ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 495



                                               

71 (Tallinna bussiliin)

Tallinna bussiliin 71 oli ajutine bussiliin, mis sõitis Paldiski maantee trollidepoo ja Tallinna Kaubamaja vahel. Liini teenindas Tallinna Linnatranspordi AS ning reisijavedu toimus iga päev. 18. veebruarist kuni 28. veebruarini 2021 asendasid tr ...

                                               

73 (Tallinna bussiliin)

73 on Tallinna bussiliin, mis sõidab Vana-Lõuna tänavalt Veerenni asumis kuni Kopli liinideni Kopli asumis. Liini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS ning liiklus toimub iga päev.

                                               

75 (Tallinna bussiliin)

75 on Tallinna asendusbussiliin. Liin on käigus kõigil päevadel trolliliin nr.5 elektrikaablide remondi korral. Liin oli 18. veebruarist kuni 28. veebruarini Lille - Balti Jaam marsruutil.

                                               

80 (Tallinna bussiliin)

Tallinna bussiliin 80 oli kavandatav bussiliin, mis oli planeeritud reisijateveoks 6. ja 7. juulil 2019 Tallinnas toimuvale üldlaulu- ja tantsupeost osavõtjate teenindamiseks. Buss peatus mõlemal suunal Hobujaama ja Tallinna lauluväljaku lähistel ...

                                               

90 (Tallinna bussiliin)

90 oli Tallinna esimene eraettevõtte kommertsbussiliin, mis ühendas Tallinna lennujaama ja reisisadamat. Bussiliiin 90 alustas tööd 1. juunil 1994. Liin avati universaalliinina, see ühendas Tallinna tähtsamaid punkte: hotelle "Kungla", "Olümpia", ...

                                               

Ala-Rõuge külalistemaja hüdroelektrijaam

Ajo ojale Rõuge jõgi rajati vesiveski juba 1798. Kahe sajandi jooksul on see arenenud väikeelektrijaamaks. Veel 1992. aastal töötas siin Arengu tekstiilivabrik, kus töödeldi villa, kooti kangast ja värviti villa. Põhitoodanguks olid mööbliriie ja ...

                                               

Joaveski hüdroelektrijaam

Joaveski hüdroelektrijaam asub Harju maakonna Kuusalu valla Joaveski külas Loobu jõel. Elektrijaam rajati 1924. aastal Joaveski Puupapivabriku juurde ning see töötas 1925. aastast kuni 1930. aastateni. 1964. aastal hävis elektrijaam tulekahju tõt ...

                                               

Jägala joa hüdroelektrijaam

Jägala joa hüdroelektrijaam ehk Jägala puupapivabriku hüdroelektrijaam on hüdroelektrijaam Jägala joa lähedal. Jägala joast allavoolu paiknev hüdroelektrijaam saab vee enne Jägala juga paiknevast veehaardest, millest viib 850 m pikkune derivatsio ...

                                               

Kamari hüdroelektrijaam

Jaama teke on seotud Külmoja veskiga Külmojal Põltsamaa kihelkonnas. Veski kuulus algselt Võisiku mõisale ja see riigistati 1921. aastal. Veski põles 1928. aastal ja seda ei taastatud. Veski ümbrus oli Põltsamaa linna elanike seas populaarne välj ...

                                               

Kunda hüdroelektrijaam

Kunda hüdroelektrijaam ehk Kunda vana hüdroelektrijaam, mis ehitati 1893 Kunda jõe ürgorgu oli tolle aja Baltimaade ja Tsaari-Venemaa üks moodsamaid veejõuseadmeid. Kunda jõe pikkus on 64 km ja langus 90 m, sellest Kunda mõisa ja mere vaheline la ...

                                               

Leevaku hüdroelektrijaam

Leevaku hüdroelektrijaam asub Põlva maakonna Räpina valla Leevaku külas Võhandu jõel. Elektrijaam on töötanud 1917–1968 ja uuesti 1993. aastast tänaseni.

                                               

Linnamäe hüdroelektrijaam

Linnamäe hüdroelektrijaam ehk Linnamäe HEJ on hüdroelektrijaam Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala jõel. Jaam asub Jõesuu ja Jägala-Joa küla vahel, umbes 3.5 km Jägala joast allavoolu. Elektrijaam rajati aastail 1922–1924 ning 1941. aastal hävitas ...

                                               

Saesaare hüdroelektrijaam

Saesaare hüdroelektrijaam asub Põlva maakonnas Ahja jõel. Hüdroelektrijaama rajatised asuvad Põlva valla Taevaskoja ja Kiidjärve küla piiril, nii et hüdroelektrijaama hoone, abihoone ja alajaam asuvad Taevaskoja küla maadel, paisu muldkeha, juurd ...

                                               

Vetla hüdroelektrijaam

Veski järgi sai Vetla küla oma nime. 1694. aastal oli küla nimi juba Wetla, 1844 Wätla. 1977. aastal liideti Vetla külaga Taganurga küla. Vesiveski omanikuks sai 1920ndatel Hugo Pärnamäe, kes renoveerimistööde käigus asendas vesiratta Rootsist te ...

                                               

Ahtme soojuselektrijaam

Ahtme soojuselektrijaam oli soojuselektrijaam Ahtme linnaosas Kohtla-Järvel, mis suleti 2013. aasta jaanuaris Euroopa Liidu keskkonnanõuete tõttu. Ahtme soojuselektrijaam kuulus Viru Keemia Grupi kontserni tütarettevõttele VKG Energia OÜ. Ahtme s ...

                                               

Auvere elektrijaam

Auvere elektrijaam on Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auvere külas asuv elektrijaam, mis kuulub Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Energiatootmine. Auvere elektrijaam on uusim Eestisse rajatud põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam, mis v ...

                                               

Kiisa avariireservelektrijaam

Kiisa avariireservelektrijaamad on kaks elektrijaama Harju maakonnas Saku vallas Kiisal. Avariielektrijaamana töötavad need vaid võrguhäirete või ebapiisava võimsuse korral ning ei osale igapäevasel elektriturul. Elektrijaamasid omab ja juhib Ees ...

                                               

Aseriaru tuulepark

Aseriaru tuulepark on tuulepark Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Aseriaru ja Oru külas, Tallinn–Narva maantee ja Soome lahe vahel. Tuulepark valmis 2011. aastal ja esimene tuulik ühendati elektrivõrguga 2011. aasta septembris. Tuulepargi h ...

                                               

Esivere tuulepark

Esivere tuulepark on tuulepark Eestis, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Esivere külas. Tuulepargi poolt hõlmatava maa-ala suurus on 25.4 ha. Esivere tuulepark rajati Lääne maakonnas Hanila vallas Esivere külas 2005. aastal ja ühendati e ...

                                               

Läätsa tuulepark

Läätsa tuulepark ehk Salme tuulepark on tuulepark Eestis, mis asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Üüdibe külas. Läätsa tuulepark rajati 2005. aastal tollase haldusjaotuse järgi Saare maakonna Salme vallas. Tuulepargis oli kuus 0.5 MW võimsusega ...

                                               

Mäli tuulepark

Mäli tuulepark on tuulepark Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Mälikülas. Tuulepark valmis 2013. aastal tollase haldusjaotuse järgi Varbla vallas. Tuulepargis on neli Enercon E-101 elektrituulikut võimsusega 3 MW, mis kuuluvad Tuuleenergia OÜ-le. ...

                                               

Ojaküla tuulepark

Ojaküla tuulepark on tuulepark Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Kunda linna piiril. Tuulepark valmis 2013. aastal. Tuulepargi hõlmatava maa-ala suurus on 80 hektarit. Tuulepargis on kolm Enercon E-82 elektrituulikut võimsusega 2.3 MW, mis ...

                                               

Pakri tuulepark

Pakri tuulepark on tuulepark Eestis, mis asub Harju maakonnas Paldiskis Pakri poolsaare tipus. Tuulepargi hõlmatava maa-ala suurus on 46 hektarit. Pakri tuulepark valmis 2004. aastal. Esimene tuulik ühendati elektrivõrguga 15. detsembril 2004. Tä ...

                                               

Paldiski tuulepark

Paldiski tuulepark on 2012. aastal valminud tuulepark Pakri poolsaarel Harjumaal. Tuulepark koosneb kaheksateistkümnest 2.5 MW võimsusega elektrituulikust ning tuulepargi koguvõimsus on 45 MW. Üheksa tuulikut kuuluvad Eesti Energiale ja üheksa – ...

                                               

Ruhnu tuulepark

Ruhnu tuulepark ehk Sjustana tuulepark on tuulepark Eestis, mis asub Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu saarel. Ruhnu tuulepark rajati Ruhnu saare edelaosas Süstaku nina juures 2007. aastal. Tuulepargis on kaks kasutatud Vestase elektrituulikut, ...

                                               

Tahkuna tuulegeneraator

Tahkuna tuulegeneraator on endine tuulegeneraator, mis asub Hiiu maakonnas Tahkuna poolsaarel. See oli Eesti esimene kaasaegne tuulegeneraator ja see püstitati Hiiumaale taastuvenergia tootmise võimaluste uurimiseks Lääne-Eesti saarestiku biosfää ...

                                               

Tamba tuulepark

Tamba tuulepark on tuulepark Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tamba külas. Tuulepark valmis 2013. aastal tollase haldusjaotuse järgi Varbla vallas ja see hakkas elektrienergiat tootma 2013. aasta septembris. Tuulepargis on kaks Enercon E-101 ele ...

                                               

Tooma I tuulepark

Tooma I tuulepark on tuulepark Eestis, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Esivere külas. Tuulepargi poolt hõlmatava maa-ala suurus on umbes 37.7 hektarit. Tooma tuulepark rajati tollase haldusjaotuse järgi Lääne maakonnas Hanila vallas Es ...

                                               

Tooma II tuulepark

Tooma II tuulepark on tuulepark Eestis, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Esivere külas. Tooma II tuulepark rajati tollase haldusjaotuse järgi Lääne maakonnas Hanila vallas Esivere külas 2016. aastal. See on Tooma tuulepargi II etapp, mi ...

                                               

Vanaküla tuulepark

Vanaküla tuulepark on 2009. aastal valminud tuulepark Lääne-Nigula vallas Läänemaal. Tuulepark koosneb kolmest 3 MW võimsusega Winwind WWD3/100-tüüpi elektrituulikust ning tuulepargi koguvõimsus on 9 MW. Kõik tuulikud asuvad Vanaküla territoorium ...

                                               

Virtsu I tuulepark

Virtsu I tuulepark on tuulepark Eestis, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu alevikus. Tuulepargi poolt hõlmatava maa-ala suurus on 6.3 ha. Virtsu I tuulepark rajati Lääne maakonnas Hanila vallas Virtsu sadama lähedal. See oli Eesti ...

                                               

Virtsu II tuulepark

Virtsu II tuulepark on tuulepark Eestis, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel. Virtsu II tuulepark rajati Lääne maakonnas Hanila vallas 2008. aastal ja esimene tuulik ühendati elektrivõrguga sama aasta aprillis. Samal kuul ...

                                               

Virtsu III tuulepark

Virtsu III tuulepark on tuulepark Eestis, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel. Virtsu III tuulepark rajati Lääne maakonnas Hanila vallas 2009. aastal ja esimene tuulik ühendati elektrivõrguga 2010. aasta märtsis. Virtsu I ...

                                               

Viru-Nigula tuulepark

Viru-Nigula tuulepark on tuulepark Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tüükri külas. Tuulepark valmis 2007 ja esimene tuulik ühendati elektrivõrguga 2007. aasta märtsis. Tuulepargi poolt hõlmatava maa-ala suurus on 195.1 hektarit. Tuulepargis ...

                                               

ENTRUM

ENTRUM on koolinoorte ettevõtlikkusideede konkurss ja arenguprogramm, mis on kutsutud ellu Eesti Energia poolt 2010. aastal. ENTRUM on mõeldud 13–19-aastastele noortele.

                                               

Narva karjäär

Narva karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv 1970. aastal rajatud pealmaakaevandus. Karjäär asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Mustajõest lõuna pool ja piirneb idaosas Narva jõe barjäärtervikuga umbes 300 km, lä ...

                                               

Fortum Tartu

AS Fortum Tartu on Tartus tegutsev valdusettevõte, mille hallata on soojusenergia tootmine ning soojus- ja elektrienergia vahendamine, ostmine ja müük ning kohalike kütuste tootmine ja varumine. Valdusettevõtte tütarettevõtted on võrguettevõtja j ...

                                               

Anne Soojus

AS Anne Soojus on kontserni Fortum Tartu kuuluv äriühing, mille põhitegevuseks on soojus- ja elektrienergia tootmine. Samuti toodetakse jahutusenergiat Tartu kesklinna ja Lõunakeskuse kaugjahutusvõrgu tarbeks. Aktsiaseltsi alla kuuluvad 2009. aas ...

                                               

AS Tartu Jõujaam

AS Tartu Jõujaam on kontserni Fortum Tartu kuuluv äriühing, mille põhitegevusteks kontserni tütarfirma AS Anne Soojus katlamajade varustamine kohalikku päritolu kütustega ja turbatootmine. 2014. aastal müüs AS Tartu Jõujaam katlamajadele 828 GWh ...

                                               

AS Tartu Keskkatlamaja

AS Tartu Keskkatlamaja on kontserni Fortum Tartu kuuluv 13 töötajaga võrguettevõtja ja klienditeenindaja, mille põhitegevusteks on soojusenergia jaotamine ja müük. Soojusenergiat ostab AS Tartu Keskkatlamaja Fortum Tartu kontserni kuuluvalt ettev ...

                                               

Abruka (aurik)

Abruka oli Eesti kauba-reisiaurik. Eesti laevaühing G. Sergo ja Ko ostis 1938. aastal Balti Päästeseltsilt üle kaubalaeva Eestimaa, mille ristis ümber Abrukaks. Natsionaliseeriti 1940. aastal. Aurik osales Leningradi blokaadis ja naasis Eestisse ...

                                               

Admiral (aurik)

Admiral oli NSV Liidu mereväe projekt 730 Ajan-klassi aurulaev, vedurlaev, mis on tänapäeval Tallinnas Admiraliteedi basseinis asuv restoran-laev. Admiral on ajalooline laev ja EALS-i liige.

                                               

Aegna (reisi-kaubaaurik)

Aegna oli Eesti reisi-kaubalaev, mis sõitis enne teist maailmasõda Tallinna – Helsingi liinil, laeva omanik oli Gustav Sergo & Ko. Huvitava kokkusattumusena uppus laev hiljem Nõukogude Liidu teenistuses olles Aegna saare juures.

                                               

Fryderyk Chopin (laev)

Fryderyk Chopin ehitati aastatel 1963–1965 Poolas Gdańskis Eesti Kalatööstuse jaoks ja tööpiirkonnaks sai põhiliselt Atlandi ookean. 1987. aastani oli Eesti suurim laev, ühe sõukruviga ja külmruumidega mootorlaev. Baaslaev kogus püügilaevadelt tr ...

                                               

Juliane Clementine

19. sajandi algul ei suutnud purjelaevad ja lodjad enam rahuldada hoogustunud kaubavedu Pihkvasse ja Narva. Otsiti lahendusi, kuidas vedada Eesti klaasi- ja peeglivabrikute toodangut Venemaale. 1837. a. otsustasid Tartu kaupmees F. W. Wegener ja ...

                                               

Kalevipoeg (laev)

Kalevipoeg oli 1892 Rootsis Gävles ehitatud kauba-reisiaurik. Laev on läbi aegade kandnud erinevaid nimesid: Nordkusten, Aleksei, Traaler nr 22, Kalevipoeg, Koralle, Kama, PKZ-140.

                                               

Kalk (laev)

Laev on ehitatud 1961 1962. aastal Soomes Turu laevatehases Oy Laivateollisuus Ab ettevõttele Paraisten Kalkki Oy. Ettevõtte juht Erk Sarlin soovis endale esinduslaeva, kuid ei tahtnud väga makse maksta. Nii otsustati laevaehitajatega koostöös eh ...

                                               

Kristel (laev)

Kristel on Nõukogude Liidus ehitatud projekt 371 Admiraliteet-klassi kaater, mis kuulub Eesti Meremuuseumile. On teadaolevalt ainus selle klassi kaater Eestis, mis on sõidukõlblik ja ühtlasi originaalne.

                                               

Lydia Koidula (mootorpurjekas)

Lydia Koidula ehitati Pärnus ehitusmeister Gustav Hohensee projekti järgi. Purjekas vedas Saaremaal paiknevatele nõukogude väeosadele Loksa tellisetehasest punaseid telliseid ja oli teel Jaagarahu sadamasse. Viimasel reisil oli lastiks 420 tonni ...

                                               

Metallist (kaubalaev)

Metallist oli Teise maailmasõja alguses 1939. aasta septembris Eesti territoriaalvete lähedal uputatud NSV Liidu kaubalaev.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →