ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 420



                                               

Pühajõe kirik

Pühajõe kirik on kirik Ida-Viru maakonnas Toila vallas Pühajõe külas. Kirik on olnud Jõhvi kihelkonnakiriku abikirik. Pühajõe küla on mainitud esmakordselt 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Kirik ehitati küla hiide Jõhvi kihelkonnakiriku abiki ...

                                               

Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas

Mitte segi ajada Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussambaga Narvas Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas on Narva linnas Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal asuv ühishaud. See on arvele võetud ajaloomälestisena. ...

                                               

Tudulinna kirik

Tudulinna Rahu kirik on kirik Ida-Virumaal Tudulinnas. Seda kasutab EELK Tudulinna Rahu kogudus. Kirik valmis 1939. aastal, arhitekt oli Eugen Sacharias. See ehitati Tudulinna vana kiriku kõrvale, sest osa Tudulinna koguduse liikmeid ei tahtnud k ...

                                               

Tudulinna vana kirik

Tudulinna vana kirik on Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Tudulinnas asuv mahajäetud puidust kirik. See on arvele võetud kultuurimälestisena. Kirik valmis 1766. aastal ja 1863. aastal seda laiendati. Tudulinna kirik oli algselt Viru-Jaagupi kir ...

                                               

Utria dessandi mälestustahvel

Utria dessandi mälestustahvel on mälestusmärk 17. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõjas toimunud Utria dessandi auks. Utria dessandi mälestustahvel paigaldati Utria muusikaühingu "Olew" algatusel 24. juunil 1939 Utria mererannas kohta, kus maabusid e ...

                                               

Vaivara kalmistu

Vaivara kalmistu on kalmistu Vaivara kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Sinimäe alevikus Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas. Kalmistu rajati 1902. Kalmistu on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Kalmistul on mitmeid ...

                                               

Adavere mõisa peahoone

Adavere mõisa peahoone asub Põltsamaa vallas Adaveres. Adavere mõisa härrastemaja valmis 1893. aastal. See on krohvimata paekiviehitis, mille keskosa kaunistab kolme akna laiune pealehitis. Kaasajal tegutsevad hoones Adavere Põhikool, Adavere raa ...

                                               

Aidu võidualtar

Aidu võidualtar ehk Aidu ohvri altar on Vabadussõja mälestussammas Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Aidu külas. 4. jaanuaril 1919 peetud Aidu lahinguga peatati bolševike rünnak Põltsamaale. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tungi ...

                                               

Ehavere linnamägi

Ehavere linnamägi on linnamägi Jõgevamaal Jõgeva vallas Amme jõe põhjakalda jõeoru ja sinna suubuva oru vahel. Kirjelduse järgi näib Ehavere Kalevipoja sängi tüüpi linnus. See asub Nava nõmme ja Ehavere veski vahel. Säng on ülejäänud kõrgendikust ...

                                               

Kassinurme linnus

Kassinurme maalinn ehk Kassinurme linnus ehk Kassinurme linnamägi ehk Kalevipoja säng on linnamägi Jõgeva vallas Patjala külas. Linnamägi on geoloogiliselt Kassinurme mõhnastiku üks järsunõlvalisi vallseljakuid.

                                               

Kodavere kirik

Kodavere kirik ehk Kodavere Püha Mihkli kirik on luteri kirik tänases Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kodavere külas. Esimest korda mainiti Kodavere kiriku aastal 1342. 15. sajandil oli selles kohas puukirik. Praegune Kodavere Püha Mihkli kirik ...

                                               

Kuremaa loss

Kuremaa loss ehk Kuremaa mõisa peahoone on Kuremaal asuv klassitsistlikus stiilis Oettingenide perekonnale kuulunud mõisahoone. Hoone ehitati aastail 1836–1843 Tartu arhitekti Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone sarnaneb väga ühe teise sam ...

                                               

Kurista linnamägi

Kurista linnamäel oli Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Mäeseljandiku kõrgus on 14 m, õueala pindala 1300 ruutmeetrit. Lõunapoolse valli kõrgus siseküljel on 70 cm, välisküljel 1.5 m. Põhjapoolne vall on aga madalam, mõõtmetega siseküljel 50 cm, väl ...

                                               

Kursi II maailmasõja matmispaik

Kursi II maailmasõja matmispaik paikneb Kursi kalmistu lääneosas, kuid ei moodusta omaette kalmistut. Matmispaik asub Kursi kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kursi külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas. Kalmistuosale on mäl ...

                                               

Kursi kalmistu

Kursi kalmistu on kalmistu Kursi kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kursi külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas. Kalmistu rajati pärast 1772. aastat, kui lõpetati matmine Kursi kiriku ümber olevale kalmistule Kursi kirikuaed ...

                                               

Kursi kirik

Ehitatud vana kiriku müüridele mille ehituse aeg ei ole teada 1648. aastal. 1871–1872 toimus arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni juhtimisel kiriku ümberehitus. Siis lammutati kiriku edelaküljel ka arvatavasti 1760. aasta paiku rajatud Manteuffe ...

                                               

Laiuse kirik

Laiuse Püha Jüri kirik on kirik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Laiuse külas. Ajalooliselt oli see Tartumaal asunud Laiuse kihelkonna keskus. Gooti stiilis ühelööviline paksude maakivist seintega kodakirik on ehitatud 14. sajandi esimesel poolel v ...

                                               

Lohusuu kirik

Lohusuu kirik on Mustvee vallas Lohusuu alevikus asuv luteri kirik. Uusgooti stiilis ehitatud kirik valmis aastatel 1878–1882. Arhitekt on teadmata. Kiriku juures on kalmistu koos kabeliga.

                                               

Maarja-Magdaleena kirik

Maarja-Magdaleena kirik on maakivikirik ajaloolisel Põhja-Tartumaal, praeguses Tartu maakonnas Tartu vallas Maarja-Magdaleenas. Kirikut kasutab Maarja-Magdaleena kogudus. Maarja-Magdaleena kirikut on nimetatud esimest korda 1380. aastal Palamuse ...

                                               

Mustvee kirik

1939. aasta juuniks oldi kiriku interjööri ehitusega valmis ning toimusid ka välised krohvimistööd. Uus kirik loodeti pühitseda augustikuuks. Kiriku taastamiseks kulus vähem kui aasta ning 1939. aasta jõululaupäeva hommikul pühitses õpetaja Hark ...

                                               

Mõisaküla kalmistu (Jõgeva)

Mõisaküla kalmistu on kalmistu Laiuse kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Laiusevälja külas Jõgeva vallas. Kalmistu on asutatud 1861. aastal Laiuse Jumalaema Sündimise koguduse juurde õigeusu kalmistuna. Kalmistu pindala on 1 h ...

                                               

Palamuse kihelkonnakool

Palamuse kihelkonnakool oli Jõgeva maakonnas Palamusel asuv kihelkonnakool, mis asutati 1687. aastal köstrikoolina. 1824. aastal muudeti see kihelkonnakooliks. Praegune Palamuse kihelkonnakooli hoone, mis koos köster Aleksander Georg Nieländeri e ...

                                               

Patjala kalmistu

Patjala kalmistu on eri aegadel tuntud ka teiste nimede all. Talu järgi on selle nimi olnud ka "Egliko" või "Ägliku", hiljem on kasutatud ka "Ädliku" nime. Nime osana on kasutatud nii "talu kalmistu" kui ka lihtsalt "kalmistu".

                                               

Põltsamaa uus õigeusu kalmistu

Põltsamaa uus õigeusu kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kuningamäe külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas. Õigeusu kogudus asutati Põltsamaa kihelkonnas 1846. aastal. Vana kalmistu jäi kitsa ...

                                               

Raja vanausuliste palvemaja

Raja vanausuliste palvemaja on vanausuliste palvela Mustvee vallas Raja külas. Vanausuliste palvemaja esimene hoone ehitati 1879. aastal ümber elumajast. Aastal 1902 algas pühakoja ümberehitus, mille eestvedaja ja suur annetaja oli kuulsa ikoonim ...

                                               

Torma Vabadussõja mälestussammas

Torma Vabadussõja mälestussammas on mälestusmärk, mis asub Vanamõisa külas Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas. Mälestussammas on arvele võetud ajaloomälestisena. Algse samba kavandi valmistas soome arhitekt Ivari Anttila. Sammas avati 17. juunil 1923 ...

                                               

Vabadussõja Kõnnu lahingu mälestussammas

Vabadussõja Kõnnu lahingu mälestussammas on mälestusmärk, mis asub Kõnnu külas Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas. Sammas on püstitatud Kõnnu lahingus langenute mälestuseks. See on arvele võetud ajaloomälestisena. Mälestussammas avati 27. juulil 1930 ...

                                               

Vilina linnamägi

Neemiklinnuse tüüpi linnamägi asub madalal põhja–lõunasuunalisel künnise 3–4 m kõrgusel lõunapoolses otsas. Väike ovaalse kujuga õueala pikkus on 26–27 m, laius 18–19 m. 0.6–0.7 m sügava kultuurikihiga õueala pindala on 400–450 ruutmeetrit. Põhja ...

                                               

Ambla kalmistu

Ambla kalmistu on kalmistu Järvamaal Ambla alevikus. See ümbritseb Ambla kirikut. Kalmistu on rajatud pärast Ambla kiriku valmimist 13. sajandi II poolel. Kalmistuna on kirikuaeda kasutatud alates 20. sajandi algusest. Ambla kalmistul on Anton St ...

                                               

Ambla kirik

Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus. Seal tegutseb EELK Ambla Maarja kogudus. Kirik on pühitsetud neitsi Maarjale, kes oli Saksa ordu üks peamisi kaitsepühakuid ...

                                               

Ambla Vabadussõja mälestussammas

Ambla Vabadussõja mälestussammas on mälestusmärk Ambla kalmistul. See on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Ambla kihelkonnast pärit sõduritele. Mälestusmärk avati 27. septembril 1925.

                                               

Ambla vallamaja

Ambla vallamaja on vallamaja Ambla kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Ambla alevikus Järva vallas Järva maakonnas. Maja ehitati 1893. aastal. 1998. aastal tunnistati maja riiklikuks kultuurimälestiseks. Maja on ühekorruseline, ...

                                               

Anna kirik

Praeguse Anna kiriku kohal asus varem 17. sajandi keskel rajatud puukabel. Anna kiriku ehitamist alustati 1776 ning kiriku pühitses 6. juulil 1780 sisse Järvamaa praost Johannes Rinne. Valminud barokkstiilis saalkirik oli Järvamaa väikseim. 1852. ...

                                               

Järva-Jaani kirik

Järva-Jaani Ristija Johannese kirik on kihelkonnakirik Järvamaal Järva-Jaanis. Kirik teenindas Järva-Jaani kihelkonda. Kirikut kasutab Järva-Jaani kogudus. Kirik ehitati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil – seega on see üks vanimaid kir ...

                                               

Järva-Madise vana kalmistu

Järva-Madise vana kalmistu on kalmistu Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Järva-Madise külas Järva vallas Järva maakonnas. See on kihelkonnakeskuse üks kolmest kalmistust teised on Järva-Madise kirikaed ja Järva-M ...

                                               

Järva-Peetri kirik

Järva-Peetri Püha Peetruse kirik on kirik Järva maakonnas Järva vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Pühale Peetrusele pühendatud kirikut kasutab EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus.

                                               

Koeru kirik

Koeru Maarja Magdaleena kirik on Koeru kihelkonna kirik asukohaga Koerus. Seal tegutseb EELK Koeru Maarja-Magdaleena kogudus. Kirik on pühitsetud Maarja Magdaleenale ja selle nimepäev on madlipäev. Kirik on gooti stiilis, ehitatud 13.–18. sajandi ...

                                               

Paide kirikuaed

Paide kirikuaed on Järva maakonnas Paides Paide kiriku juures olev kirikuaed. Kirikuaed koos kirikuaia piirdemüüri ja kiriku aiaga on arvele võetud kultuurimälestisena. Kirikuaed rajati 18. sajandi lõpul.

                                               

Türi kirik

Türi Püha Martini kirik on pühakoda Türil. 1238. aastal loovutas Taani Eestimaa hertsogkond Järvamaa väikemaakonna Alempoisi Saksa ordule. Suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul valmisid Ambala, Koeru, Türi ja Järva-Peetri ning Järva-Jaani ja J ...

                                               

Türi kirikuaed

Türi kirikuaed on Järva maakonnas Türil Türi kirikut ümbritsev kirikuaed. Kirik, kirikuaed ning selle piirdemüür ja kabel on nimetatud Kultuurimälestiseks. Kirikuaed on rajatud tõenäoliselt koos kirikuga 13. sajandi teisel poolel ning seda ümbrit ...

                                               

Ehmja Kuradimägi

Ehmja Kuradmägi on ringvall-linnus, mis asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, Ehmja endisest külatuumikust 600 m, Martna-Ridala maanteest 700 m põhja pool.

                                               

Haapsalu Maria-Magdaleena kirik

Haapsalu Maria-Magdaleena kirik on õigeusu kirik, mis asub Haapsalus. Kirik on arvele võetud ehitismälestisena. Kirik on ehitatud klassitsismijärgses eklektilises laadis, kus on kasutatud vene kirikuarhitektuurielemente. Hoone on ristikujuline pa ...

                                               

Karuse kirik

Karuse Margareeta kirik on kirik Kinksi külas Lääneranna vallas, üks Lääne-Eesti vanimaid sakraalhooneid. Kirik pühitseti pühale Margareetale. Kirikut kasutab EELK Karuse Margareeta kogudus.

                                               

Lihula kirik

Kirik on üks vanemaid Eestis. Algne kirik ehitati arvatavalt 1230. aastate lõpus ning paiknes praeguse kiriku hoovil. Kirikuhoone hävis Liivimaa kodusõja käigus 1297. aastal. Hiljem ehitati uus kirik, mis püsis 1874. aastani, mil ta osutus ehitus ...

                                               

Läänemaa Ühisgümnaasium

Läänemaa Ühisgümnaasium on Lääne maakonnas Haapsalus Wiedemanni tänav 15 asuv riigigümnaasium. Kool moodustati 2013. aastal Haapsalu Gümnaasiumi ja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi põhjal. Läänemaa Ühisgümnaasium on Lääne maakonna suurim gümnaasiu ...

                                               

Osmussaare kalmistu

Osmussaare kalmistu on Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas asuv ajalooline kalmistu. Kalmistu aluse maa omanik on Lääne-Nigula vald, kuid kalmistu haldaja on Osmussaare Külaühing. 2014. aasta 6. märtsil tunnistati kalmistu koos Osmussaare kabeli ...

                                               

Rooslepa kalmistu

Rooslepa kalmistu on Lääne-Nigula vallas Rooslepa külas asuv kalmistu. Kalmistualuse maa omanik ja haldaja on Lääne-Nigula vald. Kalmistu on tunnistatud ajaloomälestiseks. Kalmistust on kasutusel ligikaudu kaks kolmandikku. 2004. aastal inventeer ...

                                               

Virtsu ohvrikivi

Virtsu ohvrikivi on ohvrikivi Lääneranna vallas Virtsu alevikus. Kivi keskel on lohk, mille läbimõõt on 38 cm. Virtsu ohvrikivist 90 m kirdes on teine ohvrikivi, millel on mitu väiksemat lohku.

                                               

Vormsi Issanda Ülestõusmise kirik

Vormsi Issanda Ülestõusmise kirik on õigeusu kirik Vormsi valla Hullo külas. Historitsistlik kellatorniga ladina risti kujulise põhiplaaniga punasest tellisest hoone valmis 1889. aastal ja pühitseti 29. juulil 1890 Issanda Ülestõusmisele. Kiriku ...

                                               

Vormsi kalmistu

Vormsi kalmistu on Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo külas asuv kalmistu. Püha Olavi kiriku lähedal asub metsaalune kiviaiaga ümbritsetud kalmistu, mis on hästi säilinud hauatähistega ja järjepidevalt hooldatud ning kus asub ka maailma suurim r ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →