ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 455



                                               

Raasiku Elekter

Raasiku Elekter on Harju maakonnas Raasiku vallas Raasiku alevikus elektrotehnika tootmisalal tegutsev aktsiaselts, mis komplekteerib elektrikilpe või -jaotlaid ja valmistab tellimustööna lehtmetallist tooteid, sealhulgas kilpide korpusi pulbervä ...

                                               

Respo Haagised AS

Aktsiaselts Respo Haagised on Eesti haagisetootja, mis asutati 4. aprillil 1990. Peamiseks tegevusalaks on kuni 3500 kg kogukaaluga haagiste tootmine ja müük. Ettevõte põhineb eesti kapitalil. Respo on turuliider Eestis, Soomes ja Lätis ning viie ...

                                               

Skeleton Technologies

Skeleton Technologies on Eesti ettevõte, mis töötab välja ja toodab superkondensaatoreid. Ettevõte asutati 2009. Ettevõtte peakontor asub Tallinna lähedal Viimsi vallas. Ettevõte tootmine asub Saksamaal Dresdenis. Vahepeal toodeti ka Viimsis. Ett ...

                                               

Standard (ettevõte)

AS Standard on Baltimaade üks suurimaid ühiskondlike ruumide sisustamisega tegelev ettevõte, mis tegutseb juba aastast 1944. Standardi tegevus jaguneb kahe ärisuuna vahel: büroopindade ja hotelliäri interjöörilahendused. Standard ekspordib enam k ...

                                               

Tallinna Farmaatsiatehas

AS Tallinna Farmaatsiatehas on Tallinnas tegutsev ravimitootmisettevõte; ühtlasi Eesti ja kogu Balti piirkonna vanim ravimitootmisettevõte. Aastast 1998 tegutseb ettevõtte PJSC Grindeks tütarettevõttena. Ettevõtte tehase otsene eelkäija oli aasta ...

                                               

Aaspere kolhoos

Aaspere kolhoos oli kolhoos Rakvere rajoonis, nüüdses Haljala vallas Ida-Viru maakonnas. Kolhoos kuulus Viitna külanõukogusse, 1972. aastast Haljala külanõukogusse. Kolhoosi maad 45.9 km² hõlmasid selle ülemineku ajal Aaspere asunduse, Kavastu, K ...

                                               

Ahja kolhoos

Ahja kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Ahja külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Ahjal. Ahja kolhoosi nime kandis kolhoos 1963. aastast kui ühinesid piirkonnas varem tegutsenud J.V. Stalini nimeline ja V.I. Lenini nimeline kolhoos. 1971. aastal li ...

                                               

Anija kolhoos

Anija kolhoos oli kolhoos Harju rajoonis Anija külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Anijal. Kolhoos loodi 1948. aasta 25. augustil. 1956. aastast alates oli kolhoosi esimees Artur Sarap, sotsialistliku töö kangelane ja Lenini ordeni kavaler. 1976. ...

                                               

Aruküla kolhoos

Aruküla kolhoos oli kolhoos Harju rajoonis Raasiku külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Järsil. 1968 ühendati Aruküla ümbruse väikemajandid ja loodi Aruküla kolhoos, millele ehitati 1974 Arukülla uus keskusehoone. 1976. aastal liideti sellele ka Ta ...

                                               

Eduard Vilde nimeline kolhoos (Põlva rajoon)

Eduard Vilde nimeline kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Põlva külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Peri külas. Kolhoosi pindala 1989. aasta seisuga oli ligi 7000 ha, sellest 3200 ha haritavat maad ja üle 2500 ha metsa. Kolhoosil oli 370 töötajat. ...

                                               

Eduard Vilde nimeline kolhoos (Rakvere rajoon)

Eduard Vilde nimeline kolhoos oli kolhoos Rakvere rajoonis. Kolhoosi keskus asus Pajustis. Eduard Vilde nimeline kolhoos moodustati 1951. aastal endiste Vinni kolhoosi ja Pajusti kolhoosi liitmise tulemusel. 1952. aastal liitus moodustatud kolhoo ...

                                               

Estonia (Paide rajooni kolhoos)

Estonia kolhoos oli Paide rajoonis tegutsenud kolhoos ja üks Eesti edukamaid ühismajandeid. Kolhoosi kontor asus Oisus, mis jääb tänapäeval Järvamaale Türi valda. Enne Türi vallaga ühinemist 2005. aastal oli see Oisu valla territooriumil. 1949–19 ...

                                               

J. Lauristini nimeline kolhoos

J. Lauristini nimeline kolhoos oli kolhoos Harju rajoonis Kuivajõe külanõukogus. Kolhoosi keskasula oli Oru. Kolhoosi pindala oli 9200 ha. Kolhoos oli nimetatud Eesti NSV poliitiku Johannes Lauristini auks, kelle lapsepõlv ja kooliaastad möödusid ...

                                               

Kalev (Põlva rajooni kolhoos)

Kolhoos "Kalev" oli kolhoos Põlva rajoonis Kanepi külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Põlgastes. Kalevi kolhoos moodustati 1970. aastal varasemate kolhooside "Kalevipoeg" ja "Külvaja" liitmisel. Kolhoosi pindala 1989. aasta seisuga oli ligi 8200 h ...

                                               

Kanepi kolhoos

Kanepi kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Kanepi külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Kanepis. Kanepi kolhoosi nime kandis kolhoos 1970. aastast kui liideti kolhoosid "Suur Oktoober" ja "Ühisjõud". Kolhoosi kogupindala oli ligi 7400 ha, millest lig ...

                                               

Koit (Põlva rajooni kolhoos)

Kolhoos "Koit" oli kolhoos Põlva rajoonis Mustajõe külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Lahe külas. Koidu kolhoos moodustus 1971. aastal kolhoosi "Aurora" ja M.I. Kalinini nimelise kolhoosi ühinemisel. Kolhoosi pindala 1989. aasta seisuga oli ligi ...

                                               

Kolhoos "Eha"

Kolhoos "Eha" oli Läänemaal Hanila vallas 12. septembril 1949. aastal moodustatud kolhoos. 1. jaanuaril 1951 liideti kolhoos "Eha" kolhoosiga "Nurme" ning moodustus kolhoos "Esimene Mai".

                                               

Kuusalu kolhoos

Kuusalu kolhoos oli kolhoos Harju rajoonis Kuusalu külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Kiius. 1980. aastatel kuulusid kolhoosile elektroonikatehas Estron kus toodeti telefonisüsteemi Estron 100 ja näidisabiettevõte Bioestron kus toodeti söödavalku.

                                               

Lüganuse kolhoos

Lüganuse kolhoos oli kolhoos Lüganuse külanõukogu territooriumil territooriumil. Kolhoosi keskus oli Varja külas, hiljem Lüganusel. Kolhoosi pindala oli 1970. aasta seisuga 5590 ha, 1976. aasta seisuga 5518 ha. Ühiskasutuses olevat põllumajandusl ...

                                               

M. I. Kalinini nimeline kolhoos (Kingissepa rajoon)

M. I. Kalinini nimeline kolhoos oli kolhoos Kingissepa rajoonis. See oli Eesti NSV esimene kalurikolhoos. Kolhoos asutati 14. mail 1948 Tagamõisa poolsaarel Vaigu rannas Vaigu kaluriühistu baasil. Kaluriühistu oli moodustatud 1945. Kolhoosi esime ...

                                               

Nõo sovhoos

Nõo sovhoos oli sovhoos Eesti NSV-s. Alates 1970. aastate keskpaigast oli see sovhoos vabariigi 20 suurema riikliku majandi hulgas. 1987. aasta seisuga hõlmas sovhoos 13100 hektarit, sellest haritav maa 7100 hektarit. Majandi keskus oli kuni 1987 ...

                                               

Põlva kolhoos

Põlva kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Põlva külanõukogus. Põlva kolhoosi eelkäija, põllumajanduslik artell "Võit" oli Mandri-Eesti esimene ühismajand. Artelli asutamiskoosolek toimus 17. augustil 1947 Mammastes. 1970. aastal liituti J. Laurist ...

                                               

Rahu kolhoos

Rahu kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Vastse-Kuuste külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Vastse-Kuustes. 1968. aastal liideti Rahu kolhoosiga endine Marxi-nimeline kolhoos. 1971. aastal autasustati kolhoosi VIII viisaastaku tulemuste eest Oktoobr ...

                                               

Ranna kolhoos

Ranna kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Alaküla külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Lintes. Ranna kolhoos moodustati 1968. aastal NLKP XXII Kongressi nimelise kolhoosi ja Lembitu kolhoosi ühinemisel. Kolhoosi pindala 1989. aasta seisuga oli üle 6 ...

                                               

Saverna kolhoos

Saverna kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Valgjärve külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Savernas. Saverna kolhoos moodustati 1972. aastal, sellega liideti endine Veski sovhoos. 1987. aastal eraldus Saverna kolhoosist Maaritsa kolhoos. Kolhoosi ko ...

                                               

Sõprus (Põlva rajooni kolhoos)

Kolhoos "Sõprus" oli kolhoos Põlva rajoonis Mooste külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Kauksi külas. Sõpruse kolhoos moodustus 1968. aastal kui liitusid kolhoos "Ühendus" ja M.Gorki nimeline kolhoos. Kolhoosi pindala 1989. aasta seisuga oli ligi 4 ...

                                               

Taevaskoja kolhoos

Taevaskoja kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Põlva külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Himmastes. Taevaskoja kolhoos asutati 1968. aastal kaheksa väikese ühismajandi liitmise teel. Kolhoosi kogupindala oli 6830 ha, millest 3346 ha haritavat maad ...

                                               

Tee Kommunismile (Märjamaa rajooni kolhoos)

Tee Kommunismile oli aastatel 1950–1963 tegutsenud kolhoos Teenuse, Urevere ja Altküla külas. Kolhoos moodustati 1950. aastal aasta varem 1949 asutatud väikekolhooside Luiste ja Sulev ühendamisel. 1951. aastal liideti kolhoosiga Tee Kommunismile ...

                                               

V. I. Lenini nimeline kolhoos (Haapsalu rajoon)

V. I. Lenini nimeline kolhoos oli Haapsalu rajooni Pürksi külanõukogus asunud kolhoos. Kolhoosi keskus asus Pürksi külas ja kolhoosi pindala oli üle 14 000 hektari. Kolhoosikeskuses Pürksis asusid töökojad, garaažid, katlamaja, söökla, lasteaed j ...

                                               

Valgjärve kolhoos

Valgjärve kolhoos oli kolhoos Põlva rajoonis Valgjärve külanõukogus. Kolhoosi pindala 1989. aasta seisuga oli veidi üle 5000 ha, sellest 2300 ha haritavat maad ja umbes 1500 ha metsa. Kolhoosi maad asusid kuppelmaastikul Otepää kõrgustikul. Kolho ...

                                               

Valtu kolhoos

Valtu kolhoos oli kolhoos Rapla rajoonis Kehtna külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Kaereperes, kolhoosi maad ulatusid 8 küla – Hertu, Ingliste, Kaerepere, Kumma, Lau, Pae, Põrsaku ja Saksa küla – maadele. Valtu kolhoos asutati 1971. aastal kolhoo ...

                                               

Jõgeva näidissovhoos

Jõgeva näidissovhoos oli nõukogude ajal Jõgeva rajoonis tegutsenud sovhoos, üks Eesti suurimaid ühismajandeid. Sovhoos moodustati 1961. aastal Jõgeva Sordiaretusjaama maadest. Sellega liideti ümberkaudseid kolhoose, sealhulgas 1975. aastal Estoni ...

                                               

Orava sovhoos

Orava sovhoos oli sovhoos Eesti NSV-s Põlva rajoonis Suuremetsa külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Orava külas. Orava sovhoos moodustati 1958. aastal varasemate väikeste kolhooside liitmise teel. 1989. aasta seisuga oli sovhoosi üldpindala ca 790 ...

                                               

Raku sovhoos

Raku sovhoos oli sovhoos Eesti NSV-s Harju rajoonis. Sovhoosi keskus asus Tallinnas, Viljandi maantee 20. Sovhoosil oli osakond Keila külanõukogus Karjakülas. Raku sovhoos tegeles karusloomakasvatusega. Kasvatati naaritsaid, hõberebaseid ja sinir ...

                                               

Ranna sovhoos

Ranna sovhoos oli sovhoos Eesti NSV-s Harju rajoonis Harku külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Tabasalus. Ranna sovhoos oli Eesti Linnukasvatuse Valitsuse majand. Sovhoos moodustati 1966. aastal kolme varasema kolhoosi liitmise teel. 1978. aasta s ...

                                               

Ruusa sovhoos

Ruusa sovhoos oli sovhoos Eesti NSV-s Põlva rajoonis Alaküla külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Ruusa külas. Ruusa sovhoos moodustati 1944. aastal, kuuludes 1950. aastani Võrumaa ja seejärel 1961. aastani Räpina rajooni alla. 1968. aastal ühineti ...

                                               

Sakala Tõulinnukasvatuse Katsesovhoos

Sakala Tõulinnukasvatuse Katsesovhoos oli 1958. aastal asutatud sovhoos Eesti NSV-s Jõgeva rajoonis Põltsamaa külanõukogus. Majand likvideeriti 1993. aastal. Sovhoosi keskus oli Kamari küla hilisem Kamari alevik.

                                               

Taagepera sovhoos

Taagepera sovhoos oli sovhoos Eesti NSV-s Valga rajoonis Helme külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Alal. Taagepera sovhoos moodustati 1959. aastal varasemate väiksemate majandite liitmise teel. 1983. aasta seisuga oli sovhoosi üldpindala 8168 hekt ...

                                               

Tahe sovhoos

Tahe sovhoos oli sovhoos Eesti NSV-s Valga rajoonis Taheva külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Koikkülas. Tahe sovhoos moodustati 1946. aastal. 1983. aasta seisuga oli sovhoosi üldpindala 9988 hektarit, sellest põllumajanduslikku maad 5580 hektari ...

                                               

Veriora sovhoos

Veriora sovhoos oli sovhoos Eesti NSV-s Põlva rajoonis Veriora külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Viluste külas. Veriora sovhoos moodustati 1960. aastal, kuuludes algselt Räpina rajooni, 1961. aastast Põlva rajooni. 1970. aastal liitus Veriora so ...

                                               

Voldemar Sassi nimeline sovhoos

Voldemar Sassi nimeline sovhoos oli sovhoos Eesti NSV-s Põlva rajoonis Ihamaru külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Krootuse külas. Voldemar Sassi nimeline sovhoos moodustati 1950. aastal varasema Krootuse sovhoosi asemele. Majandile pandi nimi kom ...

                                               

Tõnu Lehtla

T. Lehtla õppinud Rakke Keskkoolis 1954–65, TPI elektrotehnikateaduskonnas elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal 1965–70 cum laude; TPI elektriajamite kateedri aspirant 1970–73.

                                               

Coopi logistikakeskuse päikeseelektrijaam

COOP logistikakeskuse päikeseelektrijaam ehk COOP logistikakeskuse päikesepark on päikeseelektrijaam Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas Coop Eesti logistikakeskuse katusel aadressil Suur-Sõjamäe tänav 70. See on rajatud 2017. aastal. Päik ...

                                               

Kärdla päikeseelektrijaam

Kärdla päikeseelektrijaam ehk Kärdla päikesepark on päikeseelektrijaam Hiiumaal Kärdlas. 2017. aasta veebruaris teatati, et Põllu tänava lõpus Kärdla linna ja Pühalepa valla piiril on ehitamisel tolle aja võimsaim, 1.1 MW installeeritud võimsuseg ...

                                               

Peetri päikeseelektrijaam

Peetri päikeseelektrijaam ehk Peetri päikesepark on päikeseelektrijaam Järvamaal Järva vallas Peetri alevikus. 2017. aasta augustis teatati, et endise sigala asemele paigutatakse 2.5 hektari suurusele alale 4500 päikesepaneeli. Kavandatud päikese ...

                                               

Pärnu päikeseelektrijaam

Pärnu päikeseelektrijaam ehk Pärnu päikesepark on Eesti suurim päikeseelektrijaam. See asub Pärnus endise Rääma prügimäe alal. 2018. aasta märtsis kavandatud detailplaneeringu järgi pidi 30 hektari suuruse pindalaga alast 25% kaetama 22 000 päike ...

                                               

Keskkonnaseire andmekogu

Keskkonnaseire andmekogu on Eestis alates 13. maist 2016 kasutusel olev riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on keskkonnaseire andmete hõive, säilitamine ja kättesaadavuse tagamine. Andmekogu vastutav töötleja on Keskkonnaagentuur j ...

                                               

Nikolai Laanetu

Nikolai Laanetu 1946 Suure-Rõsna külas Mikitamäe vallas) on eesti zooloog ja jahindusteadlane. Aastatel 1971–1972 ja 1985–1989 töötas ta Tartu Riikliku Ülikooli Zooloogiamuuseumis, olles ka selle direktor. Aastail 1972–1974 oli ta Tartu Noorte Lo ...

                                               

Tiit Randveer

Tiit Randveer on zootehniku poeg. Lõpetas 1969 Väike-Maarja Keskkooli ja 1974 TÜ; bioloogiakandidaat 1989, Moskva A. N. Severtsovi nimeline Evolutsioonilise Morfoloogia ja Ökoloogia Instituut, väitekirjas käsitles eesti metskitsepopulatsiooni öko ...

                                               

Iru soojuselektrijaam

Iru koostootmisjaama I ehitusjärk valmis 1978. aastal. Iru SEJ on suurim elektri ja soojuse koostootmisjaam Eestis: selle elektriline võimsus on 190 MW ja soojuslik võimsus 764 MW ning soojuslik võimsus koostootmisrežiimis 398 MW. Iru SEJ põhiküt ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →