ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 557



                                               

Kollane mänd

Kollane mänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Liigi põhiteisendi variandi ponderosa leidis 1826. aastal Ameerika Ühendriikide Washingtoni osariigi maa-alalt šoti botaanik David Douglas. Ta pidas seda algul vaigumänniks ja l ...

                                               

Konksmänd

Viimase saja aasta jooksul on paljud botaanikud ja dendroloogid diskuteerinud selle üle, kas konksmänd on iseseisev liik või mägimänni alamliik Pinus mugo subsp. uncinata. Tänapäevaks pole veel ühtset seisukohta välja kujunenud, kuid viimastel aa ...

                                               

Korea kuusk

Korea kuusel eristatakse kahte teisendit: Picea koraiensis var. koraiensis ehk põhiteisend kasvab Venemaal Primorje krai lõunatipus ulatub kuni 49. põhjalaiuskraadini, Korea poolsaare põhjaosas, Kirde-Hiina provintsides Heilongjiang ja Jilin; Pic ...

                                               

Korea seedermänd

Korea seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma ja alamperekonna Strobus sektsiooni Cembrae.

                                               

Kormoran

Kormoran ehk karbas on kormoranlaste sugukonda kormorani perekonda kuuluv lind. Kormoranid on väga head ujujad ja sukeldujad, kuid nende sulestik vettib. Sellepärast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibade sulestikku tuule käes merekividel ja ...

                                               

Krüüsel

Krüüsel on levinud Vaikse ja Atlandi ookeani ning Põhja-Jäämere mandri ja saarte randadel. Eestis pesitseb ta vähe. Ta asustab kaljuseid rannikuid, kus võib pesitseda kolooniatena või paariti. Areaali lõunaosas on ta paigalind, põhjaosas hulgulin ...

                                               

Kukkurtihane

Kukkurtihane on kukkurtihaslaste sugukonda kukkurtihase perekonda kuuluv lind. Esimesena kirjeldas kukkurtihast teaduslikult Carl von Linné 1758 nime Motacilla pendulinus all, arvates ta järelikult linavästrikuga samasse perekonda. Perekonna Remi ...

                                               

Kuldhänilane

Kuldhänilane on linnuliik västriklaste sugukonnast västriku perekonnast. Kõige lähedasem liik talle on hänilane, kellega kuldhänilane kipub ristuma. Praegu jaotatakse nad kaheks liigiks, aga see teema on vaidlusalune.

                                               

Kuldnokk

Kuldnokk on linnuliik kuldnoklaste sugukonnast kuldnoka perekonnast. Rahvapäraseid nimetusi: kuldnokk, rästas, türgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind, nõgikikas, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, teomees.

                                               

Kunel

Kunel on suurekasvuline unihiir ja ainuke elav liik perekonnast Glis. Varem oli kasutusel ladinakeelne nimetus Myoxus glis. Kunelid on levinud suurel osal Euroopast, kuid mitte Skandinaavias, kõige lõunapoolsematel aladel ja Briti saartel, kui ük ...

                                               

Kuningpüüton

Kuningpüüton on maoliik. Need kägistajamaod on levinud Aafrikas. Ta on Aafrikas elavatest püütoniliikidest väikseim ja taltsa iseloomu tõttu ka populaarne lemmikloom. Ohu korral rullub ta kerra, mille järgi nimetatakse teda, peamiselt Ameerikas, ...

                                               

Kurgkotkas

Kurgkotkas ehk sekretärlind on Aafrikas elav pistrikuline, ainuke kurgkotkaslaste sugukonna ning kurgkotka perekonna esindaja. Lind on nimetuse saanud peas turritavate sulgede järgi, mis meenutasid neid linde kohanud eurooplastele kohtukirjutajai ...

                                               

Kuuse-käbilind

Kuuse-käbilind on hulga alamliikidena levinud Põhja- ja Kesk-Ameerikas, Euraasias ja Loode-Aafrikas. Lõunapoolseimad levikupiirkonnad on Nicaraguas, Vietnamis ja Luzoni saarel Filipiinidel. Eestis on kuuse-käbilind sõltuvalt aastast harv kuni tav ...

                                               

Kõrbeleevike

Kõrbeleevike, vana nimega klibu-punaleevike on vintlaste sugukonda punaleevikese perekonda kuuluv linnuliik. Sõna Rhodopechys tähendab kreeka keeles roosikäsivars, roosade käsivartega. Seda sõna kasutas juba Homeros naiste ja jumalannade epiteedi ...

                                               

Kõrbesäälik

Üldpikkus 11 cm. Väikseim sääliklane. Pea ja ülapool on helehallid, alapool on valkjas. Mõlemal sugupoolel on valge silmarõngas ja ruske päranipuala. Vana isaslinnu pealael on lisaks väike ruske laik. Noorlinnud on heledamad, kollakaspruuni päran ...

                                               

Kõrkja-roolind

Kõrkja-roolind pesitseb enamikus Euroopas, ka Lääne- ja Kesk-Aasias, samuti Lääne-Siberis. Ta talvitub Ida- ja Kesk-Aafrikas. Eestis on ta arvukas: pesitsusaegset arvukust hinnatakse 150 000–250 000 paarile.

                                               

Kõrvukrebane

Kõrvukrebane on koerlaste sugukonda kuuluv kiskja, kõrvukrebase perekonna ainus säilinud liik. Kõrvukrebane elab Aafrika savannides kahe eraldiseisva populatsioonina mandri ida- ja lõunaosas. Ta sai nime oma suurte kõrvade järgi. Kõrvukrebane toi ...

                                               

Kägu

Kägu on kägulaste sugukonda käo perekonda kuuluv lind. Teaduslikult kirjeldas kägu esimesena Linné 1758. Kägu elab keskmiselt 10 ja maksimaalselt 40 aastat vanaks. Käod on tuntud selle poolest, et nad munevad teiste lindude pesadesse.

                                               

Kährik

Kährik ehk kährikkoer on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Teaduslikult kirjeldas kährikut esimesena briti zooloog John Edward Grey 1834. Tema perekonnanimi nyctereutes tähendab kreeka keeles ööskõndija ja liiginimi procyonoid ...

                                               

Käosulane

Liigi kirjeldas 1817. aastal esimesena teaduslikult prantsuse ornitoloog Louis Jean Pierre Vieillot, pidades teda põõsalinnuks ja andes tema teaduslikuks nimeks Sylvia icterina. Šveitsi ornitoloog Thomas Conrad von Baldenstein kirjeldas 1827. aas ...

                                               

Kärp

Kärp on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja. Rahvasuus on teda kutsutud ka lahitsaks ja hermeliiniks. Kärbi levila ulatub Iirimaast, Püreneedest ja Alpidest üle suurema osa Euroopast. Kärp ei ela Balkanil ja Türgis. Venemaa Euroopa- ...

                                               

Kääbus-nahkhiir

Kääbus-nahkhiir kuulub koos sama mõõtu pügmee-nahkhiirega Euroopa väiksemate nahkhiireliikide hulka. Selgmine pool tume- või punakaspruun, kõhtmine pool on selgemisest vaid pisut heledam ning värvuselt kollakas- või hallikaspruun. Nägu, kõrvad ja ...

                                               

Kääbus-seedermänd

Kääbus-seedermänd ehk maadjas seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka.

                                               

Kääbusrebane

Kääbusrebane elab Põhja-Ameerika lääneosa kõrbetes ja poolkõrbetes. Praegune levila ei ole hästi teada, kuid sellesse kuulub osa California San Joaquini orust, suurem osa Nevadast ja Utah’ lääneosa, Arizona edelaosa ning piirkondi Baja California ...

                                               

Kühmnokk-luik

Linnu tiibade pikkus on 57–62 cm, kaal 8–13 kilogrammi. Sulestik on üleni valge. Kühmnokk-luik on lähedane laululuigega, kellega kuulub samasse perekonda. Siiski saab neid juba kaugelt eristada: laululuige seljakontuur on ümar, kühmnokk-luigel nu ...

                                               

Künnivares

Künnivares on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast. Rahvapärased nimetused: külvivares, roogas, kroogan, konk, venevares, künnilind, paskrajakas, surmalind.

                                               

Laane-karihiir

Laane-karihiir on liik väikesi imetajaid karihiirlaste sugukonnast karihiire perekonnast. Tumepruuni kasukaga laane-karihiir jääb suuruselt mets-karihiire ja väike-karihiire vahele. Toitub peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest. Euraasias ...

                                               

Laanenäär

Laanenäär on levinud Euraasia taigavööndis Skandinaavia poolsaarest kuni Anadõri piirkonna, Sahhalini ja Primorjeni. Ta on paigalind. Eestis on ta haruldane juhukülaline, keda igal aastal ei kohata.

                                               

Laanepüü

Laanepüü on metsislaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse, kuid on väljaspool kaitsealasid jahiuluk. Laanepüüd võib Eestis paigalinnuna kohata aastaringselt. Eestis on laanepüü kõige levinum kanaline, kelle arvuk ...

                                               

Laanerähn

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn on rähnlaste sugukonda kuuluv lind. Eestis on ta väikesearvuline haudelind, keda võib kohata suuremates loodusmaastikulaamades ja kes on arvatud II kaitsekategooriasse. Peale Eestis pesitseva vormi Picoides tridactyl ...

                                               

Lainokk-todi

Täiskasvanud lainokk-todid on umbes 11–12 cm pikad ja kaaluvad 7–10.2 g. Tegu on suurima liigiga todide perekonnas. Nad on väiksed, kohmaka kehaehituse ja lühikese sabaga linnud. Nende pealmised suled on helerohelised, alumised hallvalged ja koll ...

                                               

Laisaba-padulind

Laisaba-padulind on ritsiklindlaste sugukonda ja padulinnu perekonda kuuluv linnuliik, kes elutseb põhiliselt Sahara-taguses Aafrikas. Laisaba-padulinnud on tavaliselt 16–17 cm pikad ja kaaluvad 14–17 g. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase ni ...

                                               

Lannuvart

Lannuvardi täiskasvanud isaslind sarnaneb värvuselt tuttvardiga. Ta erineb viimasest noka ja kehakülgede mustri poolest. Tal on erehall nokk valge triibuga, tume purpurpunane pea, valge rind, kollased silmad ja tumehall selg. Täiskasvanud emasel ...

                                               

Lapi tsiitsitaja

On pesitsusajal levinud tsirkumpolaarselt Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Polaarjoonest lõuna pool ulatub pesitsusaegne levila ainult mägedesse. Ta on rändlind. Talvitub avamaastikul Taanis, Inglismaal, Kesk- ja Ida-Aasias ja USA lõunaosas. Eestis ...

                                               

Lasuurtihane

Lasuurtihane on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast. Lasuurtihane on Eestis haruldane eksikülaline.

                                               

Lauk (lind)

Laugu pesitsusala hõlmab peaaegu kogu Euroopa põhjas kuni Islandi, Kesk-Rootsi ja Lõuna-Soomeni, Taga-Kaukaasia, Kesk-Aasia ja Lõuna-Siberi kuni Ohhoota mereni, Sahhalini ja Jaapani. Edasi kulgeb areaal üle Ida- ja Lõuna-Hiina ja Põhja-Birma ning ...

                                               

Laululuik

Laululuiged pesitsevad peamiselt lähisarktilises Euraasias, harva ka Šotimaal, sagedane eksikülaline ka Põhja-Ameerika lääneosas. Linnud talvituvad lõunapoolsematel Euraasia aladel, eriti Briti saartel. Eestis on laululuik haruldane, kuid suurene ...

                                               

Laulurästas

Laulurästas on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind. Laulurästa rahvapärased nimetused on abiööbik, valeööbik, kuuseööbik, metsrästas, potträstas, kõdurästas, kaasikulind ja varikutsirk.

                                               

Leeksäälik

Leeksäälik on levinud Costa Rica ja Panama lääneosa mägimetsades 1850–3000 meetri kõrgusel. Kariibi mere poolsetel mäenõlvadel võib teda vihmaperioodil septembrist novembrini leiduda madalamale kuni 1400 meetrini. Leeksäälik on enamasti paikne.

                                               

Leet-käosulane

Mõnikord eraldatakse viis põõsalindlaste sugukonda kuuluvat perekonda, sealhulgas perekond käosulane, eraldi sugukonda või alamsugukonda roolindlased Acrocephalidae. Käosulase perekonnas eraldatakse kaks alamperekonda, kummaski neli liiki. Leet-k ...

                                               

Leevike

Leevike elutseb Euroopas ja terves Aasias. Ta on paigalind, kuid paljud põhja pool elavad isendid liiguvad talvel lõuna poole. Leevikeste arvuks Euroopas hinnatakse 15–28 miljonit isendit. Eestis hinnatakse leevikese pesitsusaegne arvukus 100 000 ...

                                               

Lendorav

Lendorav ehk harilik lendorav on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja. Varem on teda paigutatud ka eraldi lendoravlaste sugukonda. Ta on Eesti faunas ainuke lendorava perekonna esindaja. Lendorav on Eestis oma areaali läänepii ...

                                               

Lepalind

Lepalind ehk aed-lepalind on linnuliik rästaslaste sugukonna lepalinnu perekonnast. Tema rahvapärased nimetused on teiste hulgas sarvik, tulisaba, tulisaba-lind, tulelind, lauklind, lepaliur, kaseüüt, lepaüüt, punaüüt, punaütt. Nii linnu "lepalin ...

                                               

Libe junkurkala

Libe junkurkala läbib elu jooksul kolm värvifaasi. Täiskasvanud isased on rohelised kahe musta triibuga, üks peast läbi silma sabani ja teine, vähem märgatav, keha alumisel poolel. Nooremad isendid on emased ja neil on samuti kaks tumedat triipu ...

                                               

Liivatüll

Keha kogupikkus ei ületa 15 cm, tiiva pikkus jääb ligikaudu 125–135 millimeetri piiridesse. Kehamass on 50–65 grammi. Pääsukesest on ta veidi suurem. Liivatüll on suhteliselt kontrastse sulestikuga – tema kehal vahelduvad pidevalt heledad ja tume ...

                                               

Linavästrik

Linavästrik on västriklaste sugukonda västriku perekonda kuuluv lind. Vanarahvas on linavästrikku kutsunud paljude nimetustega: jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja, Jämejalg-Toomas, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, väinapõks, kiitsakas, linapäästr ...

                                               

Loorkakk

Loorkakk on maailmas kõige laiema levikuga kakuline ja üks enim levinud linnuliike. Teda võib kohata igal pool peale polaar- ja kõrbealade, suurema osa Aasia ning Ameerika ja Euraasia põhjaosa. Eestis on ta eksikülaline. Loorkaku alamliike erista ...

                                               

Luitsnokk-part

Luitsnokk-part ehk luitsnokk on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind. Luitsnokk-part elab Euraasia parasvöötmes kogu mandri ulatuses ja Põhja-Ameerika lääneosas. Skandinaavias ulatub tema levila isegi tundrasse. Ta talvitub Briti sa ...

                                               

Lumekakk

Lumekakk on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv röövlind. Kuni 2002. aastani eraldati lumekakk omaette lumekaku perekonda Nyctea liigina Nyctea scandiaca, kuid viimase aja molekulaarsed uuringud on näidanud, et lumekakk on teistele kakkudele ...

                                               

Lõuna-käosulane

Lõuna-käosulane on pesitsusajal levinud Araabia poolsaare kirdeosast Afganistanini. Talvitab Hindustani poolsaarel kuni Sri Lankani. Euroopas on teda kohatud umbes 15 korral.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →