ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 555



                                               

Hallvares

Hallvares on värvuliste seltsi vareslaste sugukonda kuuluv liik linde. Pikka aega käsitleti hallvarest ja mustvarest ühe liigi kahe alamliigina Corvus corone cornix ja Corvus corone corone, kuivõrd nad kokkupuutealal omavahel ristuvad.

                                               

Hallõgija

Hallõgija on levinud Euroopas ja Aasias metsatundrast kuni Kanaari saarteni, Põhja-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Araabias, Kesk- ja Sise-Aasias. Eestis on ta harvaesinev haudelind, kes elab enamasti rabades ning talvitub rannikul. Pärast pesitsusaeg ...

                                               

Hamadrill

Hamadrilli sugupooled erinevad teineteisest. Emased sarnanevad välimuselt teiste paavianiliikide emastega. Isastel aga on "koerakoon" ja roosad päramõhnad. Isased on polügaamsed ja nende haaremisse kuulub umbes kümme emast hamadrilli, keda nad va ...

                                               

Hangelind

Hangelind, vana nimetusega lumetsiitsitaja, on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast. Teda tuntakse ka lumelõokese nime all. Ta on ainus laululind, keda on korduvalt kohatud põhjapoolusel.

                                               

Harakas

Haraka levila on üsna laialdane, hõlmates suurt osa Euraasiat ja Loode-Aafrikat. Harakas on üsna tavaline ka Eestis. Harakas on paigalind, teda võib meil kohata ka talvel. Haraka pesitsusaegset arvukust hinnatakse 15 000 – 30 000 paarile, talvist ...

                                               

Harikrokodill

Harikrokodill on India idaosas, Sri Lankal, Kagu-Aasias ja Austraalia põhjaosas elav suur roomaja. Massi poolest on ta tänapäeval elavatest roomajatest kõige suurem. Täiskasvanud isase pikkus on tavaliselt 4.8–5 m, aga ta võib kasvada isegi 7 mee ...

                                               

Harilik ebatsuuga

Eurooplastest avastas liigi esimesena šoti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies 1754–1842, kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalik ...

                                               

Harilik jalakas

Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani. Jalakas sarnaneb väga künnapuuga. Mõlema puu oksad on looklevad, tüvi tume ja lehed suured. Kui jalaka võrsed on ka suve teisel poolel kaetu ...

                                               

Harilik kadakas

Harilik kadakas on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu. Teaduslikult kirjeldas harilikku kadakat esimesena Linnaeus 1753. Kadakametsa nimetatakse kadastikuks.

                                               

Harilik kuusk

Harilik kuusk on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Hariliku kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes Keskmassiivi ...

                                               

Harilik mudakonn

Harilik mudakonn ehk mudakonn on mudakonlaste sugukonda, mudakonna perekonda kuuluv kahepaikne. Mudakonna levila ulatub Kesk-Euroopast Loode-Prantsusmaast ja Belgiast Lääne-Siberi lõunaosa ja Araalini, lõunas hõlmab Krimmi ja Põhja-Kaukaasia, põh ...

                                               

Harilik mänd

Harilik mänd, pedajas on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, kuid on samas valgusnõudlik. Selle puitu hinnatakse heade m ...

                                               

Harilik rästik

Harilik rästik, ka lihtsalt rästik, on Eesti ainus looduslik mürkmao liik. Ta kuulub soomuseliste seltsi, rästiklaste sugukonda ja rästikute perekonda. Harilik rästik on Eestis looduskaitse all. Madsen 1988 ja Capula ning Luiselli 1994 püstitasid ...

                                               

Harilik saimiri

Looma keskmine pikkus on 80 cm, millest 50 cm moodustab saba. Ta on kerge ja kiitsaka kehaehitusega – keskmine isane isend kaalub 740 g ja emane 635 g. Tema keha katab hall ja jalgu erkkollane või oranž karvkate. Ta on perekonna Cebidae väikseim ...

                                               

Harilik sinikiil

Harilik sinikiil on vesikiillaste sugukonda sinikiili perekonda kuuluv kiililine. Harilikku sinikiili leidub enamikus Euroopa piirkondades peale Skandinaavia põhjaosa. Liigi levila ulatub Põhja-Aafrikast ja Pürenee poolsaarest Lõuna-Skandinaavian ...

                                               

Harilik tamm

Harilik tamm on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu. Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis.

                                               

Harilik viigipuu

Puu kasvab 3–9 m kõrguseks. Võral on palju hargnevaid oksi ning tüve läbimõõt on harva suurem kui 18 cm. Puit sisaldab rikkalikult piimmahla. Juurestik on tavaliselt maapinnalähedane ja hästi laiali hargnenud, ulatudes vahel 15 m kaugusele puust. ...

                                               

Harksaba-kajakas

Harksaba-kajakas on väike kajaklane, üks perekonna Xema ühest või kahest liigist. Osa uurijaid paigutab ta kajaka perekonda, nimega Larus sabini.

                                               

Hele-urvalind

Hele-urvalind on vintlaste sugukonda ohakalinnu perekonda kuuluv lind. Hele-urvalind on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on ta ebajärjekindel väikesearvuline läbirändaja ja talikülaline mitte igal talvel oktoobrist aprillini, ...

                                               

Herilaseviu

Herilaseviu on haugaslaste sugukonda herilaseviu perekonda kuuluv röövlind. Liik kuulub Eestis III kaitsekategooria alla. Teaduslikult kirjeldas herilaseviud esimesena Linnaeus 1758. Ta valis linnule ladinakeelse nime, tuletades selle kreeka sõna ...

                                               

Hiid-soomusloom

Hiid-soomusloom on soomusloomlaste sugukonda soomuslooma perekonda kuuluv imetaja, soomusloomaliste seltsi suurim esindaja. Ta esineb Lääne- ja Kesk-Aafrika metsades ja savannides. Kõrgel mägedes ta ei ela. Looma tüvepikkus on 75–80 cm, saba pikk ...

                                               

Hiidturako

Hiidturako, vana nimega siniluuri, on turakolaste sugukonda kuuluv lind. Hiidturako elab Aafrika keskosas ekvatoriaalses, harvem lähisekvatoriaalse kliimaga metsades. Ta asustab tasandike metsaservi, galeriimetsi jõgede kallastel, mägimetsi ja sa ...

                                               

Hiigelnulg

Hiigelnulg kasvab keskmiselt 40–60, harva ka üle 80 m kõrguseks, olles nulu perekonna üks kõrgemaid esindajaid. Vaikse ookeani rannikupiirkonnas kasvavad hiigelnulud üldjuhul kõrgemaks kui sisemaal. Eluiga on tavaliselt kuni 250, harvadel juhtude ...

                                               

Hiina kadakas

Hiina kadakat võib enim kohata Kirde-Hiinas, Jaapanis, Mongoolias, Koreas ja ka Euroopas. Teda esineb nii põõsana kui ka 20 meetri kõrguse puuna. Euroopasse jõudis 19. sajandil. Tänapäeval kasvatatakse seda puukoolides arvukalt. Hiina kadakas on ...

                                               

Hiireviu

Hiireviu on haugaslaste sugukonda viu perekonda kuuluv lind. Liik kuulub Eestis III kaitsekategooria alla. Hiireviu rahvapärased nimetused on Eestis ka vihmakull, vihmaviu, viukull, rotikull ja jänesekull.

                                               

Hoatsiin

Hoatsiin, vana nimetusega tuttkana, on hoatsiiniliste seltsi kuuluv lind. Ühtlasi on ta ainus liik hoatsiinlaste sugukonnas ja hoatsiini perekonnas. Hoatsiini liigitus on segane. Läbi aegade on teda peetud kuuluvaks tinamuliste, kanaliste, ruikla ...

                                               

Hoburästas

Hoburästas on levinud Euroopas, Lääne-Siberis, Loode-Aafrikas ja Edela-Aasias. Hoburästas on Eestis väikesearvuline haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 25 000–35 000 paarile.

                                               

Hund-rohetuvi

Hund-rohetuvi on levinud vihmametsades Sulu saarestikus, Sulawesil, Maluku saartel, Uus-Guineal, Saalomoni saartel ja Austraalia idaosas. Paiga- ja hulgulind.

                                               

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Arvatakse, et hunte elab maailmas kokku umbes 200 000 isendit.

                                               

Hõbe-nahkhiir

Hõbe-nahkhiir on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse. Eestis on ta haruldane rändliik.

                                               

Hõbehaigur

Hõbehaigur on haigurlaste sugukonda kuuluv lind. Hõbehaigrul on suur levila, mis hõlmab kõiki mandreid peale Antarktise. Linnuliigi esindajad eelistavad madalaid rannikul asuvaid roostikke ja muid kõrgema taimestikuga piiratud veesoppe. Samuti võ ...

                                               

Hõbekajakas

Hõbekajakas on kajaklaste sugukonda kajaka perekonda kuuluv lind. Hõbekajaka rahvapärased nimetused on merekoer, peipsi kajakas, kajakalind, rabakajakas, sookajakas, tormikajakas, käbruhall ja hülgekajakas. Teaduslikult kirjeldas hõbekajakat esim ...

                                               

Hõbenulg

Hõbenulg ehk kaunis nulg on igihaljas okaspuu nulu perekonnast. See on kõige suuremate mõõtmetega nulu perekonda kuuluv liik. Hõbenulu levila paikneb Põhja-Ameerika lääneosas. Kasvukohtadeks on ebatasased mäepiirkonnad, tüüpiliselt aga järsud nõlvad.

                                               

Hõberemmelgas

Hõberemmelgas ehk hõbepaju on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Hõberemmelgas kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne- ja edelaosas. Eestis pärismaine. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid ...

                                               

Händkakk

Händkakk on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv röövlind. Eesti keeles on händkakku varem kutsutud ka uurali kakuks ja uraali kakuks, samuti pikksaba-kakuks. Ta kuulub samasse perekonda kodukaku ja habekakuga, olles esimesest pisut suurem ja ...

                                               

Hänilane

Hänilane on västriklaste sugukonda kuuluv linavästrikust veidi väiksem lind, kes kaalub alla 20 grammi ja on 15–16 cm pikk. Rahvapäraseid nimetusi: karjalind, karjatsirk, karjavästrik, veistevästrik, lambalind, lambatsirk, lambalinavästrik, lamba ...

                                               

Hüüp

Hüüp on haigurlaste sugukonda kuuluv lind. Eestis pesitseb ta peamiselt lääneosas, vähearvukas. Hüübi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 300–500 paarile, talvist arvukust 0–5 isendile. Hüüp on suur pruuni sulestikuga, sarnanedes suuresti habehüüb ...

                                               

Ida-vöötorav

Keha pikkus on umbes 13.5–18.5 cm ja saba pikkus on umbes 7.5–11 cm. Kaal on umbes 70–140 g. Põsetaskud on neil väga venivad. Vöötorav lihvib enne põsetaskute täitmist lõik pähklite ja seemnete teravad servad maha. Ida-vöötoraval on puude otsas e ...

                                               

Idakuusk

Idakuusk on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Botaanikutest avastas idakuuse esimesena prantslane Joseph Pitton de Tournefort 1656–1708 1702. aastal Põhja-Anatoolia mägedest. Puu lühikirjeldus ilmus tema 1717 avaldatu ...

                                               

Igimänd

Igimänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Pikka aega peeti igimändi ohtelise männi teisendiks.

                                               

Ilka

Ilka ehk kalastajakärp on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskjaliik. Ta elab Põhja-Ameerika metsades. Kõige suuremal arvul leidub ilkat Ameerika Ühendriikides Uus-Inglismaa piirkonnas ja New Yorgi osariigis. See liik on kohastunud el ...

                                               

Ilves

Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Ilvesed on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased, kes võivad kaaluda kuni 30 kg. Nad on kiskjad, kelle põhiliseks saakloomaks on jänesed. Ilv ...

                                               

Imikala

Imikala on soojades meredes elutsev ahvenaliste seltsi imikalalaste sugukonda kuuluv kala, pikkusega kuni 1 meeter. Ta kinnitub peas oleva imiketta abil laevade, suurte kalade või merikilpkonnade külge ning reisib sedasi kinnitatult pikki vahemai ...

                                               

Impala

Impala on Aafrika levinumaid antiloope. Impalad on ühed Aafrika levinuimad antiloobid, kelle pikkus jääb 1.1–1.5 meetri vahemikku ning nende keskmine kaal on 40–65 kilogrammi. Täiskasvanud isaste mass võib ulatuda kuni 90 kilogrammini. Impalate k ...

                                               

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens esindaja. Liigina on teda eesti keeles nimetatud ka nüüdisinimeseks ehk pärisinimeseks. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens. Inimest eristab taimedest see, et ta ...

                                               

Jaanalind

Jaanalind, on linnuliik jaanalinnuliste seltsist, jaanalindlaste sugukonna jaanalinnu perekonnast. Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde e ...

                                               

Jaapani lehis

Jaapani lehis on männiliste sugukonda lehise perekonda kuuluv puu. Liik on teadusliku nime saanud Jaapanis Hollandi saatkonnas töötanud saksa arsti ja botaaniku Engelbert Kaempferi 1651–1716 järgi, kes mainis esimesena jaapani lehist 1712. aastal ...

                                               

Jaapani mänd

Jaapani mänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide alamperekonda Strobus. Jaapani männil eristatakse kahte teisendit, millest üks kasvab Honshūl, Kyūshūl ja Shikokul 200–1800 m kõrgusel üle merepi ...

                                               

Jaapani nulg

Jaapani nulg on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Liigi ladinakeelne nimetus on pandud avastaja John Gould Veitchi 1839–1870 järgi. Teaduslikus kirjanduses kirjeldas jaapani nulgu esimesena inglise botaanik John Lindle ...

                                               

Jaava tüügasmadu

Liigi esmakirjeldaja on Clas Fredrik Hornstedt 1787. Et maol olid tavaliste soomuste, kilbiste, rõngaste või kortsude asemel kogu kerel ja sabal tüügasjad soomused, mida Hornstedt soomusteks ei pidanud, ning kõhukilbised puudusid, paigutas ta sel ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →