ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 422



                                               

Järvakandi kalmistu

1854. aastal rajatud Järvakandi mõisa kiriku juurde olevat rajatud ka kalmistu, mida olevat laiendatud 1860. ja 1877. aastal. Seni pole teada, kus see kalmistu asus, sest tänase Järvakandi kalmistu kohal pole varasematel kaartidel kujutatud kalmi ...

                                               

Järvakandi ministeeriumikooli hoone

Järvakandi ministeeriumikooli hoone oli endine kooli peahoone Rapla kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Purku külas Rapla vallas Rapla maakonnas. Hoonet hakati ehitama, kui Järvakandi valla vana koolimaja oli edasiseks õppetöök ...

                                               

Järvakandi Vabadussõja mälestussammas

Järvakandi Vabadussõja mälestussammas on Vabadussõjas Rapla kihelkonna Järvakandi vallast pärit langenutele püstitatud mälestusmärk, mis tänapäeval asub Purku külas Rapla vallas Rapla maakonnas. Mälestussamba autor oli kujur Richard Hammer ja see ...

                                               

Keava linnamägi

Keava linnamäel oli muistse Harjumaa kõige lõunapoolsem Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Selle rajamise ajaks peetakse I aastatuhande lõppu m.a.j. Linnuse ehitamiseks kasutati 6–7 meetri kõrguste järskude nõlvadega pikliku kruusaseljandiku üht otsa ...

                                               

Kohila Vabadussõja mälestussammas

Kohila Vabadussõja mälestussammas on Rapla maakonnas Kohila vallas Kohilas asuv Eesti Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk. See on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Mälestussammas avati 9. juulil 1939. Samba kavandi autor ol ...

                                               

Märjamaa kirik

Märjamaa Maarja kirik on kirik Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevikus. Varem jäi kirik Läänemaale Märjamaa kihelkonda. Neitsi Maarjale pühendatud kirikut kasutab EELK Märjamaa Maarja kogudus.

                                               

Märjamaa raudteejaam

Märjamaa raudteejaam oli raudteejaam Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis, Rapla–Virtsu raudtee 27. kilomeetril. Jaamahoone aadress on Jaama tänav 5. Täpselt sama projekti järgi ehitati Vigala raudteejaama hoone. Jaama sulgemise järel ...

                                               

Puraviku tuuleveski

Puraviku tuuleveski on hollandi tüüpi kuuekorruseline krohvitud paekivist tuulik Raplamaal Valtu külas. Tuuleveski on ehitatud 1815. aastal ning esmamainitud 18. ja 19. sajandi vahetusel. Veski töötas 1936. aastani.

                                               

Rapla kalmistu

Rapla kalmistu on kalmistu Rapla kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Uuskülas Rapla vallas Rapla maakonnas. Rapla kalmistu õnnistati matmiseks 18. oktoobril 1780. Kalmistu on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.

                                               

Vahastu Vabadussõja mälestussammas

Vahastu Vabadussõja mälestussammas on mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele Raplamaal Rapla vallas Vahastu külas. Mälestussammas asub Vahastu kiriku taga. Selle geograafilised koordinaadid on 58° 57′ 4.9″ N, 25° 16′ 8.6″ ...

                                               

Velise Ristija Johannese kirik

Velise Ristija Johannese kirik on õigeusu kirik, mis asub Velise külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas. Kirik on arvele võetud ehitismälestisena. See on ehitatud aastatel 1888–1889. Punastest tellistest historitsistlikus stiilis hoone arhitekt ol ...

                                               

Hellamaa kalmistu

Hellamaa kalmistu on kalmistu Muhu kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Hellamaa külas Muhu vallas. Kalmistu peavärav asub 260 meetri kaugusel Hellamaa–Nõmmküla kõrvalmaanteest ja 280 meetri kaugusel samas üle tee asuvast Hellamaa õigeusu ...

                                               

Jämaja kirik

Jämaja Kolmainu kirik on kirik Jämaja kihelkonnas Saaremaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas. Esimene kirik ehitati arvatavasti 13. sajandil. Tollane puukirik aga hävines tules. 14. sajandil ehitati uus kirik, mis ...

                                               

Kaarma kirik

Kaarma Peeter-Pauli kirik on kirik Saaremaal Kaarma külas. Kirikut kasutab EELK Kaarma Peeter-Pauli kogudus. Gooti stiilis Peeter-Pauli kirik ehitati arvatavasti 1261. aastal, olles Lääne-Eesti üks suurimaid. Kirik ehitati muistsesse asustuskesku ...

                                               

Kihelkonna kirik

Kihelkonna Mihkli kirik ehitati 13. sajandi kolmandal veerandil. Säilinud on kiriku võlvimaalingud 13. sajandist. Renessanss-stiilis altarimaal on maalitud aastal 1591 ja kantsel valmistatud aastal 1604, mida täiendati 1794. aastal. Sakraalehitis ...

                                               

Kudjape kalmistu

Kudjape kalmistu asub Kudjape külas Kuressaare kirdepiiri lähedal. See on rajatud 1780. aastal. Kalmistu asub 3 km kaugusel Kuressaare linnakeskusest. Teises maailmasõjas langenud sõduritele on vana kalmistu lääneküljel eraldi rahula: tammepuude ...

                                               

Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas

Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas on mälestusmärk Eesti Vabadussõjas langenuile. Mälestusmärk asub Kuressaares Lossi ja Lasteaia tänava ristmikul. Algse monumendi autor oli Amandus Adamson. Mälestussammas avati 29. juulil 192 ...

                                               

Kuressaare Laurentiuse kirik

Kuressaare Laurentiuse kirik on 19. sajandi esimesel poolel ehitatud kirik Kuressaares, mis võeti kasutusse 29. novembril 1836. Sama koha peal on varem asunud kaks kirikut, millest esimene hävis Põhjasõjas ja teine põles välgulöögi tagajärjel puh ...

                                               

Kuressaare Püha Nikolai kirik

Teadaolevad andmed õigeusklike olemasolust Saaremaal pärinevad 1710. aastast. Pärast 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepingut jäid Eesti- ja Liivimaa Venemaa keisririigi koosseisu. Selle tulemusel oli Arensburgi vene elanikkond 25 aasta jo ...

                                               

Kärla kirik

Kärla Maarja Magdaleena kirik on kirik Saare maakonnas Kärla vallas Kärla alevikus. Kirikut kasutab EELK Kärla Maarja-Magdaleena kogudus. Kirik ehitati aastatel 1842–1843 keskaegse kiriku asemele. Viimane oli muutunud varisemisohtlikuks ja lammut ...

                                               

Laidunina tuletorn

Laidunina tuletorn on endine tuletorn ja päevamärk Saare maakonnas Saaremaa vallas Kahtla laiul. Päevamärgi geograafilised koordinaadid on 58° 22′ 46″ N, 23° 5′ 17″ E. Punase tellistorni kõrgus jalamist on 24 meetrit ja merepinnast on 27 meetrit. ...

                                               

Lümanda Issanda Muutmise kirik

Saaremaal Kihelkonna luterlikus kihelkonnas siirdus 1848. aasta kevadeks õigeusku 304 inimest. Teiste Saaremaal õigeusku siirdunutega võrreldes oli see arv väikseim. Lümanda algul Kihelkonna õigeusu kogudus asutati 1847. aastal, hiljem eraldusid ...

                                               

Mustjala kirik

Mustjala Anna kirik on kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas. Kirikut kasutab EELK Mustjala Anna kogudus. Kirik valmis 1863 ja pühitseti 8. novembril samal aastal. Uus kirik asendas 1605. aastal ehitatud kabelit. Mustjala kirik on historitsistlik ...

                                               

Paatsa maalinn

Paatsa maalinn ehk Paatsa linnus asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Küdema lahest idas Paatsa külas. Sinna juhatab teeviit Mustjala–Võhma maantee 7. kilomeetrilt. Linnusease on luite lõunaotsale kuhjatud madala liivast ringvalliga, mis oli kuhj ...

                                               

Pöide kirik

Pöide Maarja kirik on Saaremaal Saaremaa vallas Pöide külas asuv kindluskirik, mida kasutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pöide Maarja kogudus. Kirik kuulub Eesti vanimate kiviehitiste hulka.

                                               

Pöide maalinn

Pöide maalinn ehk Kahutsi maalinn ehk Kahutsi linnus ehk Iruste maalinn on Saaremaa üks suuremaid muinasaegseid ringvall-linnuse tüüpi linnuseid. Maalinn asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Pöide külast umbes 2 km kaugusel läänes, Kahutsi küla t ...

                                               

Pöide ordulinnus

Pöide ordulinnus oli Liivimaa ordu rajatud linnus Saaremaal Pöides. Pöide ordulinnuse rajamisaeg ei ole täpselt teada. Paiga kindlustamine on seotud ordufoogti resideerimisega Saaremaal. Saarlaste lepingutes orduga 1241 ja 1255 nimetatakse foogti ...

                                               

Püha kirik

Püha Jakobi kirik on kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Püha külas. Kirik kuulub Saaremaa vanimate ehitiste hulka ja on ehitatud kindluskirikuks. Kirikut kasutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Püha Jakobi kogudus.

                                               

Reomäe kalmistu

Reomäe kalmistu on kalmistu Püha kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Reo külas Saaremaa vallas Saaremaal. Kalmistu on rajatud 19. sajandil samaaegselt Reomäe õigeusu kirikuga. Kalmistu pindala on 1.9 ha, seda piirab paekiviaed kõrgusega ...

                                               

Ruhnu kirikuaed

Ruhnu kirikuaed asub Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu küla idaservas. Tegemist on ajastule tüüpilise ja hästi säilinud hauatähistega rannarootslaste kalmistuga. 2019. aastal valmis Eesti Maaülikooli tudengite koostatud Ruhnu kirikuaia hoolduska ...

                                               

Ruhnu puukirik

Ruhnu Püha Magdaleena kirik ehk Ruhnu puukirik on kirik Ruhnu saarel. See on Eestis teadaolevalt vanim säilinud puithoone. Ehitus algas 22. novembril 1643 ning kirik pühitseti sisse 22. aprillil 1644. Stockholmi ajaloomuuseumis Historiska museet ...

                                               

Ruhnu tuletorn

Ruhnu tuletorn on Eesti kõige lõunapoolsem tuletorn Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu saare idaosas. Tuletorni geograafilised koordinaadid on 57° 48′ 5″ N, 23° 15′ 37″ E. Laternaruumi ja rõduga tugipiilaritega raudtorni kõrgus jalamist on 40 mee ...

                                               

Saaremaa Jaani kirik

Saaremaa Jaani kirik ehk Saare Jaani kirik ehk Jaani kirik on barokkstiilis maakirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Jaani külas. Kirikut kasutab Saaremaa Jaani kogudus. Kiriku pikihoone valmis Põhjasõja ajal, arvatavasti aastal 1703. Hoone ehita ...

                                               

Tiirimetsa palvemaja

Tiirimetsa palvemaja on palvela Saare maakonnas Saaremaa vallas Tiirimetsa külas. See kuulub "Teeliste kirikute" nimekirja. Palvemaja ehitati ühekorruselise puitmajana 1935. aastal. See on tundmatu arhitekti kujundatud moodsas funktsionalistlikus ...

                                               

Valjala kirik

Valjala Martini kirik on kirik Valjalas Saare maakonnas. Valjala kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis. See on ehitatud romaanikalt gootikale üleminekustiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatis. Kirik on piiratud peaaegu ringikujulise ...

                                               

Valjala maalinn

Valjala maalinn oli Saare maakonnas Saaremaa vallas asunud muistsete saarlaste ringvall-linnus, mis asus nüüdsest Valjala alevikust umbes 700 meetri kaugusel.

                                               

Vilsandi tuletorn

Vilsandi tuletorn on Eesti kõige läänepoolseim tuletorn Saare maakonnas Saaremaa vallas Vilsandi saarel. Tuletorni geograafilised koordinaadid on 58° 22′ 58″ N, 21° 48′ 46″ E. Laternaruumi ja rõduga valge kivitorni kõrgus jalamist on 37 meetrit j ...

                                               

Võhma maalinn

Võhma maalinn asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Võhma küla idapoolses osas. Võhma maalinn kujutab endast kahte kontsentrilist kiviringi, mis praegu asuvad keset karjamaad. Suurema ringi läbimõõt on loode-kagu suunas 55 meetrit, kirde-edela suu ...

                                               

Väkra ohvrikivi

Väkra ohvrikivi on hiiekivi, mis asub Väkra külas Saaremaa vallas ja kihelkonnas. Pärineb II aastatuhandest. Rahn on püstjas ja kõrge, lõunaots tugevasti eenduv. Lagi on trapetsikujuline. Kivi on nõrgalt sammaldunud, esineb väikesi pragusid. Suur ...

                                               

Aadam ja Eeva

"Aadam ja Eeva" on Ellen Kolgi 1970. aastal valminud dolomiitskulptuur, mis kujutab jässakaid, lopsakate juustega alasti meest ja naist. Skulptuuri mõõtmed on umbes 135 × 73 × 45 cm. Alates 1991. aastast on kuju kunstimälestisena muinsuskaitse al ...

                                               

Belvedere Apollo

"Belvedere Apollo" on Tallinnas Kadrioru pargis asuv malmist skulptuur, mis on Leocharese marmorskulptuuri "Apollo Belvedere" koopia. Algselt olnud Eesti koopia keha värvitud elevandiluukarva ja kangas kuldne. Belvedere Apollo on liikumises, pare ...

                                               

Blasius Hochgrewe monument

Blasius Hochgrewe monument ehk Marta tänava rist on Tallinnas, Kesklinna linnaosa Kitseküla asumis Marta tänaval asuv Vene-Liivi sõja Jeruusalemma mäe lahingus langenud Tallinna kodaniku ja suurkaupmehe Blasius Hogreve mälestuseks püstitatud mäle ...

                                               

Bremeni torn

Bremeni torn on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv neljakorruseline hobuserauakujuline torn. Sellest ühele poole jääb Munkadetagune torn, teisel pool on lähim säilinud naaber linnamüüris Hattorpe-tagune torn. Varem jäid Bremeni ja H ...

                                               

Dünaburgi kasarmud

Dünaburgi kasarmud on kasarmud Tallinnas aadressil Filtri tee 12. Venemaa keisririigi ajal paiknesid kasarmutes Venemaa keiserliku armee Eestimaa kubermangus paiknenud Venemaa Keisririigi 91. Dvina jalaväepolk ja hiljem Esimese maailmasõja ajal 4 ...

                                               

Ernst Peterson-Särgava monument

Ernst Peterson-Särgava monument on 1985. aastal Kadrioru parki Karl Ernst Särgava auks püstitatud graniidist mälestussammas, mille autorid on skulptor Matti Varik ja arhitekt Allan Murdmaa. 1998. aastal paigaldati sammas ümber Tallinna Reaalkooli ...

                                               

Kodumaa (skulptuur)

Kodumaa on Peeter Mudisti graniitskulptuur Tallinnas Kadrioru pargis aadressil Roheline aas 3. Teos valmis 1981. aastal. Skulptuur on alates 1991. aastast muinsuskaitse all Tallinna kohaliku tähtsusega kunstimälestisena nr. 745. "Kodumaa" kujutab ...

                                               

Kosmos (kino)

Kosmos on panoraamkino Tallinna kesklinnas, aadressil Pärnu maantee 45. Kino avati 10. märtsil 1964. Hoone arhitekt on Ilmar Laasi. Kosmose 1015-kohaline saal on tänini Eesti suurim kinosaal. 1990ndail oli suure saali kohtade arvu vähendatud 739n ...

                                               

Linda (skulptuur)

"Linda" on Tallinnas Lindamäel asuv August Weizenbergi 1920. aastal valminud monument. See on muinsuskaitse all. Monumendi pronksist figuraalne osa kujutab Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg" tuntud episoodi, kus Kalevi kalmule kivi tassiv leinav L ...

                                               

Lucia legendi meistri Maarja altar

Lucia legendi meistri Maarja altar on 15. sajandist, ilmselt Belgias Brugges maalitud triptühhon. Keskajal asus see altar tõenäoliselt dominiiklaste Katariina kirikus, praegu on see Niguliste kirikus. Maarja altar on hiliskeskaegne altariretaabel ...

                                               

Lutheri vabriku rahvamaja

Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja oli 1905. aastal Lutheri vabriku töötajatele ehitatud rahvamaja Tallinnas aadressil Vana-Lõuna 37. Hoone arhitektid on Herman Gesellius, Armas Lindgren ja Eliel Saarinen. Lutheri vabriku rahvamaja fassaad on ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →