ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 448



                                               

Jõgi-ristirohi

Jõgi-ristirohi on korvõieliste sugukonda ristirohu perekonda kuuluv taimeliik. Jõgi-ristirohi sarnaneb Eesti taimedest soo-ristirohuga, ent tema õisikus on keelõisi enamasti 8–10, harva kuni 12 – soo-ristirohul on keelõisi 12–16, isegi kuni 18. J ...

                                               

Kanarbik

Kanarbik kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades Euroopas ja Väike-Aasias. Ta on sisse viidud Uus-Meremaale, kus on muutunud ohtlikuks võõrliigiks, sest on hakanud kõrvale tõrjuma pärismaiseid taimi. Kanarbik eelistab nõmmedel ja ...

                                               

Kare kellukas

Kare kellukas on kellukaliste sugukonda ja kelluka perekonda kuuluv rohttaimeliik. Kare kellukas on kaheaastane või püsik, kõrgusega 30–100 cm. Taime vars on kandiline ja tugev, läbimõõduga 3-5 mm. Alumised lehed on 15–20 cm pikad ja erinevalt ke ...

                                               

Kare seanupp

Kare seanupp on korvõieliste sugukonna seanupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Kare seanupp on kuni 40 cm kõrge. Ta meenutab veidi võilille – lehed tihedas lehekodarikus, süstjad, kuni 20 cm pikad, ebaregulaarselt sopilishambulised. Erine ...

                                               

Karvane naistepuna

Tema lehed paknevad püstisel varrel vastamisi ja on kuni 1.5 mm pikkuse leherootsuga. Lehed on kuni 5 cm pikad ja mõlemalt küljelt karvased. Ülemiste lehtede kaenaldes tekivad pungad. Õisikuks on pööris. Õis on mõlemasooline, 5 kroonlehega ja rad ...

                                               

Karvane pajulill

Karvane pajulill on pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv rohttaimeliik. Kasvukohana eelistab taim liigniiskeid alasid, näiteks järvede kaldad. Eestis hajusalt.

                                               

Kassitapp

Kassitapp kasvab pärismaisena Euroopas ja Aasias. Eestis on ta tavaline. Taim eelistab kuivemat savikat või liivast pinnast. Ta on levinud umbrohi aedades ja põldudel.

                                               

Keskmine teeleht

Liigi areaal on Euroopa, Siber, Põhja- ja Kesk-Aasia. Eestis on ta laialt levinud. Kasvab aruniitudel, teeservades, metsades, mägedel. Väga resistentne välismõjuritele.

                                               

Kevad-ristirohi

Kevad-ristirohi on korvõieliste sugukonda ristirohu perekonda kuuluv rohttaimeliik. Ühe- või kaheaastane rohttaim, kel varrelehed on sulglõhised või sopilise servaga, alguses võrkvillased, ent hiljem paljad. Keelõied on silmapaistvad, kuldkollase ...

                                               

Kibe piimalill

Kibe piimalill on piimalilleliste sugukonda piimalille perekonda kuuluv rohttaim. Looduslikult kasvab kibe piimalill suuremas osas Euraasiast alates Inglismaast kuni Himaalaja, Korea ja Ida-Siberini. Eestis kasvab ta hajusalt. Taime kõrgus on kun ...

                                               

Kitsemurakas

Kitsemuraka püstised, hõredalt ogalised puitunud varred on kandilised-soonilised ning vahakirmeta. Liitlehed koosnevad viiest kuni seitsmest lehekesest. Alumine lehekeste paar on rootsuta ja väiksem. Valged, umbes 2 cm läbimõõduga õied paiknevad ...

                                               

Koirohi

Koirohu teaduslik nimetus tuleb vanakreeka jahijumalanna Artemise nimest nime Rooma vaste on Diana. Diana leidis koirohuürdi üles ning tõi selle Cheironile. Cheiron omakorda nimetas selle ürdi Artemise nime pärast. Rahvapärased nimetused: pänül, ...

                                               

Kollane karikakar

Kollane karikakar on korvõieliste sugukonda karikakra perekonda kuuluv taimeliik. Rahvapäraselt nimetatakse kollast karikakart ka kui harakaninn, karakagara, koldsed ärtsmed ja kollane kanapasalill. Kollane karikakar on Eestis tavalisem kui valge ...

                                               

Kollane vesikupp

Levinud Lääne- ja Ida-Euroopas, Kaukaasias, Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias. Eestis tavaline. Kasvab järvedes ja tiikides, aeglase vooluga ojades ja jõgedes. Taime juured on kinnitunud põhja ja lehed ujuvad veepinnal.

                                               

Kolmisruse

Väga laia levilaga liik: kasvab peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Ida- ja Ees-Aasias, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Kasvab niiskel pinnasel, võib niisketel savipõldudel umbrohuks muutuda. Taim hästi kasvab ka Eestis ning ...

                                               

Kõrvenõges

Kõrvenõgesele on antud selliseid rahvapäraseid nimetusi nagu nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja jt. Ja nimetus kõrvenõges on antud talle sellepärast, et ta "kõrvetab" valusalt, kui teda puudutada. Valusa nõgese kõrvetuse põhjustab kõrve ...

                                               

Külmamailane

Külmamailane on mailaseliste sugukonda mailase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taime kutsutakse rahvakeeli ka nimetustega meestetruudus, vanapoisisilmavesi, maa-aluserohi ja jaanirohi.

                                               

Leeder-sõrmkäpp

Leeder-sõrmkäpp on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim. Saaremaal kasvas kuni 20. sajandi alguseni leeder-sõrmkäpa kollaseõieline vorm, keda tänapäeval loetakse Eestist kadunud liikide hulka.

                                               

Liht-naistepuna

Liht-naistepuna on naistepunaliste sugukonda naistepuna perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Inglise keeles on liht-naistepuna tuntud kui St Johns wort, mille eestikeelne vaste võiks olla jaanilill. Rahvapärane nimetus tuleb sellest, et tradit ...

                                               

Lillakas

Lillakas on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim. Lillaka rahvapärased nimetused on ka lillikas, lemmikud, liimukas ja linnumari. Võru keeles "linohk".

                                               

Lood-ristirohi

Lood-ristirohi on korvõieliste sugukonda ristirohu perekonda kuuluv taimeliik. Lood-ristirohi on tervelehine, enamasti juurmise lehekodarikuga mitmeaastane taim. Õisikuid on varrel suhteliselt vähe ja need tunduvad suurtena. Taime tavaline kõrgus ...

                                               

Maamõõl

Maamõõl on roosõieliste sugukonda mõõla perekonda kuuluv taimeliik. Taim on Eestis tavaline, ei kuulu looduskaitse alla ja kasvab võsastikes, metsa- ja teeservades. Lisaks Eestile kasvab maamõõl veel Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvööndis. Taime ...

                                               

Madal kurereha

Madal kurereha on kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taimeliik. Madal kurereha on väikesekasvuline, 5–40 cm kõrgune ühe- või kaheaastane rohttaim. Lehed seitsmeti kuni üheksati sõrmhõlmised või sõrmlõhised. Õied väikesed, roosad ku ...

                                               

Madal mustjuur

Madal mustjuur on rohttaimeliik korvõieliste sugukonna mustjuure perekonnas. Ta on väike, kuni 40 cm kõrge taim piimmahlaga ja tugeva musta juurega. Püstine vars, hargnemata, pehmevillane, peaaegu lehitu või mõne varrelehega. Juurmised lehed mõle ...

                                               

Mets-kassinaeris

Mets-kassinaeris on kassinaeriliste sugukonda kassinaeri perekonda kuuluv taimeliik, mis on tavaline ilutaim ja iidne ravimtaim. Taim õitseb juunist septembrini teisel aastal pärast külvi. Taim on pärit Lõuna-Euroopast, kuid esineb ka mujal Euroo ...

                                               

Mets-ristirohi

Mets-ristirohi on korvõieliste sugukonda ristirohu perekonda kuuluv taimeliik. Mets-ristirohi on ebameeldiva lõhnaga üheaastane rohttaim. Taim meenutab harilikku ristirohtu, ent erinevalt sellest on korvõisikud väikeste, väljapoole rulluvate keel ...

                                               

Metsmaasikas

Metsmaasikas on 5–20 cm kõrgune. Juurmised lehed on kolmetised ja asuvad pikkadel karvastel leherootsudel. Õied on valget värvi, kuni 17 mm läbimõõduga ja asuvad väheseõielises õisikus. Õieraod on siidiläikeliselt liduskarvased. Tupplehed on taga ...

                                               

Muda-ristirohi

Muda-ristirohi on korvõieliste sugukonda ristirohu perekonda kuuluv taimeliik. Muda-ristirohi sarnaneb Eesti taimedest soo-ristirohuga, ent ta on üheaastane, lehed ebakorrapäraselt hambulise servaga või sopilised, vars näärmekarvadest pihkane ja ...

                                               

Must leeder

Nimi leedripuu on tulnud saksakeelsest sõnast Flieder ja seetõttu on mustal leedril rahvapärastes nimetustes arvukalt saksamaa eesliitega nimesid, näiteks saksamaa lodjapuu, saksamaa õispuu. Samuti on rahvas endistel aegadel üle Eesti tundnud lee ...

                                               

Must vägihein

Vägiheina nimetus on tuntud ja kasutusel üle Eesti. Nimetus "vägihein" tuleneb taime omadustest. Vägiheinaks hakati kutsuma taime tema imelise väe järgi inimkeha hädade ehk vaeguste vastu. Rahvasuus on mustal vägiheinal erinevaid nimetusi. Üks ne ...

                                               

Muulukas

Muulukas kasvab Euroopas, Kaukaasia ja Kesk-Aasias. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-Norras, Rootsis ja Lõuna-Soomes. Põhja-Saksamaal on ta looduskaitse all. Eestis esineb Lääne ja Põhja-Eestis sageli, mujal harva. Muulukas eelistab lubjarikast pinn ...

                                               

Norra maran

Norra maran kasvab Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Tõenäoliselt ei ole ta Lääne-Euroopasse Elbest läände looduslikult, vaid inimeste abil levinud. Nii näiteks leidub teda sagedamini üksnes Ida-Saksamaal ja läänepiiril, mujal kasvab ta la ...

                                               

Nõmm-liivatee

Ladinakeelne perekonnanimi Thymus tuleneb Theophrastosel esineva, arvatavasti liivateed tähendava, kreekakeelse sõna θύμος thymos ladinapärasest kujust. Liigiepiteet serpyllum on muu hulgas Plinius Vanemal esinev liivateed tähistav ladina sõna, m ...

                                               

Odalehine malts

Odalehine malts on rebasheinaliste sugukonda maltsa perekonda kuuluv taimeliik. Taim kasvab Euroopas ja Aasia lääneosas. Põhja-Euroopas kasvab ta peamiselt mererannal. Odalehine malts on ühekojaline üheaastane taim, mis kasvab 20–90 cm kõrguseks. ...

                                               

Ojamõõl

Taime kõrgus on 25–75 cm. Vars on püstine ja sirge, vahel ülaosas pisut harunenud iga haru otsa kasvab õis. Tavaliselt on vars tumepunast värvi. Lehed on katkestunult sulgjagused, liitlehtede tipmine leheke on teistest lehekestest oluliselt suure ...

                                               

Palsam-neitsikummel

Palsam-neitsikummel on mitmeaastane rohttaim soolikarohu perekonnast. Kuulub korvõieliste sugukonda. See on populaarne aiataim, mida kasutatakse ravimtaime ja maitseainena. Koos hariliku soolikarohuga on kõige levinum ja populaarsem taim soolikar ...

                                               

Palu-härghein

Liigi ladinakeelne nimetus pärineb Carl von Linnélt. Palu-härghein sarnaneb mets-härgheinaga. Kõrglehed ei ole lillad nagu harilikul härgheinal. Õied ei ole erkkollased nagu harilikul härgheinal ega tumekollased kuldkollased nagu mets-härgheinal, ...

                                               

Pampel

Pampel ehk aedmurakas on roosõieliste sugukonna muraka perekonna pärismuraka alamperekonna kultuurliik.

                                               

Pehme kurereha

Pehme kurereha on väike, 5–20 cm kõrgune ühe- või kaheaastane rohttaim. Varred pehmete, rõhtsalt hoidvate lihtkarvadega ja ülaosas ka näärmekarvadega, mis annavad taimele muskuse nõrga lõhna. Varrelehed seitsmeti kuni üheksati sõrmlõhised. Õied a ...

                                               

Punane leeder

Kasvab kuni 6 m kõrguse põõsa või puuna. Taimel on hallikaspruunid võrsed, mis on looklevad, paljad, heledate lõvede ning helepruunika säsiga. Pungad ümmarguse kujuga, suured, hoiavad võrsetest eemale. Lehed koosnevad 5–7 lehekesest, mis on munaj ...

                                               

Põld-harakalatv

Üheaastane, ühekojaline talvituv rohttaim. Tema kasv jääb 4-90 cm vahele. Õis on kaheli õiekattega ning mõlemasuguline, tema kroon- ja tupplehed on püstised ning kroonlehtedel asetsevad väikesed karvakesed. Õied paiknevad lühikestel karvastel raa ...

                                               

Põld-lehmalill

Põld-lehmalill on nelgiliste sugukonda lehmalille perekonda kuuluv rohttaim, oma perekonna ainus liik. Teaduslikult kirjeldas põld-lehmalille esimesena šoti botaanik Philip Miller juba 18. sajandi keskel, aga tänapäevase ladinakeelse nime võttis ...

                                               

Põldkannike

Põldkannike on kannikeseliste sugukonda kuuluv ühe- kuni kaheaastane rohttaim. Ta on Eesti looduslikest kannikestest kõige tavalisem võõrasema sugulane, sest kasvab enamasti põldudel. Teda peetakse pigem umbrohuks kui silmailuks. Tema õitsemisaeg ...

                                               

Põldkännak

Põldkännak on palderjaniliste sugukonda kännaku perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Põldkännak kasvab metsikuna mitmel pool Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Teda kultiveeritakse, aga ta kasvab ka umbrohuna. Põhja-Ameerikas on seda samu ...

                                               

Põldmurakas

Põldmurakas kasvab Kesk- ja Ida-Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias. Eestis on ta levinum Lääne-Eestis. Mõnel pool maailmas peetakse teda umbrohuks. Kõige sagedamini kasvab põldmari tee- ja metsaservadel, eriti loo- ja palu ...

                                               

Põldrõigas

Põldrõigas on õistaim, mis kuulub ristõieliste sugukonda. Arvatakse, et harilik redis pärineb põldrõikast. Looduslikult esineb põldrõigast Lääne-Aasias ja Euroopas ning osaliselt ka Põhja-Aafrikas. Ta on levinud enamikus maailmajagudes ning palju ...

                                               

Pääsusilm

Pääsusilm on nurmenukuliste sugukonda nurmenuku ehk priimula perekonda kuuluv taimeliik. Kõik lehed on juurmise lehekodarikuna, süstjad, kuni 6 cm pikad, lehe alumine pind valge jahuja kirmega. Lehekodariku keskelt tõuseb õievars, tipus väikeste ...

                                               

Pürenee kurereha

Pürenee kurereha on kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taimeliik. Taim meenutab esmapilgul suurekasvulist ja suureõielist madalat kurereha. Mitmeaastane taim tugeva püstise risoomiga, varred 20-50 cm kõrged. Kroonlehed on kuni 10 m ...

                                               

Rabamurakas

Rabamuraka teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest χαμαι chamai maapinnal ja μορος moros mooruspuu. Rahvapärased nimetused: põldmari, marivars, põldvääne, karumarjad.

                                               

Rebasesaba

Rebasesaba on kõrreliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Perekonda kuulub 25–35 liiki. Taimed on ühe- või mitmeaastased ning kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →