ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 441



                                               

Solidaarsus (ansambel)

Solidaarsus on Eesti punkansambel, mis asutati 2016. aastal Tallinnas. Muuseas on esinenud bänd Tallinn Music Weekil 2017. aastal. Ansambel on välja andnud kaks albumit.

                                               

The Flowers of Romance

The Flowers of Romance on glam-punk bänd. 3.–7. aprillil 1999 leidis aset New Yorgi turnee. 31. jaanuaril – 24. aprillil 2004 esines The Flowers of Romance kuue kontserdiga turneel Lätis: "Priekšpavasaris. Ziemelaustrumi-Eiropa". The Flowers of R ...

                                               

Turist (ansambel)

Turist oli Tallinna punkansambel. Tegutses selle nime all umbkaudu aastatel 1983–1986. Sama seltskond tegutses varem ansamblina Pära Trust. Turist nimetati hiljem ümber Singer Vingeriks. Mõned bändi liikmed asusid tegutsema ka ansamblis Vanemõde. ...

                                               

Velikije Luki (ansambel)

Velikije Luki on eesti punkansambel. Esimest korda kogunes Velikije Luki 1982. aasta oktoobri lõpus. Esimese koosseisu moodustasid endise ansambli Kopli Otell laulja Munk Ivo Uukkivi, Ajutise Valitsuse liikmed Allan Vainola ja Peep Männil ning pa ...

                                               

Wunda-Ment

Wunda-Ment oli algselt Tartu 16. Keskkooli ehk praeguse Tartu Kivilinna Kooli bänd. Kõik algkoosseisu liikmed õppisid tollases 10b klassis. Bändi sünnipäevaks loetakse 18. jaanuari 1990, mil toimus esimene proov. Algkoosseisust on praeguseks alle ...

                                               

Jõulud eesti rahvakalendris

Jõulud olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad. Jõulude aeg on Eestis väldanud toomapäevast kolmekuningapäevani, saartel ja rannikul nuudipäevani. Jõulude perioodil on eristatud jõulupühi, mis kestsid 25.–27. detsembrini. Neile eelnenud ...

                                               

Rakvere jõulupuu

Rakvere jõulupuu oli alates 2013. aastast kuni 2017. aastani Rakvere keskväljakule paigutatud installatsiooniline jõulukuusk, mis oli igal aastal erineva kujundusega. Installatsioonide autor oli endine Rakvere linnakunstnik Teet Suur. Installatsi ...

                                               

Eesti rahvakalender

Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutunud ja eri allikatest mõjutusi saanud. Põllumajand ...

                                               

Andresepäev

Andresepäev on 30. november, apostel Andrease mälestuspäev ja eesti rahvakalendri tähtpäev. Eestis polnud andresepäev kuigi eriline püha. Šotimaal on andresepäev seevastu rahvuspüha, kuna Andreas on Šotimaa kaitsepühak. Ka Šotimaa lippu valge dia ...

                                               

Hingedeaeg

Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, er ...

                                               

Jaanipäev

Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha. 24. juunile eelnevat 23. juuni päeva nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks, seda tähistatakse Eestis, Lätis ja põhjamaades jaanituledega. Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalend ...

                                               

Kadripäev

Euroopa rahvaste seas sai püha Katariina populaarseks karjakasvatuse kaitsepühakuna ja sünnitajate naiste abistajana. 10. sajandil kinnistus püha Katariina mälestuspäev 25. novembrile. 12. sajandiks oli legend Katariina kohta tõlgitud tolleaegset ...

                                               

Kevadine nigulapäev

Kevadine nigulapäev on eesti rahvakalendris 9. mail. Sellele päevale on nime andnud 3.– 4. sajandi pühak Myra piiskop Püha Nikolaus. 1087. aastal röövisid Itaalia kaupmehed Väike-Aasia rannikul paiknevast Myra linnast piiskop Nikolause säilmed. N ...

                                               

Kiigepüha

Kiigepüha ehk munapüha on maausuliste püha, mida tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. See püha võib olla vahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini. Kiigepühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis meil ti ...

                                               

Küünlapäev

Küünlapäev on 2. veebruaril ja kirikukalendris on see neitsi Maarja puhastamise püha. Eesti rahvakalendri järgi on küünlapäev üks tuntumaid talvepoolituspühasid. Sel päeval oli tavaks öelda, et murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki. L ...

                                               

Leheristipäev

Leheristipäev on kristlikus kirikukalendris liikuv püha, mida tähistatakse taevaminemispühale eelneval neljapäeval. Kaks neljapäeva enne taevaminemispüha on linnuristipäev ja kolm neljapäeva enne on tuuleristipäev.

                                               

Lugunädalad

Lugunädalad oli talurahva ajaarvestusmeetod, mille juures nädalaid arvestati mingist tähtpäevast teise tähtpäevani. Lugunädalate loendus võis käia nii: jõulust kuus nädalat küünlasse, küünlast seitse maarjasse, maarjast neli jürisse, jürist üheks ...

                                               

Maarjapäev

Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts – paastumaarjapäev 15. august – rukkimaarjapäev Maarja surmapäev 8. september – ussimaarjapäev Maarja sündimise päev 2. juuli – heinamaarjapäev Roomakatoliku kirikus pühitsetakse lisaks e ...

                                               

Mardipäev

Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril. Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära – 11. november on püha Martini 4. sajandi Toursi piiskop surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib ...

                                               

Marjapunapäev

Marjapunapäev on maausu püha, mida peetakse urbekuu ehk märtsi 25. päeval. Marjapunapäev on kevade alguse püha, linnupette võtmise alguse päev, õhtuti ei võeta enam tares tuld üles. Sel päeval ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda. N ...

                                               

Midruskipäev

Midruskipäev ehk midrosk on kiriku- ja rahvakalendri tähtpäev, mida on tähistatud ainult Ida-Eestis, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas ning Setumaal. Tähtpäeva nimetus on tulnud õigeusus tähistatava Dimitri vanemate laupäeva venekeelsest nimetusest Д ...

                                               

Mihklipäev

Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. Maausulised kasutavad sama päeva nimetusena kasupäeva. Katoliku kirikus on 29. septembril kirikupüha, Pühade Peainglite Miikaeli, Gabrieli ja Raafaeli Püha. Anglikaani ki ...

                                               

Nuudipäev

Nuudipäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida peetakse 13. jaanuaril. Seda on tähistatud ka 7. jaanuaril. Tähtpäev on saanud nimetuse Taani kuninga Erik Hea poja Knudi mõrvamise järgi. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid per ...

                                               

Näärid

Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Selle ajaga on seotud omapärased kombed nagu näärisoku jooksmine ehk sokutamine. Nääride nimetus, tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia päritolule. Nimetus t ...

                                               

Paastumaarjapäev

Paastumaarjapäev on ristiusu püha, mida tähistatakse 25. märtsil. Paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimist. Sellest tuleb ka püha nimetus. Maarja saadud tõotuses avaldub Jumala armu kogu ...

                                               

Paavlipäev

Paavlipäev on 25. jaanuaril ja kirikukalendris Sauluse Pauluseks pöördumise päev. Eesti rahvakalendris on see päev vähe tuntud. Mõningal määral on tähistatud 20. sajandi alguses saartel, paiguti ka Läänemaal ja Harjumaal. Neis kohtades tähistas s ...

                                               

Suvine peetripäev

Suvine peetripäev ehk peeterpaulipäev on apostlite Peetruse ja Pauluse märtrisurma mälestuspäev, kalendris on see 29. juunil. Peetrus löödi pea alaspidi risti ning Paulus hukati mõõgaga.

                                               

Suvistepüha

Suvistepüha on eesti rahvakalendri ja maausu püha. Suviste on liikuv püha, jäädes igal aastal seitsmendale pühapäevale pärast munapüha. Ajaliselt langeb suviste kokku ristiusu nelipühadega. Üldtuntud suvistekomme on kaskede tuppatoomine, samuti m ...

                                               

Süütalastepäev

Süütalastepäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 28. detsembril, osa jõuludest. Kirikupüha tausta tõttu kuulus õnnetute päevade hulka, tööd üldiselt ei tehtud. Kirikukalendris on see päev, kui kuningas Herodes laskis tappa Petlemmas ja selle piirko ...

                                               

Taevaminemispüha

Taevaminemispüha ehk Issanda taevaminemise püha ehk suur ristipäev on kristlik püha, mida tähistatakse 40 päeva pärast ülestõusmispühi, kuuenda lihavõttejärgse nädala neljapäeval. Püha tähistab Kristuse taevasseminekut, mis piibli järgi toimus ne ...

                                               

Talvine nigulapäev

Talvine nigulapäev on 6. detsembril, kirikukalendris on see päev püha Nikolause mälestuspäev. Eestis on talvist nigulapäeva tähistanud Ida- ja Kagu-Eesti ääreosa õigeusklikud, pidades seda talve alguseks.

                                               

Toomapäev

Toomapäev on eesti rahvakalendris ja laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsembril. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade t ...

                                               

Tõnisepäev

Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäev on nimetuse saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks ...

                                               

Urbepüha

Urbepüha ehk urbepäev on maausuliste püha, mis on eraldatud kristlikest palmipuudepühadest. See on püha, kus karja viljaõnne taotlemiseks viiakse pajuurbi lauta, põllule ja tuuakse tuppa. Nõnda soovitakse täita igipõlist kommet, mis õnne ja elujõ ...

                                               

Ussimaarjapäev

Ussimaarjapäev on eesti rahvakalendri tähtpäev. Väike maarjapäev ehk ussimaarjapäev ehk ussi magamise päev setud tähistavad hoopis 14. septembrit ehk viissenjapäeva kui usside magama minemise päeva on selle 19. sajandil vähetuntud ja 20. sajandik ...

                                               

Viidipäev

Viidipäev on rahvakalendris 15. juunil. Kirikukalendris märter Vituse 4. sajandi algul mälestuspäev. Kroonik Balthasar Russowi andmetel keskajal Eestis paiguti hästi tuntud tähtpäev, 19. sajandiks muutunud vähetähtsaks. Viidipäeval on viimane aeg ...

                                               

Eesti riigipühad

Mitte segi ajada mõistega Eesti riiklikud tähtpäevad Eesti riigipühad on Eestis igal aastal korduvad üleriigilised pühad ja puhkepäevad. Lisaks üheteistkümnele riigipühale kehtestab pühade ja tähtpäevade seadus veel ühe rahvuspüha, mis on samuti ...

                                               

Taasiseseisvumispäev

Taasiseseisvumispäev on Eesti Vabariigi riigipüha, millega igal aastal 20. augustil tähistatakse Eesti Vabariigi de facto taastamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest, mis võeti Eesti Komiteega kooskõlastatult va ...

                                               

Kevadine pööripäev

Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi. Päike asub seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõpeb polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel lõpeb ...

                                               

Korjusepäev

Korjusepäev on Maavalla kalendris 14. jaanuar. Selle tähtpäeva kohta pole teada ega säilinud peaaegu mitte mingit pärimust, kuigi päeva nimetus on põline. Soomes ja Karjalas on korjusepäev talve poolitaja. Soome teadlase K. Vilkuna arvates on kor ...

                                               

Maahingaus

Maahingaus on maausu püha, mida peetakse neljapäeval 40 päeva pärast munapüha. Pärimuse järgi on see nii suur püha, et sel päeval ei kasva isegi rohi ja lind ei tee pesa. Sel päeval on kehtinud ranged töökeelud ning austav käitumine maa ning lood ...

                                               

Suvine pööripäev

Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev. Päike asub seniidis põhjapöörijoone kohal. Põhjapooluselt põhjapolaarjoo ...

                                               

Sügisene pööripäev

Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23. septembril, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad - 12 tundi. Päike asub seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõpeb polaarpäev ja algab polaaröö, lõunapoolusel lõp ...

                                               

Tuhkapäev

Tuhkapäev ehk tuhapäev on vastlapäevale järgnev kolmapäev. Sellest päevast algab 40-päevane paast pühapäevad ei lähe arvesse, mis lõpeb ülestõusmispühal. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimin ...

                                               

Ussiurguminemisepäev

Ussiurguminemisepäev on maausu püha 8. sügiskuu ehk septembri päeval, mille kombestik ja aeg langeb kokku eesti rahvakalendri ussimaarjapäeva omadega. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu mi ...

                                               

Vastlapäev

Vastlapäev on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit alamsaksakeelse sõna vastelaven ...

                                               

Harju Maakonnaraamatukogu

Harju Maakonnaraamatukogu on Harju maakonnas Keila linnas aadressil Ehitajate tee 1 asuv maakonnaraamatukogu, mida haldab Keila linnavalitsus. Raamatukogu teeninduspiirkond on Keila linn ning põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine, kojulae ...

                                               

Jüri raamatukogu

Jüri raamatukogu on Jüri alevikus Rae vallas Harjumaal asuv rahvaraamatukogu. Jüri Raamatukogu on üks kolmest Rae Vallavalitsuse hallatavast raamatukogust. 2006. aasta septembrist asub raamatukogu hoonekompleksis aadressil Laste tänav 3, kus tegu ...

                                               

Klooga raamatukogu

Klooga raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Klooga alevikus. Raamatukogu asub ühes majas Klooga Kooliga aadressil Aedlinna tee 5. Alates 1. jaanuarist 2019 on Klooga raamatukogu üks Lääne-Harju valla raamatukogu haruraamatukogusid.

                                               

Kose raamatukogu

Kose raamatukogu on raamatukogu Kose alevikus Harju maakonnas. Raamatukogu tegutseb alates 1908. aastast. Kose raamatukogu on Kose valla keskne raamatukogu, millel on haruraamatukogud Ardus, Habajas, Kose-Uuemõisas, Orus ja Ravilas tegutses kuni ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →