ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 457



                                               

Suurtobias

Suurtobias on tobiaslaste sugukonda suurtobia perekonda kuuluv kalaliik. Suurtobias elab Lääne- ja Põhja-Euroopa rannikumeres. Eestis elab vähesel arvul Soome lahes. Suurtobia keha on pikenenud ja ümara ristlõikega. Pea on samuti pikenenud ja ots ...

                                               

Säga

Tavaliselt on sägad 1.3–1.6 meetri pikkused, suurimad isendid on olnud kuni 3 meetri pikkused (teistel andmetel ka kuni 5 m ja 300 kg raskused; suurim isend, kes kirjalikes allikais on märgitud, kaalus 375 kg, ja see püüti Oderi jõest. Eesti püüt ...

                                               

Säinas

Säinas on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Kasvab 30–50 cm pikkuseks. Külgedelt on värvuselt hõbedane, selg mustjasrohekas, valge kõhualusega, osad uimed on punakat värvi. Tavalise säina kõrval on tuntud ka kollaka värvusega kuldsäinas, mis on s ...

                                               

Särg

Särg on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Särg kasvab 25–35 cm pikkuseks ja 1.5 kg raskuseks. Särjel on rohekas selg, hõbedase läikega küljed ja valge kõht, silmad ja uimed on punakad. Särge aetakse tihti segamini roosärjega Scardinius erythropht ...

                                               

Teib

Teib, rahvasuus häslik, on karpkalalaste sugukonda teibi perekonda kuuluv kala. Teib on levinud Euroopas Püreneedest ja Alpidest põhja ja ida pool, Krimmis ja Kaukaasias kuni Siberi jõgede ja järvedeni, välja arvatud Vaikse ookeani vesikond. Sell ...

                                               

Tippviidikas

Tippviidikas on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Tippviidikal on viidikast veidi kõrgem keha, suu on otseseisune. Küljejoone all ja ülal on iseloomulikud täpid, millest moodustub kaks pikirida. Selg metalse läikega oliivpruun kuni sinakasrohekas ...

                                               

Trulling

Trulling ehk harilik trulling on trullinglaste sugukonda kuuluv kala. Traditsiooniliselt on trullingut käsitletud hinklaste sugukonnas, tema ladinakeelne nimi oli siis Nemachilus barbatulus.

                                               

Turb

leedu: šapalas läti: sapals Ingl.k: chub poola: kleń vene: голавль rootsi: färna taani: dobel saksa: der Döbel soome: turpa

                                               

Tõugjas

Tõugjas ehk harilik tõugjas on karpkalaliste seltsi kuuluv röövkala. Suurus on tavaliselt kuni 80 cm max 120 cm, kaal kuni 12 kg.

                                               

Viidikas

Viidikas on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Viidikas kasvab tavaliselt 12–15 cm pikkuseks, harvem kuni 25 cm. Keha on sihvakas ja külgedelt lamenenud, suu ülaseisune. Värvuselt on selg rohekashall, küljed ja kõhualune on hõbedase läikega. Viidi ...

                                               

Vikerforell

Vikerforell ehk vikerhõrnas on lõheliste seltsi idalõhe perekonda kuuluv kala. Viimasel ajal on vikerforellide taksonoomia muutunud. Veel 1971. aastal välja antud ja 1979 eesti keelde tõlgitud "Loomade elu" 4. köide kirjutab tänapäeval vikerforel ...

                                               

Vimb

Vimb on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Eesti keeles on kala nimetatud ka vimm aks. Vimb meenutab välisehituselt latikat, kuid tema keha on madalam. Vimb kasvab harilikult 20–35 cm pikkuseks, harvem kuni 50 cm. Tal on suhteliselt sihvakas keha, ...

                                               

Vingerjas

Vingerjas on karpkalaliste seltsi hinklaste sugukonda kuuluv kala. Vingerjas on 15–30 cm pikkune mageveekala, kes eelistab aeglase vooluga jõe ja seisuveekogu mudast põhja. Öise eluviisiga. Keha on piklik, värvuselt seljalt kollakaspruun, külgede ...

                                               

Vintaloosa

Vintaloosa ehk vinträim on heeringlaste sugukonda aloosa perekonda kuuluv kala. Vintaloosa elab Euroopa vetes: Atlandi ookeani idakalda põhjapoolkeral Maroko rannikust Norra rannikuni Trondheimi juures ja Islandini, Põhjameres, Läänemere lõunaran ...

                                               

Vinträim

Vinträim ehk atlandi vintaloosa on heeringlaste sugukonda aloosa perekonda kuuluv vintaloosa alamliik. Vinträim elab Põhjameres, Norra meres kuni Trondheimi ja Islandini ning Läänemere lõunarannikul kuni Stockholmini. Eesti vetes kohtab vinträime ...

                                               

Võldas

Võldas ehk harilik võldas ehk euroopa võldas on võldaslaste sugukonda võldaste perekonda kuuluv kala. Võldas elab igal pool Euroopas Põhja-Hispaaniast kuni Uuralini. Teda leidub mitmes Mandri-Eesti veekogus. Võldas on paikse eluviisiga põhjakala ...

                                               

Väike mudil

Väike mudil ehk väike mudilake on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala. Väikese mudila pealevila on Atlandi ookeani rannik Portugalist Põhjamere ja Läänemereni. Teda leidub ka Vahemere põhjaosas ja Mustas meres alamliik P. m. ...

                                               

Väike tobias

Väike tobias ehk nigli on tobiaslaste sugukonda tobia perekonda kuuluv kalaliik. Väike tobias elab Lääne-Euroopa rannikumeres ja rohkelt ka Eesti rannikuvetes. Väikese tobia keha on pikenenud ja ümara ristlõikega. Pea on samuti pikenenud ja otsas ...

                                               

Eestirand

Eestirand oli 1910. aastal Šotimaal ehitatud aurulaev, mis oli hiljem Eestis kasutusel kalapüügilaevana ja kaubalaevana. Aastail 1932–1939 kuni AS Tallinna Laevaühisus sai aurulaeva Vapper oli see Eesti suurim laev.

                                               

Eestirand (külmutuslaev)

Eestirand 2 oli/on 1990. aastal ehitatud Moonsund-tüüpi superkülmutustraaler, mis kuulus RASile Ookean. Need laevad oli mõeldud nn supertraaleritena: ise traalisid ja ise külmutasid ning tegid ka konserve. Sotsialismiaja lõppemisega muutus kütus ...

                                               

Juku (laev)

2017. aastal otsustas Tallinna linnavalitsus senise aastaid kestnud välja rentimise asemel laevast loobuda ja pani selle kevadel vanametalli hinnaga 5550 EUR oksjonile. Laeva tehniline seisukord oli selleks ajaks üsna kehv ja ta pukseeriti Pirita ...

                                               

Mare (laev)

Mare on ehitatud 1968. aastal Marimaal MSTB-303 tüüpi kalalaevana ja kuulus algul kolhoosile Pärnu Kalur. 1982. aastast teenis laev Eesti Meremuuseumi. Järgneval aastal läbis kaptiaalremondi kasutamiseks uurimislaevana. 1989. aastal ehitati Mare ...

                                               

SRT-4244

Esimesele püügireisile väljus laev 2. juunil 1955 Tallinna Vanast Kalasadamast. Esimese reisi kapten oli Vaino Noor. Kala püüti Põhjameres ja Norra meres. Plaan täideti ligi 140%. 20 aastat hiljem on kapten nimetanud järgmisi meeskonnaliikmeid: v ...

                                               

Vagula (külmutustraaler)

Vagula, tähistusega RTMS-7528, on 1975. aastal ehitatud Atlantik-Supertraaler. Laev kuulus Eesti Kalatööstusele. Laevaomaniku pankrotieelsel 1994. aastal töötas Vagula Shetlandi saarte rajoonis ujuva kalavabriku pingelises režiimis.

                                               

Arvamusfestival

Arvamusfestival on augusti keskpaigas Paide Vallimäel toimuv arutelufestival, kus vahetatakse mõtteid Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünnik ...

                                               

Disainiöö

Disainiöö on festival, mille on ellu kutsunud Eesti Disainerite Liit eesmärgiga teha Eesti disain nähtavaks ning aidata üldsusel lahti mõtestada disaini olemust. Disainiöö kavasse kuuluvad tavapäraste näituste ja moeetenduste kõrval ka harivad se ...

                                               

Emajõe festival

Emajõe festival on Tartus 2006. aastast toimuv iga-aastane pidustus, mis keskendub Emajõele. Emajõe festivalil toimuvad laevade paraadid, ujumis- ja kalapüügivõistlused, kontserdid jõekaldal ja laevadel jms, tutvustatakse mitmesuguseid veeatrakts ...

                                               

Hullunud Tartu

Hullunud Tartu on 2010. aastast sügiseti Tartus toimuv iga-aastane interdistsiplinaarne kultuurifestival, mis ühendab kirjanduse, kunsti ja muusika. 2010-2018 oli festivali eestvedaja kirjanik Jaan Malin. Aastast 2019 on festivali kureerijaks Sii ...

                                               

Intsikurmu muusikafestival

Intsikurmu muusikafestival on iga-aastane suvine kunsti- ja muusikafestival, mis toimub Põlvas Intsikurmu metsapargis. Festivali ala suurus on umbes 8 hektarit ning see koosneb kolmest lavast, kohvikutest ja baaridest. Lisaks on festival pannud s ...

                                               

Kultuuritehase Festival

Kultuuritehase Festival on festival, mis toimub alates 2004. aastast igal suvel Tallinnas. Festivalil osalevad paljude valdkondade kultuuritootjad. Kümne päeva jooksul saab vaadata ja teha kunsti, kuulata muusikat, suhelda teiste kultuurihuvilist ...

                                               

Linnafestival UIT

Linnafestival UIT on Tartus toimuv festival. Tähed "UIT" festivali nimes on võetud sõnast uitama. Festivali eesmärkide seas on avastada Tartu linnaruumi. Linnaruumi tutvustamiseks toimuvad näiteks etendused, linnatuurid, linnamängud. Festivali pe ...

                                               

Mextonia festival

Mextonia festival oli 14. juunist – 22. juunini 2017 Tallinnas toimunud transgrafitifestival, mille korraldasid Mehhiko organisatsioon Nueve Arte Urbano ja Eesti organisatsioon Todoesuno Eesti. Festivali korraldamine oli valdavalt väikese Mehhiko ...

                                               

Õllesummer

Õllesummer oli igasuvine vabaõhufestival, mis toimus 1990. aastate algusest 2018. aastani, enam kui poole sellest ajast Tallinnas. Viimane Summer toimus juulis 2018. Parematel aastatel tõi Õllesummer lavale kontserte Eesti ja välismaa muusikaikoo ...

                                               

Priit Pihlik

Priit Pihlik on teenistuja poeg. Lõpetas 1990 Tartu 1. Keskkooli, 2001 Eesti Põllumajandusülikooli loomakasvatuse erialal, põllumajandusmagister 2004, EPMÜ, väitekiri "Mesilasemade kasvatamisest" Oli 2002–2004 EPMÜ loomakasvatuseinstituudi aretus ...

                                               

Tartu tselluloositehas

Tartu tselluloositehas on levinud nimetus Est-For Invest OÜ Eestisse kavandataud puidurafineerimistehase kohta, mille potentsiaalseks asukohaks on avalikkuses peetud Tartu linna lähikonda, sealhulgas Vorbuse küla ümbrust. Tehaseprojekt tekitas aj ...

                                               

Hardu tamm

Hardu tamm oli kaitsealune puu, tamm, Läänemaal Lääne-Nigula vallas Nigula külas. Puu kasvukoha geograafilised koordinaadid on 59° 1′ 30″ N, 23° 52′ 12″ E. Puu kõrgus oli 18 m, läbimõõt 1.8 m ja ümbermõõt 5.6 m. Puu võeti kaitse alla aastal 1984. ...

                                               

Karusselja pärn

Karusselja pärn on kaitsealune puu, pärn, Läänemaal Lääneranna vallas Kloostri külas. Puu mõõdud on: kõrgus 23 m, ümbermõõt 3.1 m. Puu võeti kaitse alla aastal 1959. Puu asukoht on Matsalu rahvuspargis Karusselja mäel. Puust umbes 100 m ida pool ...

                                               

Koluvere saar

Koluvere saar on kaitsealune puu, saar, Läänemaal Lääne-Nigula vallas Koluvere külas. Puu võeti kaitse alla aastal 1959. Puu asukoht on Koluvere mõisa pargis. Puust umbes 230 m itta jääb Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee, umbes 170 m edela ...

                                               

Kopli tammed

Kopli tammed on kaitsealused puud, 3 tamme, Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Voose külas, Kopli talu maadel. Puud on kaitse alla võetud aastal 1959. Puudest umbes 130 m läände jääb Karuse–Saastna tee. Umbes 290 m lõuna-edelasse jäävad Laane tammed.

                                               

Kägi pirnipuud

Kägi pirnipuud on kaitsealused pirnipuud Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Metsküla külas. Jüri Kägi aretatud pirnipuid oli vana looduskaitseregistri andmetel 45, osa neist on hävinud. Puud jäävad Matsalu rahvuspargi alale Kägi talu maadele. Kõrg ...

                                               

Kärbla tamm

Kärbla tamm on kaitsealune puu, harilik tamm, Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kärbla külas. Puust umbes 700 m lõunas voolab Taebla jõgi, umbes 500 m läände jääb Silma looduskaitseala. Puu võeti kaitse alla aastal 1959. Puu on heas seisus. Puu mõõtm ...

                                               

Laane tammed

Laane tammed on kaks kaitsealust tamme Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Voose külas Laane talu maadel. Puud jäävad Karuse–Saastna tee äärde ja on Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maanteest umbes 800 m põhja pool. Puud võeti kaitse alla aastal 19 ...

                                               

Laasu tamm

Laasu tamm on vana põline tamm, mis seisab Lääne-Nigula vallas kunagise Piirsalu mõisa asunduse põllul. Ta on väheste poolkuivanud okstega, seest õõnes.

                                               

Laikmaa kadakad

Laikmaa kadakad on kaitsealused puud, 20 kadakat, Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kadarpiku külas. Puud asuvad Ants Laikmaa kodupargis, Ants Laikmaa majamuuseumi tee ääres alleena. Puud võeti kaitse alla aastal 1959. Laikmaa kadakate kasvukohale on ...

                                               

Loodi lehised

Loodi lehised on kaitsealune euroopa lehise puistu, mis kasvab Viljandi vallas Viljandi maakonnas. Lehised jäävad Loodi looduspargi alale. Puistu rajas 1820. aastal Loodi mõisnik Heinrich August von Bock. Lehiste keskmine kõrgus on 40.5 m ja diam ...

                                               

Lusti tamm

Lusti tamm on kaitsealune tamm Läänemaal Haapsalu linnas Võnnu külas. Puu asukoht on endise Võnnu mõisa pargi taga, Tammela talu maadel, jääb mõisa peahoone varemetest umbes 800 m kagusse. Puu võeti kaitse alla aastal 1938. Puu mõõtmed: tüve ümbe ...

                                               

Lõpre tamm

Lõpre tamm on looduskaitsealune harilik tamm Läänemaal Haapsalu linnas Puise külas Lõpre talu maal. Jääb Matsalu rahvuspargi alale. Puust umbes 800 m loodesse jääb Tuuru–Puise tee. Puu on 20 meetri kõrgune, tüve ümbermõõt 1.3 meetri kõrgusel on e ...

                                               

Orissaare staadioni tamm

Orissaare staadioni tamm on keset Orissaare staadioni jalgpalliväljakut kasvav tamm. Esialgu kasvas tamm küll staadioni kõrval, kuid 1951. aastal staadionit laiendati ning tamm jäi selle keskele. 2012. aastal valisid Eesti Päevalehe lugejad staad ...

                                               

Palivere pooppuu

Palivere pooppuu on kaitsealune pooppuu Läänemaal Lääne-Nigula vallas Palivere alevikus. Puu asukoht on Haapsalu maantee ja Allikmaa tee ristmiku juures. Puu võeti kaitse alla aastal 1959. Puu on rahuldavas seisus, seda on remonditud. Puu mõõtmed ...

                                               

Porsiku kadakad

Porsiku kadakad on kaitsealused kadakad Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Kadakad võeti 1984. aastal kaitse alla Porsiku kadakate kaitseala ; pindala 2 ha. Suured kadakad on mitmesuguse kujuga. Kuna kadakad asuvad endisel lammaste karjamaal, on ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →