ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 479




                                               

281. julgestusdiviis

281. julgestusdiviis oli Teise maailmasõja ajal Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis Põltsamaal dislotseerunud tagala väegrupi Nord tagalapiirkonna julgestusüksus. Julgestusdiviisi ülesanneteks määrati varustustugipunktide, ühendus- ja järelveot ...

                                               

285. julgestusdiviis

285. julgestusdiviis, oli Teise maailmasõja ajal saksa vägede poolt okupeeritud Eestis, Viljandis dislotseerunud tagala Väegrupi Nord tagalapiirkonna julgesutusüksus. Julgestusdiviisi ülesanneteks määrati varustustugipunktide, ühendus- ja järelve ...

                                               

Eesti kindralkomissariaat

Eesti kindralkomissariaat oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.

                                               

Ereda koonduslaager

Ereda koonduslaager oli okupeeritud Eestis asunud Saksa koonduslaager, mis paiknes Vaivarast 40 km ja Kohtla-Järvest 10 km kaugusel. Ühtlasi üks esimesi Vaivara koonduslaagrivõrgustikku ehitatud koonduslaagreid. Koonduslaager töötas SS-i Majandus ...

                                               

Holokaust Eestis

See artikkel käsitleb juutide vastu toime pandud genotsiidi okupeeritud Eestis Teise maailmasõja ajal. Enne Balti riikide okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Leedus sh Vilniuse piirkond umbes 220 000, Lätis 100 0 ...

                                               

Idapataljonid

Idapataljonid olid Teise maailmasõja ajal Wehrmachti Idaväeosade koosseisus moodustatud väeüksused. Idapataljonidesse värvati mehi rahvus- või religioonipõhiselt nii sunniviisiliselt kui ka vabatahtlikkuse alusel. Paljud nendest koguti kokku sõja ...

                                               

Julgeolekupolitsei ja SD Eestis

Julgeolekupolitsei ja SD Eestis oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis aastail 1941–1944 Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ...

                                               

Julgestusgrupp

Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.

                                               

Keila-Joa luurekool

Keila-Joa luurekool, tingnimetus "Laager nr 2", oli Teise maailmasõja ajal saksa sõjaväeluure Abwehri poolt Abwehrnebenstelle Revali poolt moodustatud luurediversioonikool Eestis Keila-Joal Keila-Joa mõisas aastatel 1942–1944. Pikemalt artiklis A ...

                                               

Hinrich Möller

Hinrich Johann Möller oli Saksa politseiametnik ja Saksa okupatsiooni ajal Teises maailmasõjas Saksamaa Ida maa-ala Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissariaadi kõrgeim politsei ja SS juht. Hinrich Möller oli kuni aastani 1933 kaupmees Neumünste ...

                                               

Ostland

Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945. Ostlandi ...

                                               

Saksa Julgeolekupolitsei ja SD

Saksa Julgeolekupolitsei ja SD oli Saksa okupatsioon Eestis Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ja Kolmanda Riigi antise ...

                                               

SS Leitheft

SS Leitheft oli SS-i ametlik kuukiri, mis ilmus aastatel 1934–1945 ja oli mõeldud SS-i ohvitseride natsionaalsotsialistliku maailmavaate kujundamiseks. Ajakirja väljaandja oli SS-i Peaamet Reichsführer-SS Heinrich Himmleri juhtimisel. Ajakirja tr ...

                                               

Uus Elu

Uus Elu oli Eesti ajaleht, mis ilmus 10. juulist 1941 kuni 19. septembrini 1944 Pärnus. Toimetuse liikmed olid Jaan Kask Lilulii väljaandja ja Helmut Annus. Uue Elu kaastööliste seas olid Bernhard Kangro, Hendrik Adamson, Henrik Visnapuu, Artur A ...

                                               

Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944

Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944 on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal Eestis erinevate poliitilise suunitlusega rühmituste aktiivsest ja passiivsest vastupanutegevusest. " Olukorda Saksa okupatsiooni ajal Eestis iseloomustab võitlus ...

                                               

Väegrupi Nord tagalapiirkond

Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses. Pikemalt artiklis Väegr ...

                                               

Soomepoisid

Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva Punaarmee vastu ...

                                               

Väino Neemeste

Väino Neemeste oli soomepoiss ja Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse liige. Väino sündis 1919. aastal Tartumaal õpetaja ja Puka kooli juhataja pojana. Ta elas Tsirguliinas ning oli Eesti kaitseväes allohvitser, auto-tanki-rügemendis. Saksa sõjavä ...

                                               

Põhjala Tähistel

Põhjala Tähistel oli soomepoiste ajakiri. Ajakiri kajastas soomepoiste sõjateed, hilisemat elukäiku ja mälestusi, soomepoiste organisatsioonide tegevusi ning avaldas soomepoistest kirjanike luulet ja jutustusi. Ajakirja hakati välja andma 1956. a ...

                                               

Eduard Salumäe

Eduard Salumäe oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik ja soomepoiss. Ta õppis Tartu Poeglaste Gümnaasiumis, Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Usuteaduse Instituudis. Ta oli aastast 1942 Tartu Pauluse koguduse organist ja koorijuht. Ordineer ...

                                               

Suvesõda

Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini Eesti iseseisvuslaste ning Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taas ...

                                               

Kautla lahing

Kautla lahing on Erna luuregrupi, eesti metsavendade ning NSV Liidu SARKi üksuste vahel Kautlas toimunud lahing 1941. aasta Suvesõjas. Alates 10. juulist 1941 saadeti Soomest mitmes jaos Eestisse Erna luurediversiooniüksus osa meredessandiga, osa ...

                                               

Sõjategevus Eestis 1941. aastal

Sõjategevus Eestis 1941. aastal oli osa Teise maailmasõja Idarinde lahingutest, mis algas 22. juunil 1941 Saksamaa ja Soome merejõudude miiniveeskamisoperatsioonidega ja lõppes Punaarmee vägede taganemisega 1941. aasta sügiseks Eesti Vabariigi ri ...

                                               

Hirvelaane pataljon

Major Hirvelaane vabatahtlike pataljon oli major Hans Hirvelaane loodud ja 1941. aasta suvesõjas Nõukogude Liidu vastu tegutsenud eesti vabatahtlike väeosa.

                                               

Operatsioon Beowulf

Operatsioon Beowulf sisaldas kaht Saksamaa plaani, et okupeerida II maailmasõjas Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Mõlemad plaanid kätkesid endas sama eesmärki, ent erinevaid alguspositsioone. Beowulf II plaani järgne rünnak algas 8. septembril 1941 ja ...

                                               

Väegrupp Nord

Väegrupp Nord oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu Idarindel sõdinud Saksa armeegrupp. Väegrupp moodustati 1. septembril 1939, nimetati ümber väegrupiks B 3. oktoobril ja formeeriti uuesti väegrupi C osadest Väegru ...

                                               

Sõjategevus Eestis (1944)

Sõjategevus Eestis 1944. aastal hõlmab Saksamaa ja Nõukogude Liidu vägede ning Eesti iseseisvuslaste vahelisi lahinguid Eestis 1944. aastal. Neid võitlusi on nimetatud ka t eiseks vabadussõjaks. Sõjategevus 1944. aasta sügisel oli osa Nõukogude v ...

                                               

300. Eriotstarbeline Diviis

300. Eriotstarbeline Diviis oli Teises maailmasõjas Saksa sõjaväe koosseisus põhiliselt eestlastest koosnenud relvaüksus. Diviisi lahingtegevus toimus Idarindel Teise maailmasõja ajal. Diviisi sõjategevus lõppes 1945. aasta veebruaris.

                                               

Armeegrupp Narwa

Armeegrupp Narwa oli 23. veebruarist 1944 kuni 25. septembrini 1944 Teises maailmasõjas idarinde põhjalõigus Saksa väegrupi Nord koosseisus võidelnud väekoondis.

                                               

Emajõe forsseerimine Kastre suunal

1944. aasta 17.–26. septembril viisid Punaarmee 2. löögiarmee ja 8. armee ellu Tallinna pealetungioperatsiooni. 2. armee tungis Emajõe joonelt Tapa-Rakvere suunas ja 8. armee tungis peale Narva suunas. Eesmärk oli Kirde-Eestis paiknevatel Saksa v ...

                                               

III Germaani Soomuskorpus

III Germaani Soomuskorpus) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner. III ...

                                               

Meriküla dessant

Meriküla dessandi oli 14. veebruaril 1944. aastal Teise maailmasõja ajal Eesti vallutamisoperatsiooni Narva lahingu käigus toimunud Nõukogude Punalipulise Balti laevastiku 260. merejalaväe brigaadi dessantoperatsioon Merikülas. Merejalaväe brigaa ...

                                               

Tallinn teise maailmasõja ajal

14. juulil 1941 sai Balti laevastiku sõjanõukogu sõjamerelaevastiku rahvakomissarilt admiral Ivan Issakovilt direktiivi nr 16, kus oli määratletud PBL-i baasi objektide hävitamise kord Tallinna mahajätmise puhuks. Kohapeal koostati linna ja baasi ...

                                               

Balti pataljon

Balti pataljon 1918. aasta novembrist 1919. aasta maini ja sama aasta novembrist 1920. aasta septembrini Eesti sõjaväkke kuulunud, peamiselt baltisakslastest koosnenud väeosa, mis osales Eesti vabadussõjas.

                                               

Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2

Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2 oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud kitsarööpmeline soomusrong Eesti Vabadussõjas. 2. kitsarööpmeline soomusrong ehitati 1919. aasta algul Tallinna sadamatehastes ja läks rindele 12. jaanuaril 1919 a ...

                                               

Laiarööpmeline soomusrong nr. 2

Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud soomusrong. Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 asutati Tallinnas 12. detsembril 1918. aastal ning suundus Viru rindele 13. detsembril 1918. aastal.

                                               

Laiarööpmeline soomusrong nr. 3

Laiarööpmeline soomusrong nr. 3 oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud soomusrong. Laiarööpmeline soomusrong nr. 3 asutati Tallinnas 18. detsembril 1918 ning suundus Viru rindele 23. detsembril 1918. Laiarööpmelise soomusrongi nr 3 üle ...

                                               

Laiarööpmeline soomusrong nr. 4

Laiarööpmeline soomusrong nr. 4 oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud soomusrong. Laiarööpmeline soomusrong nr. 4 asutati Tallinnas 8. jaanuaril 1919 ning suundus rindele 21. jaanuaril 1919.

                                               

Laiarööpmeline soomusrong nr. 5

Laiarööpmeline soomusrong nr. 5 oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud soomusrong. Laiarööpmeline soomusrong nr. 5 asutati 16. märtsil 1919 ja saadeti rindele 18. märtsil 1919.

                                               

Laiarööpmeline soomusrong nr. 6

Laiarööpmelise soomusrongi nr. 6 koosseisus olid: Suurtükiplatvormid Suurtükiplatvorm "Tommi" – relvastatud Briti sõjalaevalt saadud 57 mm õhutõrjekahuriga; kuulus varem soomusrongi "Kapten Irw" koosseisu. Suurtükiplatvorm "Leitnant "Sabolotnõi" ...

                                               

Oskar Raudvere

Oskar-Aleksander Raudvere VR I/3 oli Eesti sõjaväelane. Teenis Kaitseliidu Harju maleva ja hiljem – pärast Tallinna maleva eraldamist sellest – Kaitseliidu Tallinna maleva pealikuna. Osales 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumisel 1924. aastal ...

                                               

Henry C. Reissar

Henry C. Reissar oli eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ja Eesti sõjaväelane. Henry C. Reissar sünnijärgne nimi Hindik Reissaar oli eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ja hiljem Eesti sõjaväelane, kes pärast 1918. aasta novembris alanud Eesti ...

                                               

Johan Schmidt

Johan Schmidt VR I/2, VR II/2, VR II/3 oli Tsaari-Venemaa ja Eesti sõjaväelane. 9. jalaväepolgu ülem Vabadussõjas.

                                               

Edgar Teslon

Edgar-Paul-Ernst Teslon VR II/3 oli Eesti sõjaväelane. Edgar Teslon sündis 1885. aastal Tallinnas ning oli rahvuselt sakslane, osales Esimeses maailmasõjas ning sõja lõpuks ülendati alamleitnandiks. 1918. aastal alanud Eesti Vabadussõjas astus Ee ...

                                               

Nikolai Fischer

Nikolai Fischer astus Vabadussõja eel 21. novembril 1918 3. Eesti jalaväepolku ning määrati polgu ratsa maakuulajate komando ülemaks. Nikolai Fischer autasustati postuumselt Vabadusristi II klassi 3. järgu teenetemärgiga nr 2921/18.02.1925 "hinna ...

                                               

Herbert Lukk

Ta lõpetas 1915. aastal Tallinna Nikolai I Gümnaasiumis 5. klassi. Ta on õppinud Ants Laikmaa stuudios ja Helsingis, tõenäoliselt Soome Kunstiühingu joonistuskoolis soome keeles Suomen Taideyhdistyksen piirustuskoulu,:fi. Herbert Lukk mobiliseeri ...

                                               

Heinrich Tarto

Heinrich Tarto oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane. Heinrich Tarto sündis Narvas 27. novembril 1897, õppis Narva Kommertskoolis ja lõpetas Esimese maailmasõja ajal Vladimiri sõjakooli. 1918. aastal oli Heinrich Tarto Kaitseliidu Narva ma ...

                                               

Balder Tomasberg

Balderi isa Mart 1864–1940 oli kingsepp mõnel pool märgitud ka rätsep ja tema isa omakorda Vihterpalu mõisa Lauripeetri Toomas Berg sellest perenimi Tomaspärk, ka Thomasberg. Mart asus Paldiskisse 1890. aastal ja oli aastatel 1917–1924 linnavolik ...

                                               

Tartu lahing (1944)

Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944. aasta augustis ja septembris, sealhulgas ka Kärevere ja Tamsa lahing. Vahel peetakse selle osaks ka Meerapalu lahingut. Tartu lahingut on nimetatud ka Tartu rinde lahinguteks või Emaj ...

                                               

57. valvelaevade divisjon

57. valvelaevade divisjon, ka allveetõrjelaevade divisjon, sõjaväeosa nr 51229, oli Nõukogude perioodil Tallinna mereväebaasis paiknenud sõjalaevade koondis.