ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 567



                                               

Aatomifüüsika

Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid "aatomifüüsika" ja "tuumafüüsika" sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele, samas kui aat ...

                                               

Aatomijõumikroskoopia

Aatomijõumikroskoopia on väga tõhus meetod objektide pinna uurimiseks nii aatom- kui ka submikroonsel tasemel. Aatomijõumikroskoopia kuulub skaneeriva teravikmikroskoopia perekonda. Aatomijõumikroskoop on skaneeriv mikroskoop, mille otsik mõõdab ...

                                               

Aatomvõre

Aatomvõre on üks kristallivõre põhitüüpe, kus kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid. Aatomid on omavahel seotud kovalentse sidemega. Ühe aatomi naabrite arvu 8-N määrab ära antud keemilise elemendi maksimaalne valents. Aatomvõre võib esineda nii ...

                                               

Absoluutne kiirus

Absoluutseks kiirus on keha liikumise kiirus teatava eelistatud taustsüsteemi suhtes. Näiteks auto liikumise kirjeldamisel on paigalpüsivaks taustsüsteemiks maapind, kuna Maa liikumine ülejäänud taevakehade suhtes on antud kontekstis irrelevantne ...

                                               

Absoluutselt must keha

Absoluutselt must keha ehk mustkiirgur on selline idealiseeritud keha, mis neelab kogu talle pealelangeva valguse. Kuigi ükski materjal ei käitu absoluutselt musta keha taoliselt, on võimalik implementeerida objekt, mille omadused on kuitahes läh ...

                                               

Aeg

Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. Sündmused leiavad aset üksteise järel ehk varem ja hiljem. On ka võimalik mõõta, kui palju varem või hiljem teisest sündmusest ...

                                               

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste ...

                                               

Aineosake

Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused. Aineosakese mõiste sõltub valdkonnast, kus seda kasutatakse. Osakestefüüsikas nimetatakse aineosakesteks enamasti elementaarseid fermione. Keemias kutsutakse ain ...

                                               

Amorfne aine

Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees. Amorfsus kreeka keeles amorphos ilma kujuta, vormitu on tahkete ainete niisugune olek, millel erinevalt kristal ...

                                               

Ampèrei jõud

Ampèrei jõuks nimetatakse magnetostaatikas tõmbe- või tõukejõudu, mis tekib kahe voolujuhi vahel. Voolujuhina on siin mõeldud elektrijuhti, mida läbib elektrivool. Füüsikaliselt põhineb see jõud asjaolul, et voolujuhi ümber tekib Biot-Savarti sea ...

                                               

Amplituud

Amplituud on ajas perioodiliselt muutuva füüsikalise suuruse maksimaalne hälve keskväärtusest või tasakaaluasendist. Amplituudi mõistet kasutatakse peamiselt füüsikas seoses võnkumiste ja lainetega. Kõige sagedamini määratletakse amplituudi harmo ...

                                               

Astroosakestefüüsika

Astroosakestefüüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikaliste osakeste omadusi ja nende mõju astrofüüsikalistes ja kosmoloogilistes protsessides ning kosmiliste kiirtega seotud nähtustes. Astro-osakestefüüsika on küllaltki noor füüsikaharu, mis te ...

                                               

Atmosfäär (ühik)

Atmosfäär on mittesüsteemne rõhuühik. Atmosfäär on ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga normaaltingimustel. Eristatakse kaht peaaegu ühesuurust ühikut: füüsikaline atmosfäär ehk normaalatmosfäär tähis atm: 1 atm = 101 325 Pa; tehniline atmosfäär täh ...

                                               

Aufbau printsiip

Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist. Kõrgema energiaga orbitaal ei hakka enne elektronidega täituma, kui madalama energiaga orbitaal täis ei ole. Aufbau printsiipi kasuta ...

                                               

Avatud süsteem

Avatud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene.

                                               

Browni liikumine

Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste pidevat, korrapäratut liikumist. Browni liikumise avastas šoti botaanik Robert Brown 1827. aastal, kui ta vaatles mikroskoobiga õietolmu osake ...

                                               

Buckinghami π teoreem

Buckinghami π teoreem on inseneriteaduses, rakendusmatemaatikas ja füüsikas oluline teoreem dimensionaalanalüüsis. Antud teoreem on formaalsem variant Rayleigh dimensionaalanalüüsi meetodist. Buckinghami π teoreem ütleb, et füüsikaliselt tähendus ...

                                               

Curie punkt

Füüsikas ja materjaliteaduses on Curie temperatuur või Curie punkt temperatuur, millest kõrgemal kaotab püsimagnet oma magnetilised omadused. Curie temperatuur on oma nime saanud Pierre Curie järgi, kes näitas esimesena, et magnetism kaob teatud ...

                                               

De Broglie lained

De Broglie lained ehk mateerialained on mikroosakeste kvantmehaanilist olekut iseloomustavad lained. Mateeria lainetaolise käitumise teooria esitas Louis de Broglie oma väitekirjas 1924. aastal. Selle lainelis-korpuskulaarse teooria eest sai ta 1 ...

                                               

Dielektriline polarisatsioon

Dielektriline polarisatsioon kui füüsikaline nähtus seisneb selles, et välise elektrivälja mõjul nihkuvad erinimelised, omavahel seotud elektrilaengud tasakaaluasendist välja ja moodustuvad dipoolid. Ühesuunaliselt nihkunud dipoolid moodustavad d ...

                                               

Difraktsioon

Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava. Difraktsioon on eriti märgatav siis, kui tõkke või selles oleva ava mõõtmed on lähedased lainepikkusele. Difraktsiooniline kõrvale ...

                                               

Difraktsioonivõre

Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Lihtsaim optiline difraktsioonivõre on klaasplaat, millesse on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvad va ...

                                               

Difusioon

Difusioon ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt. Näiteks ühe aine molekulid tungivad teise aine molekulide vahele ...

                                               

Dimensionaalanalüüs

Dimensionaalanalüüs ehk ühikanalüüs on füüsikaliste suuruste vaheliste seoste leidmise meetod, mis põhineb nende suuruste dimensioonidel. Füüsikalise suuruse dimensiooni all mõeldakse teatud lineaarselt sõltuvate mõõtühikutega kirjeldavate füüsik ...

                                               

Dimensioon

Dimensioon on valem, mis määrab kindlaks füüsikalise suuruse seose valitud suuruste süsteemi põhisuurustega. Põhisuuruste dimensioone väljendatakse tähistega, milleks on rahvusvahelise suuruste süsteemi ISQ kohaselt püstkirjas suurtähed. Rahvusva ...

                                               

Divergents (matemaatika)

Vektorvälja divergents ehk allikalisus on vektorväljaga määratud skalaarne funktsioon, mille abil saab kirjeldada välja allikate olemasolu. Näiteks elektrivälja divergents mingis punktis annab laengutiheduse selles punktis, mistõttu elektrilaengu ...

                                               

Eeter (füüsika)

Eeter on uusaegses filosoofias ja 19. sajandi loodusteaduses kasutatud mõiste, mis tähistas makroskoopiliste kehade vahel toimivate mõjude substraati ehk kandjat. Valdavalt selgitati hüpoteetilise, eriti peenest mateeriast koosneva eetri abil füü ...

                                               

Eksperimentaalfüüsika

Eksperimentaalfüüsika on füüsika haru, mis koondab endas kõiki füüsika harusid, milles tegeletakse füüsikaliste nähtuste vaatlustega, mõõtmisega ja eksperimentidega. Eksperimentaalfüüsika meetodid erinevad vastavalt tema harudele ja võivad olla l ...

                                               

Ekvipotentsiaalpind

Ekvipotentsiaalpind on välja mõtteline pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide elektriliste potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Seega võrdub nulliga ka elektrivälja jõudude töö la ...

                                               

Elektriline bioimpedants

Elektriline bioimpedants on bioloogilise objekti kui elektrilise kaksklemmi impedants. Bioloogiliste objektide elektriline impedants Ż on sagedusest sõltuv. Seda sagedussõltuvust funktsiooni Żf) nimetatakse ka impedantsspektriks.

                                               

Elektriline dipoolmoment

Elektriline dipoolmoment p → {\displaystyle {\vec {p}}} iseloomustab ruumilist laengujaotust. Kui mõnel osakesel, nt molekulil, on eristatavad vastupidiste elektrilaengutega osad, s.et negatiivsete laengute mõju keskpunkt ei ühti positiivse laeng ...

                                               

Elektrofüüsika

Elektrofüüsika on teadusharu, milles on ühendatud füüsika ja inseneriteadused. Selle eesmärk on luua füüsikute ideede baasil kasulikke seadmeid ja süsteeme, kasutades selleks põhiliselt elektroonikat ja infotehnoloogiat. Elektrofüüsika põhivaldko ...

                                               

Elektrostriktsioon

Elektrostriktsioon on dielektriku deformatsioon, mida põhjustab dielektriline polarisatsioon elektrivälja toimel. Elektrostriktsioon ei sõltu elektrivälja suunast ja on võrdeline elektrivälja tugevuse ruuduga. Selle poolest erineb elektrostriktsi ...

                                               

Faas

Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument, mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist. Näiteks harmooniliselt muutuva suuruse s t = A sin ω t + ψ {\displaystyle st=A\,\sin \,\omega t+\ps ...

                                               

Faraday efekt

Faraday efekt on Michael Faraday järgi nime saanud magneto-optiline efekt, mis ilmneb valguse ja magnetvälja vastasmõjus aines. Täpsemalt loetakse Faraday efektiks lineaarselt polariseeritud valguse polarisatsioonitasandi pöördumist valguse levim ...

                                               

Ficki difusiooniseadused

Ficki difusiooniseadused kirjeldavad difusiooni ja need avaldas Adolf Fick 1855. a. Ficki esimese seaduse kohaselt on difusioonvoog ajaühikus läbi pinnaühiku difundeeruv ainehulk võrdeline aine kontsentratsioonigradiendiga, kusjuures võrdetegurit ...

                                               

Fluorestsentsi anisotroopia

Fluorestsentsi anisotroopia mõõtmist kasutatakse peamiselt biokeemias, sest biomolekulide pöörlemise difusioon on võrreldav paljude fluorofooride lagunemise ajaga. Fluorestsentsi anisotroopiaga saab kindlaks määrata valkude suurust, kuju või hoop ...

                                               

Fosforestsents

Fosforestsents on fluorestsentsi kõrval üks fotoluminestsentsi alaliike. Fotoluminestsents on valguse kiirgumine ainest, mille molekulid on eelnevalt viidud ergastatud olekusse tänu valguse või ultraviolettkiirguse neeldumisele. Kui fluorestsents ...

                                               

Fotoluminestsents

Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse kiirgumine materjalist pärast lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neelatud valguse intensiivsu ...

                                               

Füüsik

Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas. Füüsiku peamisteks oskusteks on füüsikaliste suuruste mõõtmise ja nendega seotud loodusseaduste tundmine. Füüsikuks saab Eestis õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis, füüsikaõpetajaks ka Tal ...

                                               

Füüsika (õppeaine)

Füüsika on õppeaine, milles õpetatakse füüsika alg- ja põhiteadmisi. Füüsika on kohustuslik õppeaine paljudes maades. Eestis leiavad füüsika-alased teadmised kajastamist ka geograafia, koduloo ja loodusõpetuse tundides. Füüsika kuulub põhikooli j ...

                                               

Füüsikaline suurus

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab antud objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Näiteks mõõtes mingi keha massiks 13 kg on 13 füüs ...

                                               

Füüsikaline süsteem

Füüsikaline süsteem on füüsikaline objekt või nende objektide kogum, mida saab ümbritsevas aegruumis piiritleda ja määratleda. Niisuguse süsteemi tüüpilised näited on aatom, kristall, päikesesüsteem. Füüsikaline süsteem on määratud oma struktuuri ...

                                               

Geofüüsika

Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu. Geofüüsika jagatakse tahke Maa geofüüsikaks, hüdrosfääri geofüüsikaks, atmosfääri geofüüsikaks atmosfäärifüüsikaks jne. Vahel peetakse geofüüsikaks ka Kuu ja planeetide instrumentaa ...

                                               

Gradient

Gradient on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta. Vektorarvutuses tähistatakse suuruse f {\displaystyle {f}} gradienti grad f {\displaystyle {\mbox{grad}}\,f} või ∇ f {\displaystyle \nabla f} kus ∇ {\dis ...

                                               

Haardekiir

Haardekiir on nähtamatu kiir, millega tõmmatakse ulmefilmides kaupa kosmoselaevadesse või ühte tähelaeva teisele ligi. Reaalsuses on inglise teadlased suutnud laboritingimustes luua väga nõrga haardekiire, millega õnnestub haarata mikroskoopilisi ...

                                               

Helibarjäär

Helibarjäär on aerodünaamiline nähtus, mis avaldub selles, et kui keha liigub õhus suure kiirusega, mis läheneb helikiirusele või on sellest suure, tekib õhu kokkusurutavuse tõttu lööklaine ja keha aerodünaamiline takistus suureneb järsult. Keha ...

                                               

Helikiirus

Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul. Kuivas õhus temperatuuril 20 °C on helikiirus ligikaudu 343 m/s ehk 1235 km/h ehk ligikaudu üks kilomeeter kolme sekundi jooksu ...

                                               

Hetkkiirus

Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. Hetkkiiruse moodul mingis punktis võrdub seda punkti sisaldava küllalt väikese trajektoori lõigu pikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhte piirväärtusega, kui ...

                                               

Homogeensus ja heterogeensus

Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist. Homogeenne materjal on koostiselt või struktuurilt ühetaoline; heterogeenne materjal on ühes või teises suhtes ebaühtlane. Neid mõisteid võib rakendada ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →