ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 456



                                               

Pääsküla prügila

Pääsküla prügila on Pääsküla raba servas asuv endine prügila. Pääsküla prügila rajati 1972. aastal ajutisena, kuid see kujunes rohkem kui 30 aastaks Tallinna ja selle lähiümbruse valdade olme- ja tööstusjäätmete ladestamiskohaks. Prügila on nõuet ...

                                               

Rääma prügila

Rääma prügila on aastatel 1957–2011 tegutsenud prügila Pärnu maakonnas. Prügilast põhjasuunda jääb Rääma raba ja lõunasse Pärnu linn. Prügila geograafilised koordinaadid on 58° 24′ 22″ N, 24° 31′ 38″ E.

                                               

Sillamäe jäätmehoidla

Sillamäe jäätmehoidla asub Ida-Virumaal Soome lahe rannikul Sillamäe linna lääneosas. Jäätmehoidla pindala on üle 50 ha. Hoidlas on jäätmeid 12 mln tonni ja jäätmekihi paksus on 20 m. Aastatel 1998–2008 tehtud ehitustööde käigus muudeti jäätmehoi ...

                                               

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla oli Saku valla Männiku küla territooriumil asuv radioaktiivsete jäätmete hoidla. Tammiku jäätmehoidla rajati 1963. aastal ja seda kasutati Eesti territooriumil paiknevate tööstusettevõtete, teadus- ja medit ...

                                               

Torma prügila

Torma prügila on üks viiest euronõuetele vastavast prügilast Eestis. Prügila üldpindala on kokku umbes 6 ha, millest jäätmete ladestusalad moodustavad 2.5 ha, nõrgvee kogumise ja puhastamisega seotud alad 0.25 ha, jäätmete sortimisega seotud alad ...

                                               

Abakala

Abakala on kalaliik karpkalalaste sugukonnast latika perekonnast. Liiki kirjeldas Karl Linné oma 1758. aasta töös. Abakala on latikaga sarnane kalaliik, kelle levikuala hulka kuuluvad Läänemerre, Musta merre, Põhjamerre ja Kaspia merre suubuvad s ...

                                               

Ahven

Ahven ehk harilik ahven on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala. Ahven on levinud kogu Euroopas, Taga-Kaukaasias ning Põhja-Aasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab paljusugustes mage-, ...

                                               

Angerjas

Euroopa angerjas on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala. Euroopa angerjas on IUCN-i punases nimestikus märgitud kui kriitiliselt ohustatud liik. Angerjas elab Euroopa ja Põhja-Aafrika jõgedes ja mageveejärvedes Lääne- ja Põhja-Euro ...

                                               

Atlandi merilest

Atlandi merilest on lestlaste sugukonda merilesta perekonda kuuluv kala. Merilest on levinud peaaegu kogu Euroopa rannikualal Valgest merest Portugali rannikuni, Põhja- ja Läänemeres ning Islandi ümbruses, samuti Vahemere lääneosas ja isegi Gröön ...

                                               

Atlandi tuur

Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse. Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane. Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes.

                                               

Emakala

Emakala ehk euroopa emakala ehk kiviluts on ahvenaliste seltsi emakalalaste sugukonda kuuluv kala, kes on Eesti vetes ainus elussünnitaja. Emakala elab jahedamaveelistes meredes, ka Läänemeres. Tema keha on võrdlemisi pikk. Keha dorsaalne piirkon ...

                                               

Euroopa mõrukas

Euroopa mõrukas on mõruka perekonda karplaste sugukonda kuuluv kalaliik. Täiskasvanuna on ta kuni 10 cm pikkune. Elab madalaveelistes mageveekogudes. Mõrukate pulmamäng vajab tingimusena järvekarbi hingamisvett mille kalad ära tunnevad. Emane vii ...

                                               

Harilik hink

Harilik hink on hinklaste sugukonda hinkude perekonda kuuluv kala. Rahvakeeles kutsutakse teda ka nimetustega vinka-võnka, kivijüraja, kivivingerjas, kivikala, kivikana, kivitrull, kivinärija, liivarull, tigekala ja koerakala.

                                               

Harilik kammeljas

Kammeljas ehk harilik kammeljas ehk kivikammeljas on rombkalalaste sugukonda kammelja perekonda kuuluv kala. Kammeljat on paigutatud ka teistesse perekondadesse. Harilik kammeljas elab Euroopa rannikul Vahemerest Norrani. Eestis leidub teda vähea ...

                                               

Harilik tuulehaug

Harilik tuulehaug ehk atlandi tuulehaug on tuulehauglaste sugukonda tuulehaugi perekonda kuuluv kala. Tema levila hõlmab Põhja-Aafrika ja Euroopa mõõdukalt soojad veed Roheneemest kuni Islandi ja Norrani, samuti Läänemeres, Põhjameres, Vahemeres ...

                                               

Harjus

Harjus on lõheliste seltsi harjuslaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles kasutatud ka nimesid ärn, harjakas, õrn ja hõbeforell

                                               

Haug

Haug ehk harilik haug ehk havi on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas, kus elab amuu ...

                                               

Hõbekoger

Hõbekoger on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Hõbekoger kasvab harilikult 15–40 cm pikkuseks ja kuni 2 kg raskuseks. Keha on külgedelt lamenenud. Värvus varieerub suuresti keskkonnast tingituna ja on enamasti hõbehall kuni rohekashall. Suu on ot ...

                                               

Jõeforell

Jõeforell on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Ta on meriforelli alamliik või paikne, jões elav vorm.

                                               

Jõesilm

Jõesilm ehk euroopa jõesilm on silmlaste sugukonda silmu perekonda kuuluv veeloom. Sageli peetakse teda kalaks, kuid rangelt võttes on ta kaladest märksa madalama arengutasemega ja kuulub hoopis teise, sõõrsuude klassi. Jõesilmu rahvapärased nime ...

                                               

Jämepea

Jämepea ehk kirju pakslaup on karpkalalaste sugukonda pakslauba perekonda kuuluv kala. Jämepea on mageveekala, asustades järvi, jõgesid, veehoidlaid jt. Kala looduslik levila on Aasia. Jämepead on harva püütud ka Eesti rannikuvetest. Jämepea on t ...

                                               

Karpkala

Karpkala on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. See on laialdase levikuga ja üks tuntumaid mageveekalu maailmas. Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aast ...

                                               

Kiisk

Kiisk on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala. Kiisk elab Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias, lääne suunas kuni Prantsusmaani. Vahemere maades ja Kaukaasias ta puudub, samuti Amuuri jõgikonnas. Kiisk elab jõgedes ja järvedes. Mage ...

                                               

Koger

Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Tema pikkus kuni 40 50 cm, kaalub kuni 3 kg. Tavaliselt on koger 10–40 cm pikkune, erandina kuni 64 cm, ja 3 kg raske. Koger sarnaneb karpkalaga, kellest erineb poiste puu ...

                                               

Koha

Koha on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala. Koha kasvab harilikult 40–50 cm pikkuseks, harvem võib kasvada kuni 1.5 m pikkuseks ja 19 kg raskuseks. Elab 10-20 aasta vanuseks. Tal on pikk süstjas keha, mis on selja pealt rohekashalli värvi, külged ...

                                               

Latikas

Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Latikaga samasse perekonda kuuluvad valgesilm ja abakala. Latikas on levinud laiemini kui perekonna teised liigid, kõikjal Euroopas põhja pool Alpe ja Püreneesid. Ida poole ulatub l ...

                                               

Lepamaim

Lepamaim on karpkalaliste seltsi kuuluv kalaliik. Lepamaim on väike parvekala, kes esineb enamasti Euroopa ja Põhja-Aasia puhastes külmaveelistes ning hapnikurikastes väiksemates jõgedes ja ojades. Lepamaim on väikekala, kes tavaliselt on 6–8 cm ...

                                               

Lest

Lest ehk jõelest on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Lest on põhjaeluviisiga merekala, kes eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. ...

                                               

Linask

Linask on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete klassi, karpkalaliste seltsi ja karpkalaste sugukonda. Linask elab peamiselt järvedes, harva rannikualadel. Linaski suurus on tavaliselt 20–30 cm, kaal kuni 6 kg. Linask on tavaliselt oliivrohekas ja ...

                                               

Luts

Luts on lutslaste sugukonda sugukonnas) kuuluv röövkala. Luts on ainuke tursaliste seltsi kuuluv liik, kes elab ka magevees. Ta kasvab harilikult 50–80 cm pikkuseks, suurimad isendid on olnud kuni 100 cm ja 24 kg rasked. Lutsul on ümar keha, mis ...

                                               

Luukarits

Luukarits on ogalikuliste seltsi kuuluv kala. Luukarits on väike kala, kellel pole töönduslikku tähtsust, kasvab maksimaalselt 5–7 cm pikkuseks. Tema seljauime ees asetseb 7–11 tavaliselt 9–10 sissetõmmatavat oga. Keha ülaosa on hallikasroheline ...

                                               

Lõhe

Lõhe ehk lõhi on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles on kasutatud ka nimetusi lohe ja laks. Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1.5-meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnan ...

                                               

Läänemere kilu

Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu alamliik.

                                               

Maria (kala)

Tuur Maria on teadaolevalt suurim Eesti vetest püütud kala. Mariaks nimetatud emane Atlandi tuur püüti 24. mail 1996. aastal Muhumaa lähedalt Seanina neeme juurest. Rekordsuur tuur oli 2.9 meetrit pikk ja kaalus 136 kilo. Kala vanuseks hinnati 45 ...

                                               

Meriforell

Meriforell on siirdekala. Ta elab Euroopa jõgedes alates Pürenee poolsaarest lõunas kuni Petšoorani põhjas. Ta elab ka Läänemeres, Valges, Mustas, Kaspia meres. Araali meres on ta järve kuivamise ja soolsuse suurenemise tõttu tänapäevaks välja su ...

                                               

Meripühvel

Meripühvel on võldaslaste sugukonda kuuluv kala, meripühvli perekonna ainus liik. Meripühvlit leidub ka Eesti rannikuvetes, eriti Soome lahe lääneosas.

                                               

Merisiig

Merisiig ehk siig on kalaliik lõhelaste sugukonna siia perekonnast. Merisiig on saleda kehakuju, hõbedaste külgede, tömbi ninamiku, valge kõhu ja väikese peaga kala. Sabavarre alguses on lõheliste seltsile omane rasvauim. Ta asustab kogu Läänemer ...

                                               

Merisutt

Merisutt on Eesti vetes haruldane silmuliste seltsi kuuluv vereimeja veeloom, kes elutseb Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikul Atlandi ookeanis, Vahemere lääneosas ja Suures järvistus. Rahvasuus on merisutte kutsutud ka merisilmuks ja merisilmuseks ...

                                               

Meritint

Meritindi keha on suhteliselt sale ja pikk. Meritindil nagu enamikul lõhelistel on olemas väike rasvauim. Seljauimel on esimesed kaks kiirt hargnemata, ülejäänud 8–10 hargnenud uimevalem: D II/8–10, küljejoon ulatub umbes keskkehani. Kala värvus ...

                                               

Merivarblane

Merivarblane on kala merivarblaslaste sugukonnast, merivarblase perekonna ainus liik. Teaduslikult kirjeldas merivarbast esimesena Carl von Linné aastal 1758. Merivarblane on oma sugukonna tuntuim esindaja. Tema levila ulatub Hispaania põhjaranni ...

                                               

Mudamaim

Mudamaim on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Mudamaim on väikekala, kes tavaliselt on 6–9 cm pikk, harva kuni 14 cm, emased on isastest veidi suuremad. Keha on voolujooneline ja külgedelt pisut lamenenud. Värvuselt on selg sinakasroheline või ko ...

                                               

Must mudil

Must mudilal on piklikjässakas kehakuju. Seljauimi on kaks, sabauim on ümardunud ja isaste uimed on emaste omast tavaliselt suuremad. Silmad paiknevad lähestikku. Kogu keha on kaetud soomustega. Keha värvus on vahelduv, selg on enamasti mustjaspr ...

                                               

Mõõkkala

Mõõkkala ehk atlandi mõõkkala on ahvenaliste seltsi mõõkkalalaste sugukonda kuuluv kala, selle sugukonna ainuke esindaja. Mõõkkala on levinud troopilistetest kuni mõõdukalt soojade meredeni, kasvab 4.3 meetri pikkuseks kaaludes seejuures 650 kilo ...

                                               

Nolgus

Nolgus on võldaslaste sugukonda kuuluv kalaliik. Nolgus elutseb Põhja-Euroopa külmemaveelistes rannikupiirkondades, ka Eesti rannikuvetes.

                                               

Nurg

Nurg on karpkalalaste sugukonda kuuluv kalaliik. Nuru rahvapärane nimetus on rõks. Nurg sarnaneb väliselt latikaga. Eristada võib neid silmade järgi, mis nurul on suhteliselt suuremad, ning erinevalt latikast võib osa rinna- ja kõhuuimi olla puna ...

                                               

Ogalik

Ogalik on ogalikuliste seltsi kuuluv väike kala, millele on iseloomulikud keha katvad luuplaadikesed ja seljauime ees paiknevad ogad. Nad on laialdaselt levinud põhjapoolkera rannikumeredes ning neid võib kohata nii mere- kui ka magevees. Ogaliku ...

                                               

Põhjaatlandi süsikas

Põhjaatlandi süsikas on tursklaste sugukonda pollakite perekonda kuuluv kalaliik. Kehakujult sarnaneb põhjaatlandi süsikas tursaga, kuid on värvuselt ühtlaselt oliivikarva rohekaspruun, tursale iseloomulike täppideta. Lähedasest sugulasest pollak ...

                                               

Roosärg

Roosärg on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Suurus on tavaliselt 20–30 cm maksimaalselt kuni 50 cm ja raskus 250–300 g maksimaalselt 2–3 kg. Keha on suhteliselt kõrge, suu ülaseisune, värvuselt on selg hallikasroheline kuni pruunikasroheline, kü ...

                                               

Rääbis

Rääbis on lõheliste seltsi kuuluv väike kala. Rääbis on levinud Põhja-Euroopas Suurbritanniast kuni Loode-Venemaa järvedeni, samuti riimveelistes veekogudes. Eestis on levinud Peipsi järves, Võrtsjärves, Saadjärves ja Ülemiste järves. Rääbise arv ...

                                               

Rünt

Rünt ehk harilik rünt on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Rahvakeeles kasutatud ka nimesid maidel, liivarull, pess, penijüri, "hürrül", koerakala jpt. Rünt on väikekala, kes tavaliselt on kuni 10 cm pikk, harvem kuni 15 cm, kaal kuni 21 g. Keha ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →