ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 561



                                               

Sarvikpütt

Sarvikpütt on pütlaste sugukonda püti perekonda kuuluv veelind. Sarvikpüti rahvapärased nimetused on põrgusukelduja, sarviksukelduja, punasilmne sukelduja ja veenõid. Sarvikpütt on II kategooria kaitsealune liik.

                                               

Schrencki kuusk

Schrencki kuusk on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast. Kuusk on nimetuse saanud baltisaksa päritolu mineraloogi ja maadeuurija Alexander Gustav von Schrenki järgi.

                                               

Sebra-amadiin

Sebra-amadiin ehk sebravint on värvuliste seltsi ja vintlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Sebra-amadiin on levinud vint Kesk-Austraalias ja elab üle suurema osa mandrist, vältides ainult jahedat niisket lõunaosa ja mõnda piirkonda troopilises põh ...

                                               

Siberi nulg

Siberi nulg on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu. Siberi nulg talub hästi külma ja kasvab ka varjus. Ta võib välja kannatada ka kuni −50 kraadini ulatuva pakase. Liik on vastuvõtlik seenkahjustustele, mistõttu puu eluiga kü ...

                                               

Siberi seedermänd

Siberi seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka. Vahel käsitletakse siberi seedermändi alpi seedermänni P. cembra alamliigina. Siberi seedermännil on viimasest pisut suuremad käbid j ...

                                               

Siil

Siili põhitunnuseks on okkaline nahk, mille seljapool ja küljed on kaetud umbes 16000 püstise nõelterava okkaga. Need on 2 - 3 cm pikad ja tipust valkjad. Kõhtu ja pead katab jämedakarvaline hõre kate. Siili okkad püsivad kaua umbes 18 kuud ning ...

                                               

Siisike

Siisike on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast. Siisikese rahvapärased nimetused on pajulind, kadakalind ja pilvelind.

                                               

Sini-kõrvukfaasan

Sini-kõrvukfaasan on suhteliselt kogukas, sinakashallikas faasan, kes kuulub faasanlaste sugukonda. Liigil on suur levila, mis hõlmab suuremat osa Hiinast.

                                               

Sini-paabulind

Sini-paabulind ehk india paabulind ehk sinipaabu ehk vau on suur linnuliik kanaliste seltsis faasanlaste sugukonnas. Sini-paabulinnu looduslik levila on India ja Sri Lanka.

                                               

Sinikael-part

Sinikael-part on laia levilaga partlane, kes eluneb Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas ja Ameerikas. Neis paigus on ta ka enamasti arvukaim partlane. Migreeruvad linnusalgad talvituvad Lõuna-Aafrikas, Uus-Meremaal ja Austraalias ning mujalgi.

                                               

Sininäär

Sininäär on nokast sabaotsani 22–30 cm pikk ja kaalub 70–100 g. Tiibade siruulatus on 34–43 cm. Peas on sulgedest tutt, mida lind saab oma soovi kohaselt tõsta ja langetada. Kui lind on agressiivne või ärevil, on tutt täielikult tõstetud. Ehmunud ...

                                               

Sinisaba

Emased sinisabad on oliivpruuni selja ja tumesinise sabaga, lisaks on neil väike valge silmarõngas. Isaslindudel on erinevalt emastest nii selg kui ka saba tumesinised. Mõlemal sugupoolel on aprikoositooni hajutatud piiridega laik külgedel, hall ...

                                               

Sinitihane

Sinitihane on tihaslaste sugukonda tihase perekonda kuuluv lind. Alates 21. sajandi algusest on tendentsiks tema arvamine koos lasuurtihasega Cyanistes cyanus perekonda Cyanistes. Siiski pole see lõplik. Kanaari saarte sinitihaseid vaadeldakse ka ...

                                               

Siniõlg-kuukabarra

Linnu pea on määrdunudvalge, selg pruun, alakülg valge ruugete täppidega, tiibade hoosuled türkiissinist värvi. Isaslinnu saba on tumesinine, emaslinnul ruuge, mustade ristitriipudega. Noorlindude sulestikul on rohkem pruune triipe ja märke, mis ...

                                               

Sitka kuusk

Esimese euroopa teadlasena avastas sitka kuuse šoti botaanik Archibald Menzies 1754–1842 Puget Soundi kallastelt 1787. aastal. Tema kogutud okaste näidised on hoiul Briti Muuseumis. Liik on nime saanud Sitka saare järgi, mida praegu tuntakse rohk ...

                                               

Soobel

Soobel on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja. Ta on levinud metsastel aladel Uuralitest Põhja-Koreani ning Hokkaidō saareni Jaapanis. Ta toitub enamasti pisinärilistest, lindudest ja taimedest. Tänapäevani on soobel hinnatud jahil ...

                                               

Sookiur

Sookiur on västriklaste sugukonda kiuru perekonda kuuluv lind. Tema rahvapärased nimetused on soovästrik, soopiuksuja, soosiisike ja kadakalind. Sookiur ei ole looduskaitse all.

                                               

Sookurg

Sookurg on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv lind. Sookure rahvapärased nimetused on värvi järgi hallkurg ning tegutsemispaiga järgi metsakurg, põllukurg, kesakurg, niidukurg, külvikurg ja rukkikurg.

                                               

Soomusmänd

Soomusmänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Tänapäeval käsitletakse soomusmändi ja valgekoorelist mändi ühe liigina, kuna geneetilised uuringud on näidanud eri populatsioonide lähedast sugulust.

                                               

Soopart

Soopart ehk pahlsaba-part on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind. Soopart on jahiuluk. Eestis kuulub ta II kategooria kaitsealuste liikide hulka haudeasurkond.

                                               

Soorüdi

Soorüdi ehk soorisla ehk alpirisla on kurvitslaste sugukonda rüdi ehk risla perekonda kuuluv lind. Eestis pesitseb peamiselt soorüdi alamliik niidurüdi ehk balti risla.

                                               

Suhkrumänd

Suhkrumänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma ja alamperekonda Strobus ning on oma nime saanud tänu tüves sisalduvale magusale vaigule, mida indiaanlased kasutasid köha ravimiseks. Euroop ...

                                               

Suhkruvaher

Suhkruvaher kasvab 18–24 40 m kõrgeks, tüve läbimõõt võib olla kuni 60 150 cm. Eraldi kasvades on puu madalalt algava munaja võraga, puistus aga sirge ja kõrge tüvega ning kitsassilinderja võraga. Noorte puude koor on hallikas ja sile, vanemas ea ...

                                               

Sultantihane

Ta on levinud Indohiina poolsaarel ja Lõuna-Hiinas Hainani saarel ja paiguti Yunnani, Guangxi Zhuangi ja Fujiani provintsides lääne suunas läbi Birma ja Kirde-India kuni Nepalini.

                                               

Surikaat

Surikaat on mangustlaste või tsiibetlaste sugukonda kuuluv kiskjaline, surikaatide monotüüpse perekonna esindaja. Surikaat on hõreda ja võrdlemisi sakris karvastikuga uruloom tüvepikkusega 25–30 sentimeetrit ja kaaluga 700–750 grammi. Emasloom on ...

                                               

Suula

Suulad elavad Atlandi ookeani põhjaosa rannikul suurseltsingulistena meresaarte rannikualadel. Nad pesitsevad peamiselt Briti saarte, samuti Fääri saarte, Islandi ja Norra rannikul. Ida-Kanadas pesitseb ta Newfoundlandi lähedastel ja Saint Lawren ...

                                               

Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn on Eesti levinuim rähniliik. Kuulub kirjurähni perekonda. Suur-kirjurähni pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000 – 100 000 paarile, talvist arvukust 50 000 – 300 000 isendile.

                                               

Suur-meenäitur

Suur-meenäitur on meenäiturlaste sugukonda meenäituri perekonda kuuluv linnuliik. Lind on nimetuse saanud selle järgi, et ta näitab inimestele ja ka teistele imetajatele teed mesilaste asustatud puude juurde. Et mesilased asustavad puutüve õõnsus ...

                                               

Suur-veetallaja

Suur-veetallaja on kurvitsaline kurvitslaste sugukonnast veetallaja perekonnast, kolmest veetallaja liigist kõige suurem ja kõige vähem veelise eluviisiga. Erinevuste tõttu teistest veetallajatest on see liik varem paigutatud ka perekonda Steganopus.

                                               

Suurkudu

Suurkudu on veislaste sugukonda võsapuki perekonda kuuluv liik. Kudu nimetus pärineb arvatavasti khoi keelest kudu või koodoo. Suahiilikeelsed nimetused on tandala mkubwa ja tandala ndogo. Suurkudu elab peamiselt Ida- ja Lõuna-Aafrika kuivas sava ...

                                               

Suurnokk-vint

Suurnokk-vint on laialt levinud Euraasia parasvöötmes Portugalist, Lääne-Prantsusmaast ja Inglismaast kuni Kaug-Ida ja Jaapanini. Teda leidub ka Loode-Aafrikas. Eestis on ta ebaühtlaselt levinud väikesearvuline haudelind. Meil pesitseb hinnanguli ...

                                               

Suursuu-forellahven

Suursuu-forellahven ehk aunas on mageveekala, kes kuulub päikesekalalaste sugukonda. Tema looduslik elupaik on Põhja-Ameerika. Suursuu-forellahven on oliivirohelise värvusega, kuid pärast jääminekut on ta tavaliselt hall. Emased isendid on tavali ...

                                               

Suursäälik

Karl Linné andis liigile teadusliku nime Turdus virens. Kuigi traditsiooniliselt arvatud sääliklaste sugukonda, on liigi kuuluvuses sinna olnud pikka aega vastuväiteid ja selgust pole tänaseni.

                                               

Suurvidevlane

Eestis leiduvatest nahkhiireliikidest suurim. Selgmine karv on punakaspruun ning iseloomuliku läikega, kõhtmine pool seljast pisut heledam ja läiketa. Nägu, kõrvad ja lennus on tumepruunid. Kõrvad on lühikesed, laiad ja ümaratipulised, traagus "s ...

                                               

Suuränn

Suuränn on änlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Vahel käsitletakse teda perekonna Stercorarius all, kuhu ta varem kuulus. Briti saartel kutsutakse teda tihti ka nimega bonxie, mis tuleneb vanaskandinaaviakeelsest sõnast bunki hunnik, kuhi. Tegu on ...

                                               

Sõtkas

Sõtkas on partlaste sugukonda sõtka perekonda kuuluv veelind. Sõtka pesitsusala hõlmab enamiku Euraasia ja Põhja-Ameerika metsavööndist. Talvituma lendab ta lõunasse kinnikülmumata merede ja suurte siseveekogude rannikualadele. Suuremas osas levi ...

                                               

Sylvisorex ollula

Sylvisorex ollula on karihiirlaste sugukonda kuuluv imetaja. Sylvisorex ollula levila on Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Vabariigis, Ekvatoriaal-Guineas, Gabonis ja Nigeerias. Tema looduslikud elupaigad on lähistroopilised või troopilis ...

                                               

Šaakal

Šaakali levila ulatub Kesk-Aafrikast Lähis-Ida ja Kesk-Aasia kaudu Hindustani poolsaareni. Levila põhjapiir läbib Kaukaasia ja Moldova ning Ungari ja Austria. Harilik šaakal on ainus šaakal, kes elab väljaspool Aafrikat, seda koguni 13 alamliigin ...

                                               

Taigakiur

Taigakiur on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast. Taigakiur on Aasia liik. Taigakiuru teaduslik nimetus on pühendatud Briti ornitoloogile Brian Houghton Hodgsonile.

                                               

Taigatihane

Taigatihane on levinud hajusa kuni suhteliselt tavalise haudelinnuna Euraasia põhjaosas Skandinaavia kesk- ja põhjaosast läbi Siberi kuni Alaskani ja Kanada loodeosani. Ta on tihastest ainus liik, kes on levinud nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. ...

                                               

Tait

Tait esineb kõikidel mandritel, välja arvatud Austraalia ja Antarktis. Euroopas pesitseb 0.9–1.2 miljonit paari. Eestis on tait suhteliselt väikesearvuline haudelind. Tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 700–1500 paarile, talvist arvukust 0–5 ...

                                               

Talvike

Talvike on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast. Rahvapäraseid nimetusi: talvik, talvikene, külmatihane, talitsiitsitaja, tits, jõhvilind.

                                               

Tammetihane

Üldpikkus 14 cm. Suur ja pikasabaline tihane. Pealagi ja kurgualune on nõgimustad, põseala on valge. Selg, tiivad ja saba on hallikaspruunid. Tugev nokk on must, jalad hallid. Kutsehüüd on kare tjerrrrr, Laul koosneb kiiresti korratavatest silpid ...

                                               

Teder

Teder on metsislaste sugukonda metsise perekonda kuuluv kanaline. Samasse perekonda kuuluvad mägiteder, metsis ja kivimetsis. Mõned allikad "Loomade elu" eraldavad tedre ja mägitedre omaette perekonda Lyrurus, mille nimi tuleb tedre lüürakujulise ...

                                               

Tiigikonn

Tiigikonn on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne. Tiigikonn on Lõuna-Eestis tavaline liik, Põhja-Eestis on ta haruldane ja saartel puudub. Mägedes elab ta Karpaatides kuni 600, Lääne-Euroopas kuni 1550 m kõrgusel. Veel 20. sajand ...

                                               

Tiigilendlane

Tiigilendlane on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline. Ta asustab metsaseid alasid, kus on võimalik ka juurdepääs veekogudele ja niitudele, talvitub mahajäetud maa-alustes rajatistes, keldrites, kindlustes ja hoonetes.

                                               

Tore nulg

Tore nulg on igihaljas okaspuu nulu perekonnast. Ta on hõbenuluga lähedane sugulane. Tore nulg kasvab Põhja-Ameerika lääneosa mägedes parasvöötme kliimas. Puu kasvab tavaliselt 20–40 60 m kõrguseks. Puit on kerge ja pehme, kuid nulu kohta vastupi ...

                                               

Torkav kuusk

Torkav kuusk ehk hõbekuusk ehk ilukuusk ehk sinikuusk on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Torkava kuuse looduslik levila jääb Kaljumäestiku kesk- ja lõunaossa. Euroopasse jõudis liik 1863. aastal. Selle kultivarid on ...

                                               

Tribolonotus gracilis

Punasilm-kiiverskink on osaliselt urge kaevava elustiiliga skink, kes asustab Uus-Guinea troopilisi vihmametsi. Teda leidub harva Uus-Guinea mandril, kuid rohkelt asustab liik Karkari saart. Liik elab märgade mädanevate puude ja muu purdmaterjali ...

                                               

Tuhkur

Jahile minekuks ootab ta öö saabumist. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, kalad, küülikud, kodulinnud, roomajad, ta sööb ka mett ja mesilasi. Saaklooma tapab ta kõri läbi hammustades. Tapetud saagi tassib ta urgu, kus käib söömas. ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →