ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 438




                                               

Tallinna komtuurkonna ametnike loend

Tallinna komtuurkonna ametnike loend loetleb komtuurkonna teadaolevad ametikohad ja kronoloogilises järjestuses ka ametnikud, välja arvatud komtuurid.

                                               

Kopli mõis

Kopli mõis oli Tallinna linnamõis Harjumaal. Tänapäeval jääb see Põhja-Tallinna linnaosa Kopli, Sitsi ja Paljassaare asumisse. Mõisasüdame aadress on tänapäeval Maleva tänav 2d. Mõis rajati keskajal piirkonna majandamiseks loomade karjatamine, he ...

                                               

Tallinna raad

Tallinna raad ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2. detsembrini 1889. aastal. Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus. Tallinn ...

                                               

Burchardi suvemõis

Burchardi suvemõis oli 17. sajandi II poolest, tänapäeva Narva maantee, Pirita tee, Maarjamäe ja Lasnamäe vahelisel alal asunud suvemõis. Suvemõisa alad eraldati Tallinna Raeapteegi omanikule Johannes Burchardile pärast Tallinna muldkindlustusvöö ...

                                               

Dunteni mõis

Dunteni mõis oli suvemõis Tallinnas Tondil. Ala jääb tänapäeval Tondi tänava aadressidele 82, 84, 86, 88 ja 90. 17. sajandi keskel jagati Kristiine heinamaade ehk Linnu tee ja Mustamäe tee, Endla ja Koskla tänava ning Pärnu maantee ja Tondi tänav ...

                                               

Liberty suvemõis

Liberty suvemõis oli suvemõis Tallinnas, mis tänapäeval jääb Haabersti linnaossa, Vabaõhumuuseumi tee 10 kinnistule. Suvemõis rajati 18. sajandi teisel poolel. 1781. aastal ostis koha Carl Friedrich von Strahlborn, kes 1798. aastal lasi ehitada h ...

                                               

Lindheimi suvemõis

Lindheimi suvemõis oli suvemõis, mis tänapäeval jääb Kitseküla asumisse Tallinna Kesklinna linnaosas. Suvemõisa peahoone asus praeguse aadressi järgi Pärnu mnt 102.

                                               

Maarjamäe suvemõis

Maarjamäe suvemõis oli suvemõis praeguse Tallinna Kadrioru asumi territooriumil. Suvemõisa peahoonet nimetatakse Maarjamäe lossiks. Suvemõis asutati 17. sajandi lõpus. Strietbergile või Streitberg, eesti keeles Riiumägi asutas ilmselt esimese väi ...

                                               

Wittenhofi suvemõis

Wittenhofi suvemõis oli Tallinna suvemõis, mis tänapäeval jääb Endla, Keemia ja Välja tänava ning Mustamäe tee juurde. Mõis kandis algul nime Meuslershof, mis oli nimetatud perekond Meusleri järgi. 1737 ostis mõisa, Suurgildi liige, Tallinna bürg ...

                                               

Tallinna sõjasadam

Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857. aastani, kui Tallinn kaotas sõjalise tähtsuse meresadamana. Tallinna sõjasadama ehitust alustati 28. jaanuaril 1714 Venemaa ts ...

                                               

Tallinna kullasseppade tsunft

Tallinna kullasseppade tsunft oli Tallinna Püha Kanuti gildi kuuluv tsunft. Esimene säilinud skraa on teada 1393. aastast ja on koostatud Lübecki kullasseppade tsunfti eeskujul. Kullassepad pidid põlvnema vabadest kristlikus abielus olevatest sak ...

                                               

Eestimaa Provintsiaalmuuseum

Eestimaa Provintsiaalmuuseum oli 1842. aastal asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühingu juurde 1864. aastal loodud muuseum. Muuseumikogud koosnesid kultuur- ja kunstiloolistest ning loodusteaduslikest kogudest. Hiljem tekkis raidkivide kogu, kuhu olid ...

                                               

Kaulbarsi palee

Kaulbarsi palee on hoone Tallinnas Toompeal aadressil Kohtu tänav 8. Maja ehitati aastatel 1809–1814 Reinhold August von Kaulbarsile esindushooneks. Tänapäeval asub hoones õiguskantsleri kantselei.

                                               

Kiriku tänav

Kiriku tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis Toompea allasumis. Kiriku tänav jääb Toom-Kooli tänava ja Toom-Rüütli tänava vahele. Tänava pikkus on umbes 70 meetrit.

                                               

Lühikese jala värav

Lühikese jala värav asub Tallinna keskaegse kindlusmüüri edelalõigus ning viib Toompealt Lühikese jala tänavale. Lühike jalg on 80 m pikkune trepp-tänav mis ühendab all-linna ülalinna ehk Toompeaga. Tallinna kutsutakse naljatamisi kahe erineva pi ...

                                               

Pika jala väravatorn

Pika jala väravatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis on rajatud 17. sajandi lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava kohal. Pika jala väravatorn asub Tallinna vanalinnas Pika jala, Rataskaevu ja Nunne tänava ristumiskohal. 1380. a ...

                                               

Tallinna komandandimaja

Tallinna komandandimaja on Tallinnas aadressil Toompea 1 asuv barokkstiilis hoone. Hoones asuvad Eesti vabariigi riigi valimisteenistus, Vabariigi Valimiskomisjon ja Erakondade rahastamise järelevalve komisjon.

                                               

Tallinna komtuur

Tallinna komtuur oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik, kes valitses Tallinna komtuurkonda. Esimene komtuur on teada 1234. aastast, Mõõgavendade ordu ajast, kuid 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti Eestimaa hertsogkond Taanile ja järgmine ...

                                               

Toompea allasum

Toompea on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum Toompeal. Toompea kõrgendikul asunud Toompea oli lossifoogtikohtu ja Toomgildi valitsetav iseseisev linn ning liideti Tallinna all-linnaga alles 1878. aastal. Varem oli Toompea olnud ...

                                               

Ülemiste veski

Ülemiste veski ehk Kuningaveski oli veski Tallinnas Ülemiste mäe nõlval, Härjapea jõel. Tõenäoliselt oli Ülemiste veski rajatud 13. sajandi esimesel poolel. Veski kuulus Taani kuningale ning seepärast on kasutatud selle veski nimena ka Kuningaves ...

                                               

Tartu piiramine (1704)

Tartu piiramine oli 1704 Põhjasõjas toimunud sõjaline operatsioon, mille tulemusena langes Tartu linn Rootsi kuningriigi käest Vene tsaaririigi vägede kätte.

                                               

Tartu Kreisikool

Tartu Kreisikool oli 1804. aastal Liivimaa kubermangu Tartu kreisi kreisilinnas Tartus avatud saksakeelne õppeasutus.

                                               

Tartu linna kassatähed

Tartu linna kassatähed olid käibel Põhja-Liivimaal ja Eestimaal aastail 1812–1837. Kassatähtede väljaandmise põhjuseks olid Tartu linna majanduslikud raskused pärast 1775. aasta tulekahju uue raekoja ehitamine, sõjalised kohustused ja kulutused p ...

                                               

Tartu Reaalkool

Tartu Reaalkool oli 1877. aastal Liivimaa kubermangus Tartus avatud saksakeelne õppeasutus, mille lõpetamine andis õiguse pääseda eksamiteta õppima Riia Polütehnikumi.

                                               

Valge Hobuse kõrts

Valge Hobuse kõrts ehk Novum, rahvasuus ka Tamme kõrts Tamme mõisa aladel paiknemise järgi, oli väljaspool Tartu linna piire Riia maantee ääres asunud kõrts, üliõpilaste üks meeliskohti 19. sajandil. Tänapäeval paikneb endine kõrtsimaja juba mitm ...

                                               

Tartu Kommertskool

Tartu Kommertskool oli kool Tartus. Tartu kommertskool avati 1911. aastal, kool oli rahvuslikult meelestatud, kuigi vene õppekeelega. Direktor oli klaverikunstnik Harald Laksberg. Õpetajad olid põhiliselt eestlased. Nende hulgas oli pärastisi sil ...

                                               

Tartu Naisseltsi Majapidamiskool

Tartu Naisseltsi Majapidamiskool oli 1921. aastal Tartu Naisseltsi poolt asutatud kool. 1936–1940 kandis kool nime Sihtasutis Tartu Naisseltsi Kutsekool, 1941 Tartu Toitluskool, 1941–1944 Tartu Kodumajanduskool. Tartu Naisseltsi Majapidamiskool õ ...

                                               

Uudised

Uudised oli Eesti ajaleht, mis ilmus aastatel 1903–1906 Tartus. Selle väljaandja oli Peeter Speek. Uudised oli Eesti ainus legaalne sotsialistlikku meelsust esindav ajaleht, mis tegi seda siiski üpris ettevaatlikult. Lisaks Speegile olid lehe olu ...

                                               

Vanemuise teatriuuendus

Vanemuise teatriuuenduseks nimetatakse uue teatrikeele otsinguid, mis toimusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastatel eeskätt Vanemuise teatri noorte lavastajate loomingus ning muutsid põhjalikult teatri väljendusvahendeid.

                                               

Rudolf Grivingi muusikakool

Rudolf Grivingi muusikakool oli aastatel 1897–1920 Tartus tegutsenud muusikakool, kus õpetati tulevasi luteri koguduse köstreid-orelimängijaid. Muusikakooli asutas 1. septembril 1897 Läti juurtega Rudolf Griving Griwinš. Ametlik luba saadi aga al ...

                                               

Tartu Kergetööstuse Tehnikum

Tartu Kergetööstuse Tehnikum on Tartus asunud kool. Kool alustas tegevust 1. septembril 1945 majas Eha 35. Kooli varasem nimi oli Naistööstustehnikum. Õpetati kolme eriala: 3 trikotaaž ning tikandus. 1 rõivaste konstrueerimine ja modelleerimine; ...

                                               

Tartu Naisühingu Kutsekool

Tartu Naisühingu Kutsekool oli käsitöökool, mis alustas tegevust 1919. aasta veebruaris Alma Juhansoni juhtimisel. Esialgu oli koolis 2 osakonda: kudumine ja naiskäsitöö ning ainsaks õpetajaks Alma Juhanson. Juba sama aasta sügisel täienes kool r ...

                                               

Tartu Puškini Gümnaasium

Tartu Puškini Gümnaasium oli Tartus alates 1945. aastast tegutsenud venekeelne kool, mis 2007. aastal liideti Tartu Slaavi Gümnaasiumiga. Uus kool jätkas tegevust Tartu Slaavi Gümnaasiumi õigusjärglasena ja nimetati Tartu Vene Lütseumiks. Koolis ...

                                               

Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium

Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium oli Tartus Pepleri tänaval aastatel 1899–1909 ja seejärel Riia tänaval 1909–1919 tegutsenud kool. Aastatel 1914–1917 õppis tütarlaste gümnaasiumis Betti Alver. Samuti õppisid seal Hella Wuolijoki, Alma ...

                                               

Tartu Saksa Eragümnaasium

Tartu Saksa Eragümnaasium oli aastatel 1875–1939 Tartus tegutsenud saksakeelne keskharidust andev eraõppeasutus. Eragümnaasiumi asutas Saksa Kooliselts. Kool alustas tegevust 13. augustil 1875 Tartu Erapoeglaste Asutuse nime all. Alustati kahe et ...

                                               

Tartu Tehnikagümnaasium

Tartu tehnikagümnaasium oli poiste reaalkallakuga õppeasutus, mis tegutses 1924 – 1931 aastatel Tartus. 1928 – 1931 aastatel oli kooli direktoriks Aleksander Raudsepp.

                                               

Tartu tööstuskool

Tartu tööstuskool oli kutsekool Tartus. Kool tegutses 1944–2002. Aastal 2002 liideti Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool, Tartu Teeninduskool, Tartu Tööstuskool ja Tartu Õppekeskus Tartu Kutsehariduskeskuseks.

                                               

Friedrich Gustav Bienemann (vaimulik)

Friedrich Gustav Bienemann oli Eesti vaimulik. Ta lõpetas Liepāja linnakooli. Usuteadust õppis ta aastatel 1815–1818 Königsbergi ülikoolis ja aastatel 1819–1821 Tartu Ülikoolis. Aastatel 1821–1824 oli ta Jelgava gümnaasiumi usuõpetuse ülemõpetaja ...

                                               

Daniel Eberhard

Daniel Eberhard oli Eesti vaimulik ja Academia Gustavo-Carolina rektor. Eberhard sündis Prillwitzis Greifswaldi ülikoolis, aga ka Hamburgi, Kieli, Wittenbergi, Leipzigi, Jena, Erfurdi ja Tartu Ülikoolis immatrikuleeriti 1. detsembril 1690. 27. ju ...

                                               

Johann Heinrich Grotjan

Johann Heinrich Grotjan oli Eesti vaimulik. Grotjan õppis Mindeni ja Herfordi koolides, gümnaasiumis õppis ta Bremenis. Usuteadust õppis ta aastast 1684 immatrikuleeriti 27. mail 1684 Jena ülikoolis ja aastast 1687 Rintelni ülikoolis Rintelni üli ...

                                               

Karl Gottlob Hoffmann

Karl Gottlob Hoffmann oli Eesti vaimulik. Ta sündis Laubani kreisis Kerzdorfis koolis. Aastatel 1786–1791 immatrikuleeriti 2. mail 1786 õppis ta usuteadust Leipzigi Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta koduõpetajana Liivimaal. Aastatel ...

                                               

Johann Heinrich Lange

Johann Heinrich Lange oli Eesti vaimulik. Lange sündis Preetzis, Schleswig-Holsteinis. Ta õppis koolis Altonas. Usuteadust õppis ta immatrikuleeriti 7. mail 1738 Kieli Ülikoolis ja immatrikuleeriti 9. oktoobril 1738 Halle Ülikoolis. Ta oli aastal ...

                                               

Christian David Lenz

Christian David Lenz oli Läti ja Eesti vaimulik ning Liivimaa kindralsuperintendent. Lenz sündis Köslinis Taga-Pommerimaal Preisimaal vaskseppmeistri pojana. Aastal 1737 asus ta Halle Ülikoolis usuteadust õppima. Ta pääses priile kostile Glaucha ...

                                               

Friedrich David Lenz

Friedrich David Lenz 1745, Dzērbene, Liivimaa – 4. detsember 1809, Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja vaimulik kirjamees, Tartu Ülikooli eesti ja soome keele lektor. 1803–1809 oli ta esimene akadeemiline eesti keele õpetaja. Lenzi õ ...

                                               

Wilhelm Moritz

Ludwig Wilhelm Moritz oli Eesti vaimulik ja Tartu Ülikooli eesti keele lektor. Ta oli vaimuliku poeg. Õppis Riia lütseumis, hiljem Königsbergis Collegium Fridericianumis. Usuteadust õppis immatrikuleeriti 24. augustil 1795 Halle Ülikoolis 1795–17 ...

                                               

Gustav Axel Conrad Oehrn

Gustav Axel Conrad Oehrn oli Eesti vaimulik ja Liivimaa kindralsuperintendent. Algõpetuse sai ta aastatel 1862–1866 koduõpetaja käest. Aastatel 1866–1874 õppis ta Tartus gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1874–1878. Ol ...

                                               

Tobias Plaschnig

Tobias Plaschnig oli Eesti vaimulik. Plaschnig sündis Hermannsdorfis Haynau juures, Sileesias. Ta õppis Halle vaeslastekoolis. Usuteadust õppis ta immatrikuleeriti 4. mail 1728 Halle Ülikoolis. Oli aastast 1729 koduõpetaja Peterburi Peetri kogudu ...

                                               

Moritz Wilhelm Paul Schwartz

Moritz Wilhelm Paul Schwartz oli Eesti vaimulik. Õppis 1873–1874 Blumbergi koolis, 1875–1882 gümnaasiumis. Aastatel 1883–1888 õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Töötas aastatel 1884–1888 veel usuõpetajana Jaani kiriku koolis. Oli prooviaastal ...

                                               

Joseph Alexander Sedlatscheck

Joseph Alexander Sedlatscheck oli Eesti vaimulik. Sedlatscheck sündis Bessaraabias Chisinăus, kus ta ka õppis aastatel 1898–1908 kohalikus gümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1909–1916. Oli prooviaastal Tartu Jaani kogu ...

                                               

Adrian Virginius vanem

Adrian Virginius oli baltisaksa luteri teoloog ja Nõo koguduse õpetaja. Ta sündis Wollinis Pommeris praeguse haldusjaotuse järgi Wolinis Lääne-Pomorze vojevoodkonnas. Ta on õppinud Greifswaldi ülikoolis immatrikuleeriti 30. juulil 1632, Königsber ...