keemias nimetetakse ideaalgaas ...

                                               

Igiliikur

Igiliikur ehk perpetuum mobile on kujutletav masin, mis liigub või teeb tööd igavesti. Tõelist igiliikurit pole võimalik füüsikaseaduste rikkumiseta valmistada. Esimest liiki igiliikur teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem energiat, kui ...

                                               

Impulss

Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vasta ...

                                               

Inerts

Inerts on füüsikas keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist või paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda. Keha inertsi määrab tema mass.

                                               

Inertsimoment

Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab absoluutselt jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavali ...

                                               

Interaktsioon

Interaktsioon ehk vastastikmõju on objektide omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus. Interaktsioon ja/või vastastikmõju on kasutusel paljudel aladel, näiteks keemias – aatomite ja molekulide valentselektronide ümberpaigutumine ...

                                               

Interferents

Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Üldjuhul mõeldakse interferentsi all selliste lainete liitumist, mis on üksteisega seotud või koherentsed. Selle jaoks peavad ...

                                               

Invariant

Invariant on objekti omadus, näiteks suuruse väärtus, avaldise vorm jne, mis jääb vaadeldava teisenduse korral muutumatuks. Invariantsed on näiteks liikumisseadused klassikalises mehaanikas Galilei ajalis-ruumiliste teisenduste suhtes, liikumisse ...

                                               

Joonkiirus

Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ringliikumisel oleva keha kiirust, s.o keha poolt ajaühikus läbitava trajektoori pikkust: v = l t {\displaystyle v={\frac {l}{t}}}, kus v {\displaystyle v} on kiirus m/s, l {\displaystyle l} on liikumi ...

                                               

Josephsoni efekt

Josephsoni efekt on ülijuhtivusvoolu üks nähtustest, mille korral elektrivool läheb läbi õhukese dielektrikukihi, mis eraldab kaht ülijuhti. Niisugust struktuuri ülijuht-mittejuht-ülijuht nimetatakse Josephsoni kontaktiks või Josephsoni siirdeks, ...

                                               

Juht (füüsika)

Juht on füüsikas aine või toode energia edasikandmiseks selle eri vormides: elektrivooluga, soojusega ja lainega. Raadiolainejuhiks võib olla näiteks asümmeetriline liin ehk koaksiaalliin, mis koosneb traatjuhist ja seda ümbritsevast silindrilise ...

                                               

Juhtivus

Juhtivus on aine füüsikaline omadus edasi kanda energiat või teist ainet. Energia juhtivused: reaktiivjuhtivus – kompleksjuhtivuse imaginaarosa kompleksjuhtivus – näivjuhtivus vahelduvvoolu elektriahela osas aktiivjuhtivus – kompleksjuhtivuse rea ...

                                               

Kaos

Kaos on täieliku korrastamatuse seisund, vastanduses kosmosele ja universumile. Etümoloogiliselt on sõna kaos seotud Kreeka tegusõnaga χαίνω chaino, haigutama, millega peeti silmas "haigutavat ruumi", "tühjust", "lõhet". Kreeka luuletaja Hesiodos ...

                                               

Kaoseteooria

Kaoseteooria on matemaatika haru, mis uurib deterministlike võrranditega kirjeldatavate keerukate dünaamiliste süsteemide korrapäratut, juhusliku protsessiga sarnanevat käitumist. Kaoseteooria on valdkondade ülene teooria, milles väidetakse, et k ...

                                               

Kaugus

Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes ja matemaatikas. Kauguse all mõistetakse tavakeeles ja loodusteadustes peamiselt objektide ruumilise eraldatuse määra ehk vahemaa d, mõnikord ka muud laadi eraldatuse määra. Lo ...

                                               

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element sama aatomnumbriga aatomite kogum. Kolmanda definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad a ...

                                               

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed ja piirpind, mis määrab keha kuju. Keha võib olla tahke, vedel või gaasiline. Keha mõistet kasutatakse peamiselt teoreetilistes ainekäsitlustes, kus pole vaj ...

                                               

Kiirendus

Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on LT –2, kus L on pikkus ja T aeg. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta, Kiirendus võib olla nii positi ...

                                               

Klassikaline füüsika

Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20. sajandi algust: klassikaline mehaanika, akustika, optika, termodünaamika ja elektromagnetism. Selle mõiste tähendus ...

                                               

Koherentsed lained

Koherentseteks laineteks nimetatakse füüsikas laineid, millel on konstantne faasivahe ja püsiv sagedus. See annab lainetele ideaalse omaduse, mis võimaldab statsionaarses olekus interferentsi. Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, k ...

                                               

Kondensatsioon

Kondensatsioon ehk kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse või tahkesse. Mõne allika järgi on kondensatsioon üleminek ainult gaasilisest olekust vedelasse olekusse. Ka ingliskeelses kirjanduses kasutatakse mõistet s ...

                                               

Konservatiivne jõud (füüsika)

Konservatiivne jõud on niisugune jõud, mille tehtav töö sõltub ainult jõu rakenduspunkti alg- ja lõpp-punktist, ning ei sõltu jõu liikumisseadusest ega trajektoori kujust. Seega konservatiivse jõu töö mööda mistahes kinnist trajektoori on null. K ...

                                               

Kontiinum

Kontiinum on pidev ning katkematu kulgemine. See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine.

                                               

Konvektsioon

Konvektsioon on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga. Atmosfäärifüüsikas ja meteoroloogias mõistetakse seda füüsikalist nähtust kui õhu püstsihilist liikumist, mis on tingitud alumiste õhukihtide ebaühtlasest sooje ...

                                               

Kvantenesetapp

Kvantenesetapp on mõtteline eksperiment, mille pakkusid üksteisest sõltumatult välja Hans Moravec, Bruno Marchal ja Max Tegmark. See mõtteline eksperiment püüab teha vahet kvantmehaanika Kopenhaageni tõlgenduse ja Everetti paljumaailmalise tõlgen ...

                                               

Kvantsurematus

Kvantsurematus on märksõna, mis märgistab mõttekäiku, mille kohaselt kvantmehaanika Everetti paljumaailmalisest tõlgendusest järeldub, et teadvusega olend ei saa lakata olemast. Sellele mõttele on esitatud tugevaid vastuargumente. Tegemist on kva ...

                                               

Laserindutseeritud plasma spektroskoopia

Laserindutseeritud plasma spektroskoopia on aatomemissioonspektroskoopia meetod, kus kasutatakse aatomi ergastamiseks võimsat laserimpulssi. LIBSi meetodiga tekitatakse võimsa laserimpulsiga uuritava aine pinnal plasma, milles olevate ergastatud ...

                                               

Leektemperatuur

Leektemperatuur ehk leekpunkt on õli või muu põlevvedeliku kuumutamisel selline madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eraldunud aurud, segunedes õhu hapnikuga hetkeks süttivad kui puutuvad kokku lahtise leegiga. Leektemperatuuri saa ...

                                               

Lendkeha

Lendkeha on ese, mis lennutatakse jõu avaldamisega ruumi. Lendkehana võib vaadelda mistahes keha, mis liigub läbi ruumi, kuid enamasti kasutatakse seda sõjatehnika mõistena.

                                               

Lorentzi medal

Lorentzi medal on teadusauhind, mida annab iga nelja aasta tagant välja Hollandi kuninglik kunsti- ja teaduste akadeemia. See asutati 1925. aastal hollandi füüsiku ja nobelisti Hendrik Lorentzi doktorikraadi 50. aastapäeva puhul. Medal antakse ol ...

                                               

Luup

Luup on lihtne optikariist, mis annab lühikese fookuskaugusega kumerläätse fookuse lähedusse asetatud esemest suurendatud näilise kujutise. Luup asetatakse silma suhtes nii, et kujutis tekiks parimal nägemiskaugusel. Kui ese asub täpselt läätse f ...

                                               

Magnetiline ümberühendumine

Magnetiline ümberühendumine on füüsikaline nähtus plasmas, kus magnetvälja topoloogia muutub. Magnetvälja energiatihedus väheneb protsessi käigus ja vabanev energia läheb üle plasma laetud osakestele. Selle tulemusena tõuseb järsult plasma temper ...

                                               

Magnetjõumikroskoopia

Magnetjõumikroskoopia on aatomijõumikroskoopia alaliik, mis on eelkõige mõeldud pindade magnetiliste omaduste uurimiseks. Magnetjõumikroskoop MFM on aatomijõumikroskoobi erivariant, kus magneeditud teravikuga skaneeritakse mööda magnetilist pinda ...

                                               

Massi jäävuse seadus

Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus. See väidab, et isoleeritud süsteemi mass on ajas muutumatu suurus. Seega suletud süsteemi kogumass on jääv, seda ei lisandu ega hävi süsteemi sees toimuvate protsesside käigus. Suletud süs ...

                                               

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Keemias kasutatava ametliku definitsiooni järgi on molekul elektriliselt neutraalne osake, mis koosneb kahest või enamast ühe või mitme keemilise elemendi aatomist, ...

                                               

Molekulaardünaamika

Molekulaardünaamika on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon. Tavaliselt vaadeldakse aatomite ja molekulide vastastoimet teatud aja jooksul, et saada pilti aatomite liikumisest ja leida molekulide ja aatomite t ...

                                               

Mull

Mull on gaasi piirkond, mis on igalt poolt ümbritsetud vedeliku või tahkisega ja on tavaliselt selle pindpinevuse rõhu all. Igapäevaelust on tuntud mullid, mis moodustuvad vedeliku keemaminekul, kui algselt vedelikus lahustunud gaas eraldub vedel ...

                                               

Mõju (füüsika)

Mõju on füüsikas suurus, mida kasutatakse füüsikalise süsteemi liikumisvõrrandite tuletamiseks statsionaarse mõju printsiibi alusel. Matemaatiliselt on see funktsionaal, mis võtab argumendiks liikumisjoone läbi füüsilise ruumi ning tagastab reaal ...

                                               

Mõõde

Matemaatikas on ruumi mõõde ehk dimensioon lihtsamal juhul koordinaatide arv, mis on vajalik punkti asukoha määramiseks selles ruumis. Keerukamatel juhtudel on kasutusel keerukamad mõõtme definitsioonid. Mõõtme mõistet kasutatakse ka füüsikas, ku ...

                                               

Noetheri teoreem

Noetheri teoreemi järgi vastab igale mõju sümmeetriale mingi jäävusseadus. Teoreemi tõestas matemaatik Emmy Noether 1915. aastal Mõju on lagranžiaani integraal üle aja, üldisemal juhul lagranžiaani tiheduse integraal üle aegruumi. Süsteemi liikum ...

                                               

Normaaltingimused

Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks. Füüsikas loetakse normaaltingimusteks NTP lühend inglise keele sõnadest Normal Temperature and Pressure temper ...

                                               

Osake

Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud. Näiteks värviosake on värvilahuses oleva pigmendi tükike. Kui vaadelda lahusetilka, milles ei ole seda pigmenditükikest, siis ei ole see enam värvi osake. Keem ...

                                               

Osmoos

Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon. Osmoosi kulgemissuunda arvestades eristatakse hüpo- ja hüpertoons ...

                                               

Periood

Periood on korduva muutuse tsükli kestus. Perioodi tähis on T {\displaystyle T} ja ühik SI-süsteemis sekund. Periood on pöördvõrdeline sagedusega: T = 1 f, {\displaystyle T={\frac {1}{f}}\,} kus f {\displaystyle f} on sagedus. Näiteks elektrivõrg ...

                                               

Pidev spekter

Pidev spekter ehk pidevspekter on mingi füüsikalise suuruse sujuvalt muutuva väärtusega vahemik. Valguse lainepikkuste pideva spektri annavad hõõguvad kehad, mis koosnevad paljude eri ainete aatomitest. Spektroskoobis on näha katkematu mitmevärvi ...

                                               

Pindpinevus

Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku ja gaasi piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda. Pindpinevust põhjustab see, et pinnakihi molekulide vahel valitsevad tõmbejõud, mis on ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →