ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 449



                                               

Saaremaa robirohi

Saaremaa robirohi on mailaseliste sugukonda ja robirohu perekonda kuuluv taimeliik. Saaremaa robirohi on Eesti endeem, s.t kasvab ainult Eestis, Saaremaa lääne- ja loodeosas. Ta on üheaastane, ühekojaline rohttaim, kõrgus 20–50 cm. Tema eripäraks ...

                                               

Siberi kurereha

Siberi kurereha on kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taimeliik. Siberi kurereha on mitmeaastane näärmekarvadeta rohttaim, kel õied paiknevad varte tippudes üksikult. Kroonlehed on roosad või valkjad, äraspidimunajad, tupplehtedest ...

                                               

Sinikas

Sinikas on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane kääbuspõõsas. Rahvapärased nimetused on joovikas, rukkisinikas, soomari.

                                               

Sinine kuslapuu

Selle liigi klassifikatsioonis ei ole teadlased ühel meelel, järgnev klassifikatsioon koosneb 9 alamliigist: Lonicera caerulea var. villosa – Põhja-Ameerika idaosas Lonicera caerulea var. altaica – Altai kuslapuu Lonicera caerulea var. edulis – s ...

                                               

Soo-kassiurb

Soo-kassiurb on korvõieliste sugukonna kassiurva perekonda kuuluv üheaastaste rohttaimede liik. Soo-kassiurb eelistab kasvukohana niiskemaid kohti, teda võib kohata näiteks soodes; sageli on need paigad inimtegevusest tugevasti mõjutatud. Eestis ...

                                               

Soo-kuuskjalg

Soo-kuuskjalg on mailaseliste sugukonda kuuskjala perekonda kuuluv rohttaim. Soo-kuuskjalg on kaheaastane taim, mis kasvab 1½–4 dm kõrgeks. Tal on sirge ja püstine vars. Lehed paiknevad vastastikku, on kuni 8 cm pikad ja lühikese leherootsuga. Õi ...

                                               

Soo-nõianõges

Soo-nõianõges on huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Soo-nõianõgest võib leida veekogude kallastelt, aga ka märgadelt niitudelt. Eestis tavaline.

                                               

Soo-piimalill

Soo-piimalill on piimalilleliste sugukonda piimalille perekonda kuuluv rohttaim. Taime levila põhjapiir läbib Lõuna-Norra ja Lõuna-Soome, sellest lõuna pool kasvab ta kõikjal Mandri-Euroopas peale Portugali. Väljaspool Euroopat kasvab ta Põhja-Ka ...

                                               

Soo-ristirohi

Soo-ristirohi on korvõieliste sugukonda ristirohu perekonda kuuluv taimeliik. Soo-ristirohul on korrapäraselt saagjashambulise servaga teravatipulised, enamasti paljad lihtlehed. Üldkatis on näiliselt kaherealine, väliskate koosneb 8-10 märgatava ...

                                               

Sookail

Sookail on kanarbikuliste sugukonda rododendroni perekonda kuuluv kääbuspõõsas. Traditsiooniliselt on taim paigutatud perekonda Ledum ja kandnud teaduslikku nime Ledum palustre.

                                               

Sookannike

Sookannike on kannikeseliste sugukonda kuuluv taimeliik. Juba sookannikese nimi vihjab sellele, et taim eelistab soostunud alasid nagu soised niidud ja lepikud. Eestis tavaline.

                                               

Soopihl

Soopihl on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv 30–90 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, mis on Eestis laialt levinud. Soopihl kasvab veekogude kallastel ja soistel aladel. Rahvapäraselt nimetatakse hariliku soopihla soopihlakaks, vare ...

                                               

Suur teeleht

Suur teeleht on pärismaine peaaegu kõikjal Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Inimene on ta endaga kandnud ka teistele mandritele. Eestis on ta inimasustuse läheduses sage. Teeleht kasvab teeradadel ja aedades, ka mererannikul ja niitudel. Ta o ...

                                               

Süstlehine teeleht

Süstlehine teeleht on mitmeaastane juurmise leherosetiga rohttaim. Taime kõrgus on 50 cm. Lehed on süstjad või lineaalsüstjad, terve leheservaga, 3–7 kaardus leherooga, moodustavad juurmise kodariku. Lehtedel on enamasti lidus karvad. Taimel on v ...

                                               

Tara-seatapp

Tara-seatapp R.Br) on kassitapuliste sugukonda seatapu perekonda kuuluv mitmeaastane taim. Liigil eristatakse 9 alamliiki, millest 6 kasvavad Põhja-Ameerikas, üks Euraasias, üks Lääne-Euroopas ja üks Siberis. Kaks viimast on roosade õitega. Seata ...

                                               

Tedremaran

Tedremarana rahvapärased nimetused on järgmised: tedremadar, tedremadrad, nabahain, rabahein, südameemajuured. Tedremarana ladinakeelsed sünonüümid on: Potentilla silvestris Neck., Tormentilla erecta L. Potentilla sylvestris Neck., Potentilla tor ...

                                               

Teekummel

Kummeli ladinakeelne nimetus tuleb tema kreekakeelsest nimetusest χαμαίμηλον chamaimēlon, mis tähendab maaõuna: χαμαί tähendab maa peal ja μῆλον õuna. Nimelt meenutab kummeli lõhn õuna. Eestikeelses teaduslikus liiginimetuses viitab "tee-" taime ...

                                               

Tupp-võsaputk

Tupp-võsaputk on 50–100 170 cm kõrgune paljas, erilise lõhnata, enamasti õrna üldmuljega püsik. Vars on ruljas, sinaka kirmega. Lehed on kaheli või peaaegu kolmelisulgjad, läikivad, altpoolt veidi heledamad, 7–30 cm pikad ja peaaegu sama laiad. L ...

                                               

Tõmmu kurereha

Tõmmu kurereha on kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taimeliik. Tõmmu kurereha lehed meenutavad kõige enam mets-kurereha omi, lehed on 6–10 cm laiad, 7–9 hõlmaga ja hambulise servaga. Õied on varre tipul kahekaupa, õieraag on vähes ...

                                               

Tähk-rebashein

Looduslikult levinud Põhja-Ameerikas, täpsemalt USA lõuna- ja kaguosas. Praeguseks levinud kõikide kontinentide soe- ja parasvöötmetes. Eestis esmakordselt leitud 19. sajandi esimesel poolel vanim herbaareksemplar 1850. Nüüdisajal Eestis levinud ...

                                               

Täpiline surmaputk

Kasvab looduslikult Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas, tulnukana Põhja-Ameerikas, Tšiilis ning Põhja-Euroopas. Eestis hajusalt. Kasvab enamasti prahipaikades, elamute ümbruses, teeservadel ja võsastikes. Looduslikes tingimustes sa ...

                                               

Ussitatar

Ussitatar on tatraliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taime on paigutatud ka perekondadesse Persicaria ja kirburohi. Ussitatart võib leida niisketelt muldadelt, näiteks niitudelt ja veekogude kallastelt. Eesti levila piirneb peamiselt l ...

                                               

Vaarikas

Harilik vaarikas on looduslikult levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas, Siberis, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, huumusrikastel muldadel, sageli esineb neid massiliselt raiestikel, metsasihtidel ja -servadel, ...

                                               

Valge karikakar

Valge karikakar on korvõieliste sugukonda karikakra perekonda kuuluv taimeliik. Teda leidub Eestis hajusalt. Ta on üheaastane põlluumbrohi.

                                               

Valge kukehari

Valge kukehari on paksuleheliste sugukonda kukeharja perekonda kuuluv taimeliik. Valge kukehari kasvab Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Lõuna-Skandinaavias, Türgis ja Armeenias. Taimel on rohelised või punakad, ruljad, veidi laienevad või tömbi tipuga le ...

                                               

Valge vesiroos

Valge vesiroos on taimeliik vesiroosiliste sugukonna vesiroosi perekonnast. See on magevees kasvav veetaim, mis eelistab huumuserikka põhjaga seisva või tasase vooluga veekogusid. Taime õied on valdavalt valged ja kollase keskosaga. Nahkjad vahak ...

                                               

Verev iminõges

Verev iminõges kasvab peaaegu kõikjal Euroopas, vähem levinud Lääne- ja Ida-Siberis, Ida-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Eestis on sage. Põhja-Ameerikas on teda kohati peetud invasiivseks liigiks. Verev iminõges kasvab aedades ja põldu ...

                                               

Verev kurereha

Verev kurereha on kuni 50 cm kõrgune kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taim, mis on kaetud pikkade harali karvadega. Vars püstine või lamav, hargneb ja moodustab koheva puhma. Lehed on sügavalt lõhestunud, 5–7-harulised, haru omak ...

                                               

Verev lemmalts

Verev lemmalts on pärit Himaalajast. Teadaolevalt esimest korda külvati taime ilutaimena Dresdeni aedadesse 1837. aastal. Praeguseks on verev lemmalts peaaegu kõikjal Euroopas naturaliseerunud invasiivne võõrliik, mis tõrjub välja kohalikku taime ...

                                               

Vesihein

Vesihein on nelgiliste sugukonda tähtheina perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Rahvakeeles on kasutatud nimesid virn, limarohi, rägahein, siavirn ja nädselm. Vesihein on lühiealine, üks taim elab keskmiselt kuu aega, kuid suve jooksul võib seem ...

                                               

Villane robirohi

Villane robirohi on mailaseliste sugukonda robirohu perekonda kuuluv taimeliik. Üldilmelt meenutab suurt robirohtu. Teistest robirohtudest erinevalt on villase robirohu õietuped küllaltki pikkade valgete karvadega, mis on ka palja silmaga nähtava ...

                                               

Villtakjas

Villtakjas kasvab pärismaisena Euroopa mandriosas ja Väike-Aasias. Eestis on ta tavaline. Villtakjas on Eesti levinuim takjaliik, kasvab hoonete ümbruses, teeservas, varemetes, prahipaikadel, jõekallastel ja mujal. Eelistab huumuselist, savikat, ...

                                               

Voolme-ristirohi

Voolme-ristirohi on korvõieliste sugukonda ristirohu perekonda kuuluv mürgine taimeliik. Voolme-ristirohul on sulgjagused, enamasti paljad lehed. Alumised lehed on õitsemisajaks tavaliselt kuivanud. Üldkatise välimisi lehekesi on 1–3. Taime taval ...

                                               

Väike nõmmemünt

Väike nõmmemünt on väike, kuni 30 cm kõrge huulõieliste sugukonna taim lillat värvi püstise või haruneva karvase varrega, mis on puitunud alaosaga. Lehed asuvad kogu varre ulatuses vastastikku, on väikesed, kergelt saagja servaga. Õitseb juunist ...

                                               

Väikeseõiene lemmalts

Väikeseõiene lemmalts, ka väikeseõiene lemmmalts, on lemmaltsaliste sugukonda lemmaltsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaimeliik. Väikeseõiene lemmalts kasvab pärismaisena Ida-Aasias ja Siberis. Euroopas on inimese toodud võõrliigina laialdaselt ...

                                               

Õrn lemmalts

Õrn lemmalts on lemmaltsaliste sugukonda lemmaltsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Õrna lemmaltsa levila hõlmab suure osa Euraasiast; Eestis hajusalt. Kasvukohana eelistab niiskemaid alasid nagu jõgede kaldad ning niisked lehtmetsad.

                                               

Üheksavägine

Teaduslikku nimetust vägiheina jaoks ei ole muudetud pärast Carl von Linnéd 1707–1778, kes tutvustas seda oma raamatus "Species plantarum" 1753. aastal. Nimetus Verbascum tuleb ladina keelest. Nimetus sarnaneb väga ladinakeelse nimetusega barbasc ...

                                               

Ümaralehine kellukas

Ümaralehine kellukas on kellukaliste sugukonda ja kelluka perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Eestis on ümaralehine kellukas tavaline.

                                               

Ürt-punanupp

Taime levila hõlmab jahedamaid piirkondi Euroopas, Aasia põhjaosas ja Põhja-Ameerikas. Eestis on ta oma areaali loodepiiril. Teda leidub Eestis paiguti, sagedamini mandri lääne- ja keskosa niitudel.

                                               

Euroopa lehis

Euroopa lehis kasvab pärismaisena peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa mägialadel, samuti Poolas ja Leedu lõunaosas. Puu eelistab valgusküllaseid kasvukohti ning viljakat parasniisket pinnast. Eestis euroopa lehis pärismaisena ei kasva, kuid metsakasva ...

                                               

Hiid-karuputk

Hiid-karuputk on sarikaliste sugukonda kuuluv õistaim. Hiid-karuputk on Euroopa suurim sarikaline. Ta on kiire kasvuga ning võib kasvada kuni 7 meetri kõrguseks; enamasti on taime kõrgus siiski 3.5 meetrit. Eestis on hiid-karuputk naturaliseerunu ...

                                               

Hiina villkäppkrabi

Hiina villkäppkrabi looduslik levila on Aasia, peaasjalikult Hiina piirkond. Umbes aastal 1912 introdutseeriti ta ballastveega Elbe jõgikonda, kust hiljem levis ka põhjapoolsematesse piirkondadesse, näiteks Lõuna-Rootsisse. Eestis on hiina villkä ...

                                               

Hispaania teetigu

Hispaania teetigu ehk lusitaania teetigu on teeteo perekonda kuuluv suur nälkjas. Teo värvus võib suuresti varieeruda alates tumepruunist punaka, oranži, kollaka ja beeži toonini. Heledama tooniga isendeid on kergem ära tunda. Eristamise aluseks ...

                                               

Kabehirv

Kabehirv on hirvlaste sugukonda kuuluv sõraline. Tegemist on liigiga, mis pärast viimast jääaega suri Euroopas välja, säilides vaid Vahemere ümbruses üksikute eraldatud asurkondadena. Praegu on arvukus paljude reintrodutseerimiste tulemusel taas ...

                                               

Kanada kobras

Kanada kobras on näriliste seltsi kopra perekonda kuuluv loom. Sellesse perekonda kuulub peale kanada kopra veel teine liik, euroopa kobras. Nad on välimuselt ja eluviisilt väga sarnased. Kanada koprad on väiksemad, väiksema ja ümarama peaga, lüh ...

                                               

Kanada kuldvits

Kanada kuldvits on liik korvõielisi taimi kuldvitsa perekonnast. Eestisse ilutaimena sisse toodud võõrliik. Alates 1990. aastaist kiiresti invasiivsena levinud, peamiselt niitudel, jäätmaadel, teeservades. Niitmata maadel tõrjub Kanada kuldvits p ...

                                               

Kanada vesikatk

Kanada vesikatk on kilbukaliste sugukonda vesikatku perekonda kuuluv mitmeaastane veesisene taim ; invasiivne võõrliik. Rahvapäraselt on taime kutsutud vesihainaks.

                                               

Kaugida unimudil

Kaugida unimudil on unimudila perekonda ahvenaliste seltsi kuuluv kalaliik. Liigi pärismaine levila haarab Amuuri jõe basseini. Euroopasse toodi ta akvaristide poolt 20. sajandi algul. Eestis leiti esmakordselt 2005. aastal Narva veehoidlast.

                                               

Marmorvähk

Marmorvähk on omapärane liik, millel pole teada algset päritolu ega populatsiooni. Marmorvähk on eriline mageveevähkide seas, sest selle liigi paljunemine toimub ainult partenogeneetiliselt. Partenogenees on kaasa aidanud liigi stabiilsete popula ...

                                               

Mink

Traditsiooniliselt on mink arvatud kärbi Mustela perekonda. Et viimaste uurimuste järgi on euroopa naarits lähemal kolonokile Mustela sibirica, mink aga nugistele Martes, siis arvab osa uurijaid ta koos väljasurnud merimingiga Neovison macrodon p ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →