ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 451




                                               

Ärgake, Baltimaad

"Ärgake, Baltimaad" on kolmes keeles esitatav Baltimaade laul, mille muusika autor oli Boriss Rezņiks ning sõnade autor Valdis Pavlovskis. Leedu keelde tõlkis sõnad Stasys Povilaitis ja eesti keelde Heldur Karmo. Laul loodi Balti keti jaoks, mis ...

                                               

Eesti Komitee

Eesti Komitee oli Eesti Kongressi täidesaatev juhtorgan. See valiti Eesti Kongressi esimesel istungjärgul 78-liikmelisena. Eesti Komitee valitud juhatusse kuulusid esimees Tunne Kelam, aseesimehed Sirje Endre ja Kaido Kama, sekretär Eve Pärnaste, ...

                                               

Eesti Komitee koosseis (1990)

Siin on loetletud Eesti Komitee organitesse kuuluvad isikud 1990. aasta tegevusaruande järgi: Juhatus: esimees Jaan Vilval, abiesimehed Johannes Mihkelson ja Ivar Paljak, laekur Harri Härm, sekretärid Ursula Wallberg ja Sven Hanson, liikmed Aleks ...

                                               

XXI üldlaulupidu

XXI üldlaulupidu toimus 30. juunil ja 1. juulil 1990. aastal Tallinnas. Vabaneti sundrepertuaarist, taas võidi laulda isamaalisi laule ning taastati 1950. aastal kaotatud laulupidude nummerdus. Laulupeo kunstiline juht oli professor Ants Üleoja j ...

                                               

XIV üldtantsupidu

XIV üldtantsupidu toimus 29. juunist 1. juulini 1990. aastal. Kalevi keskstaadionil toimus ühtekokku neli tantsuetendust. See oli esimene tantsupidu pärast 1939. aasta pidu, mis toimus sinimustvalgete lippude all, ehkki Eesti Vabariik ei olnud ve ...

                                               

Margavahetuspaanika

Margavahetuspaanika ehk marganali ehk fimminali oli 1991. aasta veebruaris Eesti Televisiooni huumorisaate "Ivar Vigla sou" mõjul maad võtnud üle-eestiline paanika, mille käigus tekitasid Soome marku mõneks muuks valuutaks vahetada soovivad inime ...

                                               

Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991. aastal kell 23.02 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus. Sama dokumendiga moodustati Põhiseaduslik Assamblee. Otsus ilmus 21. augustil 1991 Riigi Teatajas nr 2 ...

                                               

Eurolaul 1993

Eurolaul 1993" oli 1. "Eurolaulu" võistlus, kus valiti Eestit 1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindavat laulu. "Eurolaul" toimus Eesti Televisiooni stuudios 19. veebruaril 1993. Saadet juhtis Mart Sander. Võistlusel "Eurolaul 1993" osale ...

                                               

VII noorte laulu- ja tantsupidu

VII noorte laulu ja tantsupidu toimus Tallinnas 18 20. juunil 1993. Hariliku pidude toimumisrütmi kohaselt pidanuks iseseisvuse taastanud Eesti esimene noortepidu leidma aset juba 1992. aastal, kuid seda pärssisid nii ettevalmistusaja nappus kui ...

                                               

Pensionäride meelevaldus jaanuaris 1993

Pensionäride meeleavaldus jaanuaris 1993 oli pensionäride kolm päeva kestnud meeleavaldus Tallinnas Lossi platsil Toompeal, kus protestiti madala elatisraha vastu. Meeleavaldus algas 11. jaanuaril. Toompeale kogunes tuhatkond pensionäri, kes nõud ...

                                               

Eurolaul 1994

Eurolaul 1994 oli 2. Eurolaulu konkurss, kus valiti Eestit 1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindavat laulu. Eurolaul toimus Tallinna Linnahallis 26. veebruaril 1994. Saatejuhid olid Reet Oja ja Guido Kangur. Publiku lemmikuks osutus "Kal ...

                                               

Juulilepped

Juulilepped on 26. juulil 1994 Moskvas Eesti presidendi Lennart Meri ja Venemaa presidendi Boriss Jeltsini allkirjastatud kokkulepped Vene sõjaväe lahkumise kohta Eestist.

                                               

Mäo tulistamine

Mäo tulistamine toimus 15. detsembril 1994 Eestis Mäos. Tulistamine käigus hukkus kaks politseinikku ja vigastada sai üks. See on siiani jõhkraim kallaletung Eesti politseile.

                                               

Eurolaul 1996

Eurolaul 1996 oli 3. Eurolaulu konkurss, kus valiti Eestit 1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindavat laulu. Eurolaul toimus Klubi Decoltés 27. jaanuaril 1996. Saatejuhid olid Marko Reikop ja Karmel Eikner.

                                               

Kaelakee hääl

"Kaelakee hääl" oli eurolaul, mis esindas Eestit 1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. Laulu esitasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna. Muusika autor Priit Pajusaar ja sõnad kirjutas Kaari Sillamaa. Lavaesituses osalesid ka taustalaulja Anne Vär ...

                                               

Eurolaul 1997

Eurolaul 1997 oli 4. Eurolaulu konkurss, kus valiti Eestit 1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindama hakkav laul. Eurolaul toimus Tallinna Linnahallis 15. veebruaril 1997. Saatejuhid olid Marko Reikop ja Anu Välba.

                                               

Keelatud maa

"Keelatud maa" on Maarja-Liis Ilusa 1997. aastal esitatud Eesti esinduslaul Eurovisiooni lauluvõistlusel Dublinis. "Keelatud maa" teksti autor on Kaari Sillamaa, muusika kirjutas Harmo Kallaste. Taustalauljatena olid eurolaval Evelin Samuel ja Ai ...

                                               

VIII noorte laulu- ja tantsupidu

Laulupeo ideekavandite konkursi võitsid Lydia Rahula, Aarne Saluveeri, Jaak Johansoni ja Mart Siimeri töö. Nemad kutsusid laulupeo kunstiliseks juhiks samuti ideekavandi esitanud Hirvo Surva, kes omakorda tõi ettevalmistusmeeskonda lavastaja Elmo ...

                                               

Eurolaul 1998

Eurolaul 1998 oli 5. Eurolaulu konkurss, kus valiti Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindavat laulu. Eurolaul toimus ETV stuudios 24. jaanuaril 1998. Saatejuhid olid Marko Reikop ja Anu Välba.

                                               

Mere lapsed

Mere lapsed oli Eesti eurolaul 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. Laulu esitas Koit Toome. Autorid Maria ja Tomi Rahula, Peeter Pruuli. Laul sai otsesaate ajal 37 punkti ja 11. koha, kuid hilisemal punktide korrigeerimisel Norra esitas oma ...

                                               

Unistus igavesest päevast

Unistus igavesest päevast on laul, mille Evelin Samuel esitas konkursil Eurolaul 1998. Loo viisi autor on Priit Pajusaar, sõnad kirjutas Kaari Sillamaa. Lavaesituses osalesid veel taustalauljad Maian Kärmas ja Hanna-Liina Võsa. Lugu peeti võistlu ...

                                               

Eurolaul 1999

Eurolaul 1999 oli 6. Eurolaulu konkurss, kus valiti Eestit 1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindavat laulu. Eurolaul toimus ETV stuudios 30. jaanuaril 1999. Saatejuhid olid Marko Reikop ja Romi Erlach.

                                               

XVI üldtantsupidu

XVI üldtantsupidu toimus 2. – 4. juulini 1999. aastal Tallinnas Kalevi staadionil. Kolmel etendusel osales kokku 8059 tantsijat ja pillimängijat. Etendusi käis vaatamas ligi 40 000 inimest. Peo üldjuhid olid Maie Orav, Enn Madi, Angela Arraste ja ...

                                               

Eurolaul 2000

Eurolaul 2000 oli 7. Eurolaulu konkurss, kus valiti Eestit 2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindavat laulu. Eurolaul toimus ETV stuudios 5. veebruaril 2000. Saatejuht oli Marko Reikop.

                                               

Balti apell

Balti apell oli neljakümne viie Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSV Liidu, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle sal ...

                                               

Eesti kodanike komiteed

Eesti kodanike komiteed olid 1989. ja 1990. aastal kodanikualgatuse korras loodud parteiülesed poliitilised ühendused, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel taastamiseks pädevate võimustruktuuride moodustamise etteva ...

                                               

Eesti NSV hümn

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümn ehk Eesti NSV hümn oli Eesti NSV hümn. Muusika autor oli Gustav Ernesaks, sõnade "Jää kestma, Kalevite kange rahvas" autor Johannes Semper. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kinnitas Eesti NSV hümni 20 ...

                                               

Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut

Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut oli aastatel 1959–1991 Tallinnas aadressil Tõnismägi 9 tegutsenud asutus, mis uuris kommunistlikku kasvatust, didaktikat, õppeainete metoodikat ja pedagoogilist psühholoogiat. Tegeleti ka üldhar ...

                                               

Eesti NSV Prokuratuur

Eesti NSV Prokuratuur oli aastatel 1940–1990 tegutsenud Eesti NSV valitsusasutus, mis allus NSV Liidu Prokuratuurile. NSV Liidu konstitutsiooni § 164 kohaselt oli NSV Liidu ja Eesti NSV Prokuratuuri, NSV Liidu peaprokuröri ja temale alluvatele pr ...

                                               

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei oli Eesti NSV-s 20. augustil 1988 asutatud rahvuslik erakond, üks esimesi mittekommunistlikke parteisid Nõukogude Liidus. Erakonna asutasid rahvuslikult meelestatud eesti dissidendid. ERSP programmiline eesmärk ...

                                               

Komsomoliopositsioon

Komsomoliopositsioon oli aastatel 1967–1969 Tartu Ülikooli komsomolikomitee poolt aetav poliitiline tegevus, millega vastanduti ülikooli parteikomitee ja komsomoli keskkomitee suunistele ja poliitikale. Üliõpilaskonda informeeriti regulaarselt si ...

                                               

Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis

Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis oli tsensuurivaba omakirjastuslik kroonika, mis ilmus Eestis aastatel 1978–1987. Lisanduste esimeseks tegevtoimetajaks oli Jüri Adams, seejärel Viktor Niitsoo, tema arreteerimise järel Arvo Pesti ...

                                               

MRP-AEG

MRP-AEG oli aastatel 1987–1988 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärk oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine.

                                               

MRP-AEG Infobülletään

MRP-AEG Infobülletään oli organisatsiooni MRP-AEG põrandaalune omakirjastuslik väljaanne, mis levis kirjutusmasina trükis ajavahemikus 1987 kuni 1988. Samanimeline bülletään ilmus paarikuulise hilinemisega ka Rootsis MRP-AEG Välisesinduse väljaan ...

                                               

Nomenklatuur (eliit)

Nomenklatuur iks nimetati Nõukogude Liidus ja teistes sotsialismimaades juhtivaid ja strateegilisi ametikohti riigiasutustes ja parteis, millele määratud inimesed pidi kinnitama kommunistlik partei. Nomenklatuurseteks ametikohtadeks loeti NLKP pa ...

                                               

Sotsialistlik võistlus

Võistlus on objektiivne isiku tahtest sõltumatu kui ka subjektiivne isikust sõltuv inimsuhete vorm. Inimesel on psüühiline tarve eneseteostusele, tunnustusele, olla vajalik ja saada kiitust. Ühistegevuses, laupäevakutel, talgutel osalejad jälgiva ...

                                               

Sovetiseerimine

Sovetiseerimine oli NSV Liidu keskvõimu ideoloogia elluviimine. Uno Mereste arvates on sovetiseerimine nähtus, mille puhul NSV Liidu okupatsiooni või ideoloogilise mõju alla sattunud riigi majanduskord muudetakse järk-järgult sarnaseks NSV Liidu ...

                                               

Vastupanutegevus Eesti NSVs

Vastupanutegevus okupeeritud Eestis oli Nõukogude võimu vastu suunatud tegevus okupeeritud Eestis. See hõlmas erinevaid vabadusvõitluse vorme. Aastatel 1940–1941 ja 1944–1953 keskendus vastupanu otsesele relvavõitlusele, pärast selle mahasurumist ...

                                               

Üleminekuperiood (1990–1992)

Üleminekuperiood oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 1990. aasta kevadel välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine iseseisva riigina ning luua riigile omased tunnused.

                                               

Eesti personaalsed omavalitsused

Eesti personaalsed omavalitsused olid 1930. aastail tegutsenud personaalse omavalitsuse õigustega avalik-õiguslikud isikud. Eesti Kultuurkapital Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Kaitseliit Tartu Ülikool Kodanlik õhukaitse Tallinna Tehnikaülikool Eest ...

                                               

Kaubandus-Tööstuskoda

Kaubandus-Tööstuskoda oli aastail 1925–1940 Eestis tegutsenud kaubandus- ja tööstusalane kutsealane omavalitsus. Koja esimees oli kogu tema tegevuse jooksul Joakim Puhk.

                                               

Kodukaunistamine

Kodukaunistamine oli aastatel 1936–1940 Eestis toimunud kampaania, mille eesmärk oli parandada Eesti linnade, alevite ja külade välisilmet. Kampaania läbiviimiseks moodustati 32-liikmeline peakomitee ja 6-liikmeline juhatus. "Kuna maa välimuse ko ...

                                               

Käsitööstuskoda

Pärast Prantsuse revolutsiooni kaotati kogu Euroopas järk-järgult tsunftikord. Selle ja vabrikutööstuse arengu tagajärjel langes käsitööliste ühiskondlik positsioon, kutseoskused ja majanduslik kindlustatus. Arenev tööliskond ja tema institutsioo ...

                                               

Loomaarstide Koda

Loomaarstide Koda oli oma kutsealal tegutsevate Eesti loomaarstide kutseesindus. Koja seaduse eelnõu, mis oli koostatud juba 1924. aastal, esitati Vabariigi Valitsusele Eesti Loomaarstide Ühingu poolt 20. jaanuaril 1935. Koda alustas tegevust 27. ...

                                               

Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda

Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda oli Eesti maatööliste ja põllumajapidamisest või põllutööst ülalpidamist saavate väikemaapidajate kutseesindus. Koja valimistel oli hääleõigus 82 204 palgalisel põllutöölisel ja 70 000 väikemaapidajal, koja ku ...

                                               

Majaomanikkude Koda

Majaomanikkude Koda oli linnade administratiivpiires asuvate kinnisvarade omanike kutsealane omavalitsus Eestis aastail 1935–1940. Koja seaduse eelnõu esitas Vabariigi Valitsusele 15. detsembril 1934 komisjon, kuhu kuulusid Jaan Masing, Johannes ...

                                               

Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis

Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis Antud artiklis on kajastatud Venemaa FSNV ja Nõukogude Liidu poolset varjatud ja salajast andmekogumist Eesti Vabariigi territooriumil ja Eesti Vabariigi suhtes aastail 1918–1941 Luuretegevust viidi läbi järgmi ...

                                               

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis on Eesti Vabariigi riigipea kohustetäitja ametinimetus 1938. aasta põhiseaduse alusel. Peaminister asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi P ...

                                               

Peaministri asetäitja

Peaministri asetäitja on 1934. ja 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi nimetatud Vabariigi Valitsuse liige, kes täidab peaministri ülesandeid, kui peaminister neid täita ei saa. Konstantin Pätsi viiendas valitsuses oli peaministri asetäi ...

                                               

Raadio Ringhääling

Raadio Ringhääling oli 1. novembril 1924 asutatud osaühisus, mille eesmärgiks oli raadioringhäälingu arendamine Eestis. O/ü Raadio Ringhääling riigistati 1. juulil 1934. Selle tegevust jätkas Riigi Ringhääling. Raadio Ringhääling on tänapäevase E ...