ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 449




                                               

Ruunavere lahing

Ruunavere lahing oli Liivi sõja raames 13. veebruaril 1567 Harjumaa piiril Ruunavere veski juures toimunud lahing Poola ja Rootsi vägede vahel. Lahingu võitis Poola. Enne seda lahingut oli Poola kaotanud Riia piiskopkonnas Rootsile ja Poola tahti ...

                                               

Claes Åkesson Tott

Claes Åkesson Tott oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane. Ta sündis Åke Claussoni Tott ja Ingeborg Siggesdotteri Sparre pojana. 1561. aastal löödi ta kuningas Erik XIV kroonimispidustuste ajal rüütliks. Liivi sõja ajal oli vahemikul 6. november ...

                                               

Liivimaa-Moskva sõda

Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503. Laiemas plaanis oli see Teise Moskva-Leedu sõja osa. Sõda algas pärast pikemat pinget ...

                                               

Daniil Štšenja

Vürst Danil Štšenja oli Ivan III ja Vassili III aegne Moskva suurvürstiriigi väejuht ja vojevood. Danil Štšenja viis ellu suurvürst Ivan III plaani ühendada ida-slaavi vürstiriigid Moskva suurvürstiriigi võimu alla, kroonikast: "Sellesamase 6997 ...

                                               

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Põhjamaade seitsmeaastane sõda) oli 1563–1570 toimunud sõda. Sõja vastaspoolteks olid ühelt poolt liitlased Taani-Norra, Rzeczpospolita ning Lübecki vabalinn ja teiselt poolt Rootsi.

                                               

Vene-Liivi sõda

Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

                                               

Aleksei Adašev

Aleksei Fjodorovitš Adašev oli Moskva ja Vene tsaaririigi sõjaväelane, diplomaat ja riigitegelane, tsaar Ivan Julma lähikondlane. Aleksei Fjodorovitš Adašev oli Ivan IV valitsusaja 1533–1574; 1576–1584 alguses 1540.–1550. aastad üks silmapaistvam ...

                                               

Ivan Julm

Ivan Julm ehk Ivan IV ; 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi valitsejaid ...

                                               

Andrei Kurbski

Andrei Kurbski oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt. Kurbski kuulus Rjurikovitšite vürstisuguvõssa Jaroslavli vürstiriigi vürstide suguvõsaharusse, olles seega tsaari Ivan I ...

                                               

Maljuta Skuratov

Grigori Lukjanovitš Skuratov-Belski ; surnud 1. jaanuaril 1573) oli üks opritšnina juhtidest Ivan IV valitsusajal. Nooruses oli ta kirikus kellalööja ja ikoonide lambisüütaja. Ta astus tsaar Ivan Julma loodud opritšninasse ning võttis nimeks Malj ...

                                               

Šig-Alei

Šig-Alei oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik. Šig-Alei oli Kassimovi khaan aastatel 1516–1519, 1535–1546, 1546–1551 ja 1552–1567 ning Kaasani khaan aastatel 1519–1521, 1546 ja 1551–1552. Ta oli khaaniriigi Ven ...

                                               

Pjotr Šuiski

Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar.

                                               

Pavel Petrovitš Zabolotski

Pavel Petrovitš Zabolotski oli Vene aadlik ja ametnik, hiljem tõenäoliselt munk 16. sajandil. Pavel Zabolotski kuulus Zabolotskite suguvõssa, kelle esindaja Aleksandr Vsevolodovitš oli 14. sajandil Brjanski, Smolenski ja Pihkva vürst olnud. 16. s ...

                                               

Vilno leping (1559)

Vilno leping ehk Vilniuse leping sõlmiti 1559. aasta 31. augustil, Liivi sõja ajal, Liivi ordu ja Rzeczpospolita vahel Vilnius. Liivi ordu maameister Gotthard Kettler andis lepinguga Saksa ordu Liivi ordu maad Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žema ...

                                               

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast. Samal ajal pidas Moskva tsaaririik sõda Rzeczpospolitaga.

                                               

Riia piiramine (1656)

Riia piiramine tsaar Aleksei I Mihhailovitši juhitud Venemaa sõjaväe poolt oli aastatel 1656 kuni 1658 peetud Vene-Rootsi sõja olulisim sündmus. Riia varasemad kindlustused koosnesid kraaviga müürist ja vanalinna ümber asunud viiest bastionist. A ...

                                               

Vallisaare vaherahu

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks. Vallisaare rahu peatas 1656.–1658. aasta V ...

                                               

Pearaharahutused

Pearaharahutused olid 1784. aastal toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised, mida ajendasid pearahamaksu kehtestamine ja kohtute reformimine Balti kubermangudes asehalduskorra ajal.

                                               

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721. aastal Läänemere ülemvõimu pärast peetud sõda, milles osalesid ühel pool Rootsi, vastaspoolel Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713. aastal liitusid nendega Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Roots ...

                                               

Isoviha

Isovihaks nimetavad Soome ajaloolased Põhjasõja aegset vene okupatsiooni aastatel 1713–1721, mis lõppes Uusikaupunki rahulepinguga. Kaasaegsete kirjutistes nimetatakse seda vene ülemvõimu ajaks.

                                               

Karoliinide surmamarss

Karoliinide surmamarss ehk Oyfjelleti katastroof tähistab Rootsi sõjaväe katastroofiliste tagajärgedega taganemist Trondelagis üle Tydali mäeaheliku.

                                               

Rootsi sissetung Venemaale

Rootsi sissetung Venemaale kuningas Karl XII juhtimisel oli Põhjasõja ajal toimunud konflikt. Rootsi vastasteks selle konflikti jooksul olid Venemaa tsaaririik, Rzeczpospolita ning Taani. Sissetung algas, kui Karl XII ületas 1. jaanuaril 1708 Wis ...

                                               

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast, milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisi kuningriik ja H ...

                                               

Rudolph Felix Bauer

Rudolph Felix Bauer, Родион Христианович Баур ; 1667–1717) oli Holsteinist pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses. Rudolph Felix Bauer astus Liivimaal Rootsi tragunirügementi, läks enne Põhjasõja puhkemist Saksimaa poolele üle, sealt salakuulajan ...

                                               

Axel Julius De la Gardie

Krahv Axel Julius De la Gardie 1710 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, feldmarssal, Läckö ja Kuressaare krahv ja Ekholmeni vabahärra; Hiiumaa, Tarvastu, Friberg -i, Kokemäki, Autis -e ja Tullgarni härra. Ta oli aastast 1674 Rootsi ri ...

                                               

Harku kapitulatsiooniakt

Harku kapitulatsiooniakt oli 29. septembril/10. oktoobril 1710 Harku mõisas Rootsi, Eestimaa, Tallinna ja Venemaa esindajate vahel sõlmitud kapitulatsioonilepingud, mis lõpetasid Põhjasõja Eesti alal. Lepinguga tagati Eestimaa rüütelkonnale ja Ta ...

                                               

Magnus Stenbock

Krahv Magnus Stenbock oli Rootsi väepealik. Magnus Stenbock sündis Gustaf Otto Stenbocki ja Christina Catharina De la Gardie pojana. Hariduse sai ta Uppsalas ja Pariisis. Otsustanud valida sõjaväelasekarjääri, siirdus ta 1683 Hollandi sõjaväkke. ...

                                               

Otto Vellingk

Krahv Otto Vellingk oli Rootsi väejuht ja riigitegelane. Fünehoffi vabahärra, Jõhvi, Kurtna, Saglina, Jama ja Wiurela härra. 1666. aastast oli ta krahv Otto Wilhelm Königsmarcki ratsarügemendi rittmeister ja 1668 sama rügemendi major. 1676. aasta ...

                                               

Pärnu Postimees

Pärnu Postimees on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Pärnumaal. Ajalehe toimetus asub Pärnus Rüütli tänaval. Ajalehe peatoimetaja KT on Siiri Erala. Ajalehe Pärnu Postimees väljaandja on AS Eesti Meedia. Ajalehe esiknumber ilmus vkj 5. juunil/ukj ...

                                               

1864. aasta palvekirjaaktsioon

1864. aasta palvekirjaaktsioon oli 1864 Eesti alal toimunud palvekirjaaktsioon, milles Venemaa keiser Aleksander II-le kurdeti Eesti ala talupoegade halba olukorda. Aktsiooni on mõnikord loetud ka eesti rahvusliku ärkamisaja alguseks. Aktsioon to ...

                                               

Eesti Postimees

Eesti Postimees oli eesti ajaleht, mille väljaandmist alustas Johann Voldemar Jannsen 13. jaanuaril 1864. Kuni 1894. aastani anti ajalehte välja Tartus, aastatel 1894–1905 ilmus leht Tallinnas. Lehe väljaandmisel abistasid Jannsenit nii tütar Lyd ...

                                               

I üldlaulupidu

I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts ...

                                               

III üldlaulupidu

III üldlaulupidu toimus 23.–25. juunil 1880 Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl ...

                                               

VI üldlaulupidu

VI üldlaulupidu toimus 20 22. juunil 1896 Tallinnas. Peo jaoks loa taotlemisel toodi põhjuseks Nikolai II kroonimispäeva tähistamine. Nagu ka eelmisel peol, olid laulujuhatajad Karl August Hermann Tartust, Johannes Kappel Peterburist, Konstantin ...

                                               

VII üldlaulupidu

VII üldlaulupidu toimus 25.–27. juunil 1910 Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoor ...

                                               

Mõisate ülevõtmine

Mõisate ülevõtmine oli 20. sajandil Venemaa Nõukogude Vabariigis endistel Venemaa keisririigi aladel toimunud protsess, mille käigus võeti üle mõisnike, kirikute ja kloostrite maavaldused. Mõisate ülevõtmist tehti II Ülevenemaalise Nõukogude Kong ...

                                               

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

                                               

Balti landesraat

Balti landesraat oli Liivimaa maapäeva otsusel 22. märtsist 1918 ja Eestimaa maapäeva otsusel 28. märtsist 1918 12. aprillil 1918 moodustatud seisuslik esinduskogu, kuhu kuulusid kõigi elanikkonna kihtide ja rahvusrühmade esindajad. Samas ei olnu ...

                                               

Eesti õhuvägi

Õhuväe esmaülesandeks on õhuruumi seire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine. Õhuvägi vastutab kõigi õhuruumi turbeoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuruumi seiresüsteem võimaldab koostööd integreeritu ...

                                               

Eesti Ajutise Valitsuse komissar

Eesti Ajutise Valitsuse komissar oli 1919. aastal Eesti Ajutise Valitsuse poolt Eesti linnades ja maakondades määratud ametnik, kelle ülesandeks oli selle järele valvata, et vabariigis maksvad seadused ja valitsuse määrused ning korraldused kõigi ...

                                               

Kaitseväe Akadeemia

Kaitseväe Akadeemia lühendatult KVA on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline rakenduskõrgkool. Kõrgkool tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja alluvuses. Õppeasutuste eesmärk on ette valmistada prof ...

                                               

Loode-Venemaa Valitsus

Loode-Venemaa valitsus, ka Põhja-Lääne valitsus oli koalitsioonivalitsus, mis moodustati 11. augustil 1919 Tallinnas. Valitsuse ametlik asukoht oli Narva. Valitsuse üks peaülesandeid oli likvideerida bolševism Pihkva, Novgorodi ja Petrogradi kube ...

                                               

Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)

Tartu rahu oli Soome Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 14. oktoobril 1920 allakirjutatud rahuleping, mis lõpetas Soome kodusõja, milles Nõukogude Venemaa toetas Soome kommuniste materiaalselt ja sõjaliselt. Leping allkirjastati Eesti Üliõpilas ...

                                               

1921. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass

1921. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass oli esimene hooaeg Eesti jalgpallis, mille võitis ja tuli seega 1921. aasta Eesti jalgpallimeistriks Tallinna VS Sport. Hooaeg mängiti karikasüsteemil. Eesti kõrgeim tase oli A-klass, teine ta ...

                                               

Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus

Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus. Nagu eelmistel Vabariigi Valitsuse koosseisudel, olid ka Konstantin Pätsi esimesel valitsusel seadusandlikud volitused Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra § 12-a alusel kuni 29. novembrini ...

                                               

1922. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass

1923. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass oli Eesti jalgpalli meistrivõistluste 2. hooaeg. Eesti meistriks tuli Tallinna VS Sport. Hooaeg mängiti karikavõistluste formaadis. Eesti kõrgeim tase kandis nime A-klass, teine tase B-klass n ...

                                               

1923. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass

1923. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass oli Eesti jalgpalli meistrivõistluste 3. hooaeg. Eesti meistriks tuli Tallinna ESS Kalev. Hooaeg mängiti karikasüsteemis. Eesti kõrgeim tase oli A-klass, teine tase B-klass ja kolmas tase C-klass.

                                               

VIII üldlaulupidu

VIII üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1923 Tallinnas. Pidustuse korraldas Eesti Lauljate Liit. Kooride üldjuhid olid Anton Kasemets ja Juhan Simm, puhkpilliorkestreid juhatas Eduard Knude ja sõjaväeorkestreid Georg Reder. Laulupeo avakõ ...

                                               

1925. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass

1925. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass oli Eesti jalgpalli meistrivõistluste 5. hooaeg. Eesti meistriks tuli Tallinna VS Sport. Hooaeg mängiti kahe miinuse karikasüsteemil, mis tähendeb, et meeskond kes saab kaks kaotust langeb me ...

                                               

Mutionu pidu

Mutionu pidu on üks Eesti tuntumaid lastelaule. Selle algsete, 1926. aastal ajakirja Päiksetar märtsinumbris pseudonüümi A all avaldatud sõnade autor on Alide Dahlberg. Autor ilmus avalikkuse ette alles 1960. aastal. Nii laulu teksti kui ka viisi ...