ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 443




                                               

Iisaku vald (1939)

Iisaku vald oli vald Virumaal aastatel 1939–1950. Kuni 1940. aastani oli valla nimi Tärivere vald. Vald kuulus Riigivolikogu 72. valimisringkonda, kust valiti Hugo Kukke. Tärivere vald moodustati senise Iisaku valla maa-alast; senise Mäetaguse va ...

                                               

Illuka vald (1939)

Illuka vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950. Vald moodustati senise Illuka valla maa-alast; senise Vasknarva valla Tuusna küla maa-alast; senise Jõhvi valla Karataja nr. A-92 talu piirkonnast Illuka ...

                                               

Jõhvi vald (1939)

Jõhvi vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950. Vald moodustati senise Jõhvi valla maa-alast, välja arvatud Tarakuse küla maa-ala ja Karataja nr. A-92 talu piirkond; senise Voka valla maa-alast, välja ar ...

                                               

Järve vald

Järve vald oli vald Jõhvi kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866–1939. Valla pindala oli 92 km² ja elanikke oli 3768 1922. aasta seisuga. Vallas oli 445 talundit ja need kasutasid 7109 ha maad. Vallas asus Järve küla, samuti Ri ...

                                               

Kalvi vald

Kalvi vald oli vald Viru-Nigula kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, 1866–1939. Valla pindala oli 132 km² ja elanikke oli 3949 1922. aasta seisuga. Vallas oli 562 talundit ja need kasutasid 8613 ha maad. Vallas asus Kalvi asundus, Aseri ts ...

                                               

Kohtla vald (1939)

Kohtla vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950. Vald moodustati senise Kohtla valla maa-alast; senise Järve valla maa-alast, välja arvatud Uikalu asunduse maa-ala; senise Mäetaguse valla Ereda mõisa jär ...

                                               

Kunda vald (1939)

Kunda vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Kunda-Malla valla maa-alast, välja arvatud Mahu ja Männiku külade ning Kunda metsandiku kvartaalide nr. 117–119 maa-alad; senise Varangu valla Andja, Andja-Paasküla, Mar ...

                                               

Küti vald

Küti vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Küti valla maa-alast, välja arvatud Karkuse küla, Meriküla mõisa järgi oleva maakoha nr. A-15, Inju-Meriküla mõisa järgi oleva Kruusiaugu nr. 16-a talu lahus-heinamaatüki ...

                                               

Lüganuse vald (1939)

Lüganuse vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950. Vald moodustati senise Püssi valla maa-alast, välja arvatud Soonurme, Mehide, Lümatu, Jalasto, Tagamaa ja Irvala külade maa-alad; senise Kalvi valla Rid ...

                                               

Mahu vald

Mahu vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Kalvi valla maa-alast, välja arvatud osa Ridaküla maa-alast ja Pada metsandiku kvartaalide nr. 67, 68 ja 69 maa-alad; senise Pada valla Toomiku, Võrkla, Metsavälja, Aru, ...

                                               

Maidla vald (1939)

Maidla vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950. Vald moodustati senise Maidla valla maa-alast, välja arvatud osa Maidla asunduse maa-alast; senise Püssi valla Soonurme, Mehide, Lümatu, Jalasto ja Tagama ...

                                               

Mäetaguse vald (1939)

Mäetaguse vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950. Vald kuulus Riigivolikogu 72. valimisringkonda, kust valiti Hugo Kukke. 1939. aasta vallareformiga moodustati: "15. Mäetaguse vald – maa-alaga, mis moo ...

                                               

Mäetaguse vald (Jõhvi kihelkond)

Mäetaguse vald oli vald Jõhvi kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866–1939. Vald moodustati 1866. aastal. 1894. aastal eraldati endised Ereda ja Kiikla vallad, mis liideti Kohtla vallaga, ning Mäetaguse valla ülejäänud külad jao ...

                                               

Paasvere vald

"17. Paasvere vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Paasvere valla maa-alast, välja arvatud Laekvere mõisa järgi olevate talude Ädara nr. A-15, Lageda ja Arulepiku, heinamaatükkide nr. III, VI, VII, 16, 17 ja Vihmanni heinamaa nr. 34-c, Suig ...

                                               

Paasvere vald (Simuna kihelkond)

Paasvere vald oli vald Virumaal Simuna kihelkonnas. Vald eksisteeris 1868–1939. Valla alal asusid: Laekvere mõis, Luusika mõis, Moora mõis, Muuga mõis, Rahkla mõis, Venevere mõis, Paasvere mõis. Paasvere vallaga liideti 1892. aastal Laekvere vald ...

                                               

Pada vald

Pada vald oli vald Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866–1939 1891. aastal liideti Pada vallaga Samma, Ulvi ja Varudi vald. 1939. aasta vallareformiga läksid Pada valla Uljaste, Nüri, Vana-Sonda, Päsula ja ...

                                               

Palmse vald

Palmse vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Palmse valla maa-alast, välja arvatud Viitna küla ja Sagadi metsandiku kvartalite nr. 54–57 ja 65–67 maa-alad ning Joaveski vabriku piirkond; senise Vihula valla Jorika, Pihl ...

                                               

Peetri vald

Peetri vald oli vald Vaivara kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas. Valla pindala oli 118 km² ja elanikke oli 1651 1934. aasta seisuga. Vald eksisteeris 1891–1939. Vallas oli 445 talundit ja need kasutasid 6668 ha maad. 1891 liideti Peetri v ...

                                               

Porkuni vald

Porkuni vald oli vald Väike-Maarja kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866–1939. Valla pindala oli 159 km² ja elanikke oli 2387 1934. aasta seisuga. Vallas oli 507 talundit ja elamut ning need kasutasid 11 236 ha maad 1929. aast ...

                                               

Püssi vald

Püssi vald oli vald Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866–1939. Püssi vald hõlmas praeguse Lüganuse valla lõunaosa ning osa endise Sonda valla alast. 1892. aastal liideti Püssi vallaga Aa vald. Valda kuulusid enne Aa vallaga liitumist Püs ...

                                               

Rakvere vald (1939)

Rakvere vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Eduard Maide. Vald kuulus Riigivolikogu 70. valimisringkonda, kust valiti Karl-Eduard Pajos. 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Karitsa kül ...

                                               

Roela vald

Roela vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Roela valla maa-alast, välja arvatud Roela mõisa järgi oleva Aavakannu nr. 1 talu maa-ala; senise Paasvere valla Laekvere mõisa järgi olevate talude Ädara nr. A-15, Lageda ja ...

                                               

Rägavere vald (1939)

Rägavere vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Rägavere valla maa-alast, välja arvatud osa Vetiku küla maa-alast ning Undla nr. A-104 ja Kuivasaare nr. A-105 talude maa-alad; senise Pada valla Urtja, Põdri ja Haansalu k ...

                                               

Saksi vald (Kadrina kihelkond)

Saksi vald oli vald Kadrina kihelkonnas ja Järva maakonnas. Vallas on sündinud keemik Ants Laur. 1939. aasta valdade reformi käigus läksid Saksi, Sauna, Priima, Kaarli-Piilu, Uus-Piilu, Lokuta, Vahakulmu külad ja osa Induniidu külast ning Kaarli, ...

                                               

Salla vald (1939)

Salla vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vald kuulus Riigivolikogu 69. valimisringkonda, kust valiti Oskar Köster. 13. septembril 1945 asutati valla koosseisus Emumäe külanõukogu, Käru külanõukogu ja Tammiku külanõukogu. 26. septembril 195 ...

                                               

Sõmeru vald (1939)

Sõmeru vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vald kuulus Riigivolikogu 68. valimisringkonda, kust valiti Arnold Tartu. 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Kaarli külanõukogu, Kohala külanõukogu ja Uhtna külanõukogu. 26. septembril ...

                                               

Tudulinna vald (Iisaku kihelkond)

Tudulinna vald oli vald Iisaku kihelkonnas Virumaal. Valla pindala oli 246 km² ja seal oli 1934. aastal 2025 elanikku. Talundeid ja elamuid oli 372 ning neis oli elanikke 1929. aastal 1621. Põllu- ja aiamaad oli 1742 ha. 1933. aastal oli vallas 3 ...

                                               

Undla vald

Undla vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Undla valla maa-alast, välja arvatud osa Kõrgemäe ja osa Saukse külade maa-aladest, Tõrma küla ja Imastu asunduse, Männiku nr. 26, Kassisaba-Ann nr. 29 ja Saare nr. 91 talude, ...

                                               

Undla vald (Kadrina kihelkond)

Undla vald oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas. Valla pindala oli 187 km² ja elanikke oli 3586. Vald eksisteeris 1866–1939. Vallas oli 872 talundit ja elamut ning need kasutasid 12716 ha maad 1929. aasta seisuga. 1893. aastal liideti Undla vall ...

                                               

Vaivara vald (1939)

Vaivara vald oli vald Virumaal aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950. Vald kuulus Riigivolikogu 73. valimisringkonda, kust valiti Elmar-Aleksander Lehtmets, ning Narva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.

                                               

Vao vald

Vao vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Vao valla maa-alast, välja arvatud Kurtna küla, Araski ja Kärsa asunduste, Kamariku nr. A-42 ja nr. A-23 talude ning Porkuni metskonna Kiltsi metsandiku kvartaalide nr. 27–45 ma ...

                                               

Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)

Vao vald oli vald Väike-Maarja kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866–1939. Valla pindala oli 227 km² ja elanikke oli 5624 1934. aasta seisuga. Vallas oli 1106 talundit ja elamut ning need kasutasid 17 560 ha maad 1929. aasta s ...

                                               

Varangu vald

Varangu vald oli vald Viru maakonnas aastail 1917–1939. Varangu vald moodustati 1917. aastal varasema Maria valla aladest. Varangu valda kuulusid Aaviku, Andi, Andja, Andja-Paasküla, Eisma, Jõe, Kandle, Karepa, Karulõpe, Marinu, Matsu, Mõislõpe, ...

                                               

Vihula vald (1939)

Vihula vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vald asutati 1. aprillil 1939 järgmistes piirides: "32. Vihula vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Vihula valla maa-alast, välja arvatud Jorika, Pihlaspea ja Vergi külade, Paju nr. A-20, Mäg ...

                                               

Vohnja vald

Vohnja vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Vohnja valla maa-alast; senise Aaspere valla Läsna ja Metsanurga külade ning Loobu asunduse maa-aladest; senise Kõnnu valla talude nr. A-23, A-57, A-59–A-61, A-63, A-64 ...

                                               

Voka vald

Voka vald oli vald Jõhvi kihelkonnas Virumaal, aastatel 1866–1939 1891. aastal liideti Voka vallaga 1871 Vaivara kihelkonnas moodustatud Päite vald. 1892 liideti 1867. aastal moodustatud Konju vald ja Pühajõe vald. Voka vallas sündisid Kalju Otu, ...

                                               

Jõhvi kihelkond

Jõhvi kihelkond oli umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise muinaskihelkonna alale moodustatud kirikukihelkond. Jõhvi kirikukihelkonda mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1354.

                                               

Kohtla-Järve Maleva Põhikool

Kohtla-Järve Maleva Põhikool on kool Ahtme linnaosas Kohtla-Järvel Ida-Viru maakonnas. Koolis on eesti õppekeelega klassid, vene õppekeelega klassid ja keelekümblusklassid.

                                               

Lüganuse kihelkond

Lüganuse kihelkond on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus. Lüganuse kihelkond hõlmab praeguse Kiviõli linna, Lüganuse ning osaliselt Viru-Nigula ja Toila valla territooriumi.

                                               

Lüganuse Ristija Johannese kogudus

EELK Lüganuse Ristija Johannese kogudus on luterlik kogudus Lüganusel. Kogudus kuulub Viru praostkonda. Koguduse hooldajaõpetaja on Avo Kiir, koguduse diakon on Tõnis Tamm. Organist on Inge Kasesalk. Juhatuse esimees on Risto Lindeberg. Jumalatee ...

                                               

Rebu küla

Rebu on Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuv küla. Kohanimekäändeks on Rebusse, mitte Rebule. Rebule lähimad külad on edelas Oandu, läänes Mehide, põhjas Aruküla ja idas Rääsa. 18. sajandi kaartidel oli Rebu ja Rääsa küla juures Virunurme juurest lä ...

                                               

Sope

Sope oli küla Lüganuse kihelkonnas Tallinna–Narva maantee ja mere vahel, Purtsest ida pool. Aastal 1977 liideti see ametlikult Jäbara Jabara külaga. Sopest on leitud esiaegne Sope maa-alune kalmistu.

                                               

Vaivara kihelkond

Vaivara kirikukihelkond oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus. Kihelkond asus tänapäeva Narva-Jõesuu linnas, Narva ja Sillamäe linna aladel, osaliselt endiste Toila ja Illuka valla aladel. Piir Jõhvi ...

                                               

Bolšaja Žerdjanka

Bolšaja-Žerdjanka on küla Venemaal Leningradi oblastis Slantsõ rajoonis. 1920. aasta Tartu rahulepinguga läks küla Eesti Vabariigile, kus see kuulus Virumaa Vaivara kihelkonda. 1950. aastate alguses rajati Narva veehoidla ja veehoidla alla jäid m ...

                                               

Kannuka

Kannuka oli küla Vaivara kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jäävad küla maad Ida-Viru maakonna Sillamäe linna territooriumile. Kannuka küla maadel on nüüdisajal 1950. aastatel ehitatud linnasüda ja 1970. aastatel ehitatud Sillamäe linna elamurajoon ...

                                               

Nizõ

Nizõ oli küla Narva jõe paremal kaldal, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Venemaal Leningradi oblastis Slantsõ rajoonis Pljussa jõe kaldal. Alad on praegu Narva veehoidla all.

                                               

Zagrivje (Slantsõ rajoon)

Venemaa keisririigis kuulus küla Oudova maakonna Karjati valda. 1920. aasta Tartu rahulepinguga läks Maloje Zagrivje ja Bolšoje Zagrivje küla Eesti Vabariigile, kus see kuulus Virumaa ja Vaivara kihelkonna Raja valda. Vabariigi algusaastatel olid ...

                                               

Vääska

Vääska) oli küla Virumaal, ajalooliselt Vaivara kihelkonnas ja Viru maakonnas. Tänapäeval on küla ala Narva veehoidla all, tekkinud on Vääska saared. Külas olid veel 20. sajandil järgmised talud: Laiapõllu talu nr. 3 Otsa talu nr. 1 Ristoja talu ...

                                               

Väike-Maarja põllumeeste konvent

Väike-Maarja põllumeeste konvent asus Väike-Maarja alevikus. Konvendi tegevus- ja valimispiirkonda kuulusid Vao ja Assamalla vald. Konvendi juhatus: esimees August Malla, Johannes Sakk, Johan Kaarma. Konvendi poolt valitud Põllutöökoja liige: Edu ...

                                               

Viru-Nigula kihelkond

Viru-Nigula kihelkond on ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus. Kihelkonna saksakeelne nimi Maholm on tuletatud vanast Mahu kihelkonna nimest. Kihelkond asutati 1220. aastatel Mahu kihelkonna põhja ...