ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 562



                                               

Tulikurk-säälik

Tulikurk-säälik on pesitsusajal levinud Kanada lõunaosas ja USA kirdeosas. Talvitab Kesk-Ameerika lõunaosas ja Lõuna-Ameerikas. Väga harva satub Lääne-Euroopasse.

                                               

Tulipart

Tulipart on partlaste sugukonna ristpardi perekonda kuuluv lind. Tulipardi pesitsusala hõlmab stepid ja kõrbed Vahemerest kuni Amuuri-äärsete aladeni. Kõikjal on ta levinud hajusalt. Ta talvitub Vahemere maadel, Põhja-Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Ee ...

                                               

Tundra-neppvigle

Tundra-neppvigle on pesitsusajal levinud Kirde-Siberis Tšuktši poolsaarel ja Anadõri alal ning Põhja-Ameerikas Alaska põhja- ja lääneosas, St. Lawrencei saarel ja Kanadas Yukonis. Maailma populatsiooni suurus on umbes 0.5 miljonit isendit. Tundra ...

                                               

Tundrakiur

Tundrakiur elutseb Euraasia tundra ja metsatundra vööndis Skandinaaviast Alaskani. Talvitub troopilises Aafrikas, Aasia lõuna- ja idaosas, ja USA läänerannikul. Eestis on tundrakiur harv läbirändaja mais-juuni algul ja septembris.

                                               

Tupslunn

Tupslunn on Vaikse ookeani põhjaosas levinud lind alklane lunni perekonnas. Tupslunnid pesitsevad rohkeisendiliste kolooniatena Briti Columbias, Alaska kaguosas ja Aleuudi saartel, Kamtšatkal, Kuriili saartel ja kogu Ohhoota mere rannikul, vähese ...

                                               

Tutkas

Tutkas on keskmise suurusega kahlaja, isaslinnud on emastest märgatavalt suuremad – isaste kehapikkus on 29–32 cm ja tiibade siruulatus 54–60 cm, emastel vastavalt 22–26 ja 46–49 cm. Kõige silmatorkavam välistunnus on isaslindude pesitsusaegne su ...

                                               

Tutt-tihane

Tutt-tihane, syn. Lophophanes cristatus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast. Tutt-tihase rahvapäraseid nimetused on tutiga tihane, tutt-tihalane ja metsatihane.

                                               

Tutt-tiir

Tutt-tiir on tiirlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Tutt-tiir on sihvakas, tal on kitsad tiivad. Sulestik on valge, selg ja tiivad helehallid, pealagi must. Nokk on must ja kollase tipuga. Täiskasvanud lind on 36–41 cm pikk, tiibade siruulatus on ...

                                               

Tuttpütt

Tuttpütt on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast. Tuttpütt on väga hea ujuja ja sukelduja, jälitades saagiks olevaid kalu vee all. Eesti Ornitoloogiaühing valis tuttpüti 2020. aasta linnuks.

                                               

Tuttvart

Hundsulestikus isaslinnul on pea ja kael mustad ja metalliläikelised. Peas on madal tutt, mille järgi lind ongi nimetuse saanud. Tutt liibub isasel aga tihti nii tihedalt vastu kukalt, et seda pole võimalik eristada. Isaslinnud sulgivad juulis. E ...

                                               

Tuuletallaja

Tuuletallaja on pistriklaste sugukonda kuuluv röövlind. Euroopas, Aasias ja ka paljudes Aafrika piirkondades on tuuletallaja kõige tuntum pistrik. Tuuletallaja on võrreldes teiste röövlindudega väiksem, kuid laululindudest mõnevõrra suurem. Lindu ...

                                               

Tõmmukajakas

Tõmmukajakas on sulestiku järgi merikajakaga sarnane kajakas, aga tema tiivad on tumedamad ja suuruselt ta veidi väiksem. Tema kaal on 560-1200 g. Tõmmukajakas on levinud Islandi, Fääri saarte, Suurbritannia, Bretagnei poolsaare, Skandinaavia poo ...

                                               

Tõmmulendlane

Väike nahkhiir, kelle selgmine karv on pruun või hallikaspruun. Karvade tipud sageli kollaka läikega. Kõhtmine külg selgmisest heledam, hallikaspruuni või beežika värvusega. Üleminek kõhtmise ja selgmise värvuse vahel on hajus. Nägu, kõrvad ja le ...

                                               

Tüvesäälik

Liik pesitseb Põhja-Ameerika idaosas Lõuna-Kanadast kuni Floridani. Talvitab Floridas, Kesk-Ameerikas ja Lääne-Indias kuni Peruuni. Satub väga harva Euroopasse, kus teda kohatakse enamasti Iirimaal ja Suurbritannias.

                                               

Urson

Urson on okaslaste sugukonda ursoni perekonda kuuluv näriline. Urson on oma perekonna ainus liik. Urson asustab Alaska, Kanada ning Ameerika Ühendriikide põhja- ja lääneosa okas- ja segametsi. Levila ulatub otsapidi Mehhikosse. Ta on ainus Ameeri ...

                                               

Urvalind

Urvalind on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast. Rahvapäraseid nimetusi: urvalind, kasesiisike, lepavarblane, linalind.

                                               

Vaenukägu

Vaenukägu ehk toonetutt on vaenukägulaste sugukonda vaenukäo perekonda kuuluv lind, oma sugukonna ainus liik. Rahvasuus on vaenukägu nimetatud mitmeti: karjalind, laanekukutaja, pasatraat, pasknära, paskraag, paskrästas, paskrääk, pähkliõhk, sita ...

                                               

Vaevakask

Vaevakask on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas. Rahvapärased nimetused: rabakask, kaskjalg, maarjakask, pürskask, raud-kask.

                                               

Vaigumänd

Vaigumänd on pikaealine okaspuu, mille vanus küündib keskmiselt 200–400 aastani. Ta kasvab tavaliselt 20–26, harva üle 35 m kõrguseks. Ideaaltingimustes võib saavutada kuni 43 m kõrguse. Võra on noorelt kooniline, vanalt ümar. Üldiselt puu laasub ...

                                               

Vainurästas

Vainurästas on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind. Rahvasuus on vainurästast kandnud nimetusi viinrästas, täristilind, rägistaja.

                                               

Valge mänd

Valge mänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv puu. Valge mänd kasvab looduslikult Põhja-Ameerikas. Teda on introdutseeritud Euroopasse, kus kasvab peamiselt ilupuuna.

                                               

Valge-toonekurg

Valge-toonekurg on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: ciconia ciconia, kes elab Euroopas, ...

                                               

Valgejänes

Valgejänes on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja. Rahvapäraselt on valgejänes tuntud ka kui haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg ja kikk-kõrv.

                                               

Valgepõsk-lagle

Valgepõsk-lagle pesitseb Gröönimaa kirderannikul, Teravmägedel, Skandinaavia poolsaare loodeosas, Novaja Zemlja Lõunasaarel ja võib-olla Kolgujevi saarel. Lagle talvitub Madalmaades ja Briti saartel. Lääne-Eesti jääb idapoolsete rändlindude tähts ...

                                               

Valgeselg-kirjurähn

Valgeselg-kirjurähn on kirjurähni perekonda rähniliste sugukonda kuuluv linnuliik. Ta sarnaneb paljus meie kõige tavalisema rähniliigi suur-kirjurähniga. Soomes ja Rootsis on valgeselg-kirjurähn liiga intensiivse metsamajanduse tulemusena muutunu ...

                                               

Vasartiibur

Vasartiibur on käsitiivaliste seltsi tiiburlaste sugukonda kuuluv imetaja. Need taimetoitlastest lendimetajad elavad valdavalt Kesk-Aafrikas. Vasartiiburi, Epomops franqueti ja Myonycteris torquata vereseerumist on leitud Ebola viiruse vastaseid ...

                                               

Veekonn

Veekonn on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne. Viimasel ajal on veekonn paigutatud perekonda Pelophylax. Paljudes keeltes nimetatakse veekonna söödavaks konnaks. See tuleb sellest, et kui süüakse konnakoibi, siis kõige sagedamin ...

                                               

Veelendlane

Veelendlane on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse. Eestis on ta tavaline ja teda leidub ka saartel. Ta elab enamasti tasase maastikuga hõredates metsades ja kaldapuistutes, jahti peab ta enam ...

                                               

Vesimutt

Vesimutt ehk harilik vesimutt ehk tava-vesimutt on karihiirlaste sugukonda kuuluv poolvee-eluline loom. Vesimuti levila hõlmab Euraasia põhjaosa Suurbritanniast Põhja-Koreani. Vesimuti tüvepikkus on 63–69 mm, sabapikkus 47–82 mm ja tagakäpa pikku ...

                                               

Vesipapp

Vesipapp on levinud suuremas osas Euroopast ja Loode-Aasiast. Eestis harv läbirändaja, Põhja-Eestis haruldane haudelind. Eestis kohtab vesipappi kõige sagedamini talviti. Vesipapi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1–10 paarile, talvist arvukust ...

                                               

Vihitaja

Vihitaja on väike 19–21 cm pikkune lind tiivapikkusega 32–35 cm. Ta kaalub 40–60 grammi. Täiskasvanud linnu sulestik on pealt pruun ja alt hallikasvalge, lühikeste kollakate jalgadega.

                                               

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes. Üks kolmest Läänemeres elavast hülgeliigist hallhülge ja randali kõrval. Meie rannikute viiger ehk nn Läänemere viigerhüljes Pusa hispida botnica on üks viiest viig ...

                                               

Vikunja

Vikunja on üks kahest metsikust Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluvast imetajast. Ta elab Andide mäestiku mägitundras. Ta on metsiku guanako ning kodustatud laama ja alpaka sugulane. Vikunjalt saadakse väikeses koguses eriti kõrgekvalitee ...

                                               

Viu

Eestis pesitseb hiireviu, läbirändajana võib kohata ka karvasjalg-viud. Eestis pesitseb ka herilaseviu, kes aga arvatakse herilaseviu Pernis perekonda. Viud sealhulgas herilaseviu on Eestis 2015. aasta linnud.

                                               

Võra-roherähn

Kokku on kirjeldatud viite pisi-mesilasenäpu alamliiki: P. p. puniceus Horsfield, 1821 - elutseb Jaava saarel. P. p. solgiae de Schauensee & Ripley, 1940 - elutseb Niasi saarel. P. p. observandus Hartert, 1896 - elutseb Lõuna-Myanmaris ja Taist m ...

                                               

Võsa-ritsiklind

Ta pesitseb Euroopas ja Aasias. Talvitab Loode-Aafrika–India joonel. Võsa-ritsiklind on Eestis võrdlemisi üldlevinud väikesearvuline kuni harilik haudelind, pesitsusaegset arvukust on hinnatud 70 000 – 100 000 paarile.

                                               

Väike-karihiir

Väike-karihiir on liik pisiimetajaid karihiirlaste sugukonnast karihiirte perekonnast. Neid leidub suurel osal Euroopast. Eestis on nad vähearvukad, kuid levinud kõikjal peale Hiiumaa.

                                               

Väike-konnakotkas

Väike-konnakotkas on haugaslaste sugukonda kotka perekonda kuuluv röövlind. Varem selle liigi alamliigina käsitletud lõuna-konnakotkast Aquila hastata tunnustatakse tänapäeval iseseisva liigina. Eestis kuulub väike-konnakotkas I kaitsekategooriasse.

                                               

Väike-käosulane

Väike-käosulase pesitsemine tõestati esmakordselt juunis 2002, mil soome linnuhuvilised leidsid Setumaal Obinitsa lähedal Veretinäs laulva väike-käosulase. Sama aasta juuli lõpuks leiti kaks poegi toitvat paari. Väike-käosulase esimesed isendid s ...

                                               

Väike-lehelind

Mets-lehelind on levinud parasvöötme Euroopas ja Aasias. Mets-lehelind talvitub Kesk- ja Põhja-Aafrikas, Ibeeria poolsaarel, Kreekas, Vahemere rannikualadel, Pärsia lahest põhja jäävatel aladel ning India põhjaosas. Eestis on ta harilik ja arvuka ...

                                               

Väike-põõsalind

Väike-põõsalind on levinud Euroopas, välja arvatud Edela-Euroopa, ning Lääne- ja Kesk-Aasias. Ta on rändlind ja talvitab Aafrikas lõuna pool Saharat, Araabia poolsaarel või Indias. Rändab öösel. Eestis on väike-põõsalind üldlevinud harilik haudel ...

                                               

Väikehüüp

Väikehüüp ehk hüüpel on haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Väikehüüp on 27–36 cm pikk, tiibade siruulatus on 40–58 cm ja kaal 60–150 g. Eesti on levila põhjapiiril, ta on siin väga harv haudelind, kes ilmselt ei pesitse igal aastal. Teda on ...

                                               

Väikeluik

Väikeluik pesitseb arktilistel aladel, Cygnus columbianus bewickii Venemaa põhjaosa Koola poolsaarelt Vaikse ookeani rannikuni välja, Cygnus columbianus pesitseb aga Alaskal ja Kanadal. C. c. bewickii rändab üle Valge mere ja Eesti ning Elbe jõe ...

                                               

Väikepütt

Väikepüti üldpikkus on 25–29 cm, tiibade siruulatus 40–45 cm. Väikepüttide hundsulestik on hõlpsasti teistest liikidest eristatav: kogu keha on valdavalt tumedate toonidega, roostepunased põsed ja kael ning nokalahulaik kollakas, linnu tagakeha o ...

                                               

Väiketiir

Väiketiir on levinud kõikide mandrite paras- ja palavvöötmes. Eestis on ta väikesearvuline haudelind. Lääne- ja Põhja-Eesti rannikul pesitseb 400–500 paari. Ta saabub Eestisse aprilli lõpul, lahkub juulis-augustis. Talvitub Lõuna-Aafrikas ja Aust ...

                                               

Väiketsiitsitaja

Väiketsiitsitaja on levinud Soome idaosast läbi Põhja-Siberi kuni Vaikse ookeanini. Ta talvitub Kagu-Aasias. Pesitsusaladele saabub mais, lahkub septembris-oktoobris. Eestis on ta eksikülaline.

                                               

Väiketüll

Väiketüll on väike kurvitsaline, kaaludes vaid 40 grammi. Täiskasvanud isendite pealagi on hallikaspruun, silma ümbritseb must triip, nokk on must, tiivad ja selg hallikaspruunid ning kõht valge. Linnu jalad on tuhmpruunid. Üheks määramistunnusek ...

                                               

Väikevidevlane

Keskmise suurusega nahkhiir. Selgmisel poolel on aluskarv tumepruun, pealiskarv punakas ning jätab sageli läikiva mulje. Kõhtmine külg on heledam ning rohkem kollakas-pruuni värvi. Kõrvad on lühikesed, laiad ja ümaratipulised, traagus "seenekujul ...

                                               

Välekonn

Välekonn on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne. Neid leidub Lääne-, Kesk- ja Kagu-Euroopas, Eestist neid leitud ei ole.

                                               

Välja-safiirlind

Välja-safiirilinnul on kirjeldatud nelja alamliiki: H. a. albiventris Scopoli, 1786 H. a. vociferans Clancey, 1952 H. a. orientalis Peters, 1868 H. a. prentissgrayi Bowen, 1930 Lisaks eristatakse H. a. prentissgrayi puhul kaht varieteeti: H. a. p ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →