ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 459



                                               

Kahekümnesendine münt (1935)

Eesti Vabariigi 20-sendine metallvahetusraha lasti käibele 15. oktoobril 1935. 1935/36. eelarveaastal vermiti 4 254 000 ja 1936/37. 355 000 kahekümnesendist münti.

                                               

Kahesendine münt

Eesti Vabariigi 2-sendine metallvahetusraha lasti käibele 3. jaanuaril 1934. 1935/36. eelarveaastal vermiti täiendavalt juurde 3 006 500 kahesendist münti.

                                               

Kümnekroonine meenemünt (2004)

2004. aastal välja lastud kümnekroonine meenemünt on puhtast hõbedast meenemünt ning sellega tähistati 120 aasta möödumist Eesti lipu õnnistamisest Otepääl. Tegemist on kollektsionääridele mõeldud meenemündiga, mille maksimumtiraaž on 10 000 tk n ...

                                               

Kümnekroonine meenemünt (2006)

2006. aastal hõbedast vermitud 10-kroonine meenemünt on pühendatud XX taliolümpiamängudele Torinos. Tegemist on kollektsionääridele mõeldud meenemündiga mille maksimumtiraaž on 5000 tükki ning mis lasti käibele 6. veebruaril 2006. Münti müüdi Ees ...

                                               

Kümnekroonine meenemünt (2008)

See puhtast hõbedast 10-kroonine meenemünt on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Samasse komplekti kuulub ka saja- ja viiekümnekroonine meenemünt. Tegemist on kollektsionääridele mõeldud meenemündiga mille maksimumtiraaž on 10 000 tk ni ...

                                               

Kümnemargane münt (1925)

10-margane münt on suurima nimiväärtusega Eesti Vabariigi markvääringus münt. Mündid vermiti Riigi Trükikojas ning need käibisid 1925. aasta 25. maist kuni 1. aprillini 1933 pärast 1928. aasta rahareformi kasutati neid 10-sendistena.

                                               

Kümnemargane münt (1926)

1926. aastal vermitud 10-margane münt on ilmselt haruldasim Eesti Vabariigi metallraha – ehkki neid vermiti üle kahe miljoni, on säilinud vaid kümmekond münti. Ehkki need 10-margased olid juba Riigi Teatajas käiberahana välja kuulutatud, reaalsel ...

                                               

Kümnesendine münt (1931)

Eesti Vabariigi 10-sendine metallvahetusraha lasti käibele 1. aprillil 1932. 1934/35. eelarveaastal vermiti täiendavalt juurde 1 721 000 kümnesendist münti.

                                               

Sajakroonine meenemünt (2004)

Eesti sajakroonine meenemünt lasti 2004. aastal käibele, et jäädvustada Eesti sportlaste saavutusi läbi aegade. See on valmistatud puhtast kullast. Kollektsionääridele mõeldud meenemündi maksimumtiraaž on 5000 tk, see lasti käibele 1. juulil 2004 ...

                                               

Sajakroonine meenemünt (2007)

2007. aastal välja lastud 100-kroonine meenemünt on puhtast kullast ning pühendatud Eesti krooni taaskehtestamise 15. aastapäevale. Tegemist on kollektsionääridele mõeldud meenemündiga, mille maksimumtiraaž on 6000 tk ning mis lasti ametlikult kä ...

                                               

Sajakroonine meenemünt (2008)

2008. aastal välja lastud 100-kroonine meenemünt on puhtast plaatinast ning pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Samasse komplekti kuulub ka viiekümne- ja kümnekroonine meenemünt. Tegemist on kollektsionääridele mõeldud meenemündiga, mill ...

                                               

Viiekroonine münt (1993)

Viiekroonine münt on esimene pärast 1992. aasta rahareformi igapäevakäibesse mõeldud meenemünt; see vermiti 1993. aastal. Münt anti välja Eesti riigi 75. aastapäeva puhul. Münt oli kasutusel igapäevases käibes.

                                               

Viiekroonine münt (1994)

Viiekroonine münt on teine pärast 1992. aasta rahareformi igapäevakäibesse mõeldud meenemünt; see vermiti 1994. aastal. Münt anti välja Eesti Panga 75. aastapäevaks. Münt oli kasutusel igapäevases käibes.

                                               

Viiekümnesendine münt (1936)

50-sendine münt lasti käibele 10. detsembril 1936 ning see oli kasutuses kuni 25. märtsini 1941, mil Eestis jäi ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Nõukogude rubla. Münte vermiti Riigi Trükikojas 2 500 000 tükki. 1936/37. eelarveaastal vermiti 2 ...

                                               

Viiemargane münt (1926)

Mündi tagaküljel on legend "EESTI VABARIIK", nimiväärtus "5 marka" ja vermimisaasta "1926".

                                               

Viiesendine münt

Viiesendine münt on väikseima nimiväärtusega rahamärk, mis 1992. aasta rahareformiga kasutusele võeti. Inflatsioonist tuleneva nõudluse vähenemise tõttu viiesendiseid münte pärast 1997. aastat juurde ei vermitud. Ringluses olnud mündid olid endis ...

                                               

Viiesendine münt (1931)

5-sendine münt lasti käibele 1. aprillil 1931 ning see oli kasutuses kuni 25. märtsini 1941, mil Eestis jäi ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Nõukogude rubla.

                                               

Ühekroonine meenemünt (1999)

See 1999. aastal vermitud 1-kroonine meenemünt on pühendatud 130 aasta möödumisele I üldlaulupeost 1869. aastal. Tegemist on meenemündiga mida vermiti 100 000 tk, ehkki esialgne planeeritud maksimumtiraaž oli 130 000, mis on tiraažina märgitud ka ...

                                               

Ühekroonine münt (1933)

1933. aastal vermitud 1-kroonine münt on Eesti Vabariigi seni viimane igapäevases käibes kasutamiseks mõeldud hõberaha. Tegemist on meenemündiga mis pühendatud X üldlaulupeole. Järgnevad, 1934. aastal vermitud ühekroonised valmistati alumiiniumpr ...

                                               

Ühekroonine münt (1934)

Viikingilaeva kujutisega 1-kroonine münt oli Eesti Vabariigis käibel 1. augustist 1934 kuni 25. märtsini 1941. Müntide täpne kogus ei ole teada, kuna osa arhiive hävis sõjas, kuid mõningatel andmetel vermiti neid 3 406 066 tükki. Vabariigi Valits ...

                                               

Ühekroonine münt (hõbedavärviline)

Hõbedavärvilised ühekroonised mündid on esimesed pärast 1992. aasta rahareformi käibele lastud mündid, mis käibelt kõrvaldati. Mündid valmistas RE Juveel Tallinnas. Alates aastast 1998 vermitakse sama kujundusega, kuid pisut erineva kaalu ning ka ...

                                               

Ühekroonine münt (kullavärviline)

Kuldkollaseid 1-krooniseid münte vermiti aastatel 1998, 2000, 2001, 2003 ja 2006 ning ainus visuaalne erinevus müntidel on aastaarv.

                                               

Ühemargane münt (1922)

1922. aastal vermitud 1-margane münt oli Eesti Vabariigi esimene "päris oma" metallraha. Mündid lasti käibele 21. detsembril 1922 ning need jäid käibele kuni 1. maini 1931. Mündid valmistati Berliinis, osa Hirschi ja osa Werneri & Co ehk Werner & ...

                                               

Ühemargane münt (1924)

1924 aastal vermitud 1-margane münt on oma kujunduselt ja mõõtudelt identne 1922. aasta ühemargasega, kuid see on valmistatud veidi erinevast metallisulamist ning vermitud Tallinnas Riigi Trükikojas. Mündid lasti käibele 13. jaanuaril 1925 ning n ...

                                               

Ühesendine münt (1929)

Ühesendine münt oli väikseima nimiväärtusega rahamärk, mis 1928. aasta rahareformiga kasutusele võeti. Kuni nende müntide valmimiseni kasutati ühesendistena 1922., 1924. ja 1926. aasta ühemargaseid münte. Vahetusraha lasti liikvele Riigikassa poo ...

                                               

Ühesendine münt (1939)

1939. aastal vermitud 1-sendine on viimane sõjaeelses Eesti Vabariigis käibelelastud münt. Reaalselt jõudis münt käibele 25. juulil 1940, neli päeva pärast Eesti NSV väljakuulutamist, ning see oli kasutusel kuni 25. märtsini 1941. Mündid vermiti ...

                                               

Kahekroonine pangatäht

Kahekroonine pangatäht on 1992. aasta rahareformiga Eestis kasutusele võetud pangatäht. 2-kroonised pangatähed trükiti 1992. aastal USA rahatrükikojas United States Banknote Company.

                                               

Viiekroonine pangatäht

Need 5-kroonised pangatähed võeti kasutusele 1992. aasta rahareformiga. Leping nende pangatähtede trükkimiseks sõlmiti Inglismaal Thomas De La Rue & Co Ltd-s 10. mail 1991.

                                               

Ühekroonine pangatäht

Ühekroonine on väikseima nimiväärtusega pangatäht, mis 1992. aasta rahareformiga kasutusele võeti. Pärast 1992. aastat pole 1-krooniseid paberrahasid juurde trükitud ning eurotsooniga liitumise ajaks olid need praktiliselt käibelt kadunud. Ühe- j ...

                                               

Tselluloosi- ja paberitööstus

Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid. Erialaterminoloogias mõistetakse "tselluloosi" inglise keeles chemical ...

                                               

Eesti Müsli

Eesti Müsli OÜ on müslisid tootev Eesti ettevõte, mis asutati 2009. aasta sügisel. Ettevõtte peamine eesmärk on müslide tootmine Eesti kliendi ja eksporditurgude jaoks. Põhiliselt turustatakse tooteid kaubanduskettides ja hulgikaupmeeste kaudu ho ...

                                               

Kelluke (jook)

Kelluke on Eestis A. Le Coqi toodetav värvitu sidrunimaitseline limonaad. Kellukese eelkäijateks võib pidada juba 19. sajandi lõpus ja 1930. aastatel Tartus valmistatud sidrunilimonaadi ja sidrunisoodat, mis erinevalt Kellukesest oli kõrvetatud s ...

                                               

Eesti Merelaevandus

Eesti Merelaevandus oli aastal 1940 asutatud laevandusettevõte, mille viimane omanik alates 2001. aastast oli AS Tschudi Shipping Company. Eesti Merelaevandus sai alguse 1940. aastal, mil Eesti reederite laevad natsionaliseeriti. Natsionaliseerit ...

                                               

Eesti Meremees

Eesti Meremees oli Eesti Merelaevanduse ametkondlik ajaleht, mis ilmus aastail 1950–1953 ja 1957–1962. Sama nime kandis ka Rootsis ilmunud Eesti Meremeeste Uniooni bülletään.

                                               

Meredivisjon

Meredivisjoni peamisteks eesmärkideks on koostöö arendamine Tallinna Maleva ja selle allüksustega ning koostöö arendamine Kaitseliidu ja Mereväe vahel. Meredivisjoni kuuluvad kaitseliitlased, kes on kuidagi seotud merendusega.

                                               

Meremeestekodu

Meremeestekodu oli laevanduse alal tegutsevate isikute omavalitsuslik koondis meremeeste teenistusolude korraldamiseks, neile abi andmiseks ja nende vaimseks arendamiseks. See asutati 1928. aastal ja tegutses teedeministri järelevalvel. Meremeest ...

                                               

Tallinna Merekool

Kool loodi seltsi "Laevandus" eestvõttel, kooli esialgne asukoht oli Meremeeste Kodu hoones Uus-Sadama tänav 14. Pärast Teist maailmasõda tegutses kool endise Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoones Estonia puiestee 10. See oli pools ...

                                               

Tallinna Merepäevad

Tallinna Merepäevad on Tallinnas aastast 2008 igal aastal korraldatav mere- ja perepidu. Merepäevade raames toimuvad muu hulgas kontserdid, laevasõidud, mereparaad. Merepäevi korraldavad Tallinna Kultuuriamet, Tallinna Sadam ja Eesti Meremuuseum.

                                               

Veeteede Amet

Veeteede Amet oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel oli juhtimisfunktsioon ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveek ...

                                               

87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja

Lennueskadrill Tasuja oli II maailmasõjas Punaarmee lennupommitusüksus. Ametliku nimega 87. üksik öiste pommituslennukite eskadrill moodustati 1944. aasta suvel ühes Tšuvaššia lennukoolis. Sealt saadi eskadrilli jaoks vajalik isikkoosseis juhtkon ...

                                               

Eesti õhuruum

Eesti õhuruum on Eesti maa‑ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum. Seda kontrollib Lennuliiklusteeninduse AS, mis on Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ku ...

                                               

Transaviabaltika

Transaviabaltika on Kaunase lennujaamas asuv Leedu lennufirma. Transaviabaltika opereerib Let L-410 Turboletidega 3 lennukit kasutuses ja BAe Jetstream-31/32 tüüpi lennukitega 2 lennukit kasutuses. Praegu osutab lennufirma kommertslennu teenust E ...

                                               

Balti Raudtee Peatehased

Balti Raudtee Peatehased oli 1870. aastatel ehitatud Balti raudtee taristu teenindusettevõte, asukohaga Tallinnas. Balti Raudtee Peatehased asusid Kopli ja Telliskivi tänava nurgal, tänapäeva Pelgulinna asumis. Raudteede peatehases asus depoo 12 ...

                                               

Aktaprint

AS Aktaprint on 2000. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ofsettrükikoda, mis asub Tallinnas Männikul. Trükikoja müügimaht on 2.5 miljonit eurot aastas. Töötajate arv Aktaprindis on 33. Trükistest moodustavad märkimisväärse osa järeltöötlusma ...

                                               

Oktoober (trükikoda)

Oktoober oli Tallinnas aastatel 1923–1996 tegutsenud trükikoda. Trükikoda alustas tegevust 1923. aastal nime all Ed. Ladzinski & Ko trükikoda. Kui trükikoja omanik vahetus, siis nimetati see ümber R. Tohver & Ko trükikojaks. Pärast 1940. aasta na ...

                                               

Ühiselu

Ühiselu oli Eesti trükikoda. Trükikoja juured ulatuvad 1633. aastasse, kui Rootsi kuningas läkitas Eestisse trükkal Christoph Reusneri ja asutati Tallinna gümnaasiumi trükikoda. 1829. aastast kandis trükikoda nime "Lindforsi pärijad". 1922. aasta ...

                                               

Aeroc International AS

Aeroc International AS on rahvusvaheline ehitusmaterjaliettevõte, mis toodab ja müüb poorbetoontooteid. Ettevõte tegutseb Balti ja Skandinaavia riikides. Ettevõte müüb toodangut kaubamärgi all Aeroc. Aastal 2012 ostis ettevõte ka Soome kaubamärgi ...

                                               

Viking Window

Viking Window AS on Eesti ettevõte, mille põhitoodanguks on puitaknad ja puidust välisuksed. Ettevõte asutati 1996. aastal Mäos nimega Rationel Eesti, üheks asutajaks oli Põhjamaades tuntud puitakende tootja Rationel Vinduer. Nimega Viking Window ...

                                               

Keemiatööstus

Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat, selleks et keemilise ümbertöötamise kaudu muuta toorained mitmesugusteks produktideks. Tänapäeva keemiatööstuses valmistatakse enam kui 70 000 toodet.

                                               

BLRT Grupp

BLRT Grupp on Eesti laevatehaste ja metallitööstuskontsern, suuremaid Eesti kapitaliga tööstusettevõtteid. BLRT Gruppi kuulub 54 tütarettevõtet Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Venemaal, Poolas, Soomes ja Norras, sealhulgas mitu laevatehast. Eest ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →