ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 403




                                               

Ülepüük

Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Rahvusvahelisel tasandil on ülepüüki proovitud reguleerida kvootidega. Näiteks Eesti kalurite püütud ...

                                               

Biokilereaktor

Biokilereaktor ehk biofilter ehk biokilepuhasti on reovee aeroobse biokeemilise puhastamise seade, mis on poorse täidisega, täitematerjaliks võib olla tardkivikillustik, keramsiit, räbu või plastelement. Filtrielementidele moodustub 2–3 mm paksun ...

                                               

Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted – säästev areng, keskkonnakahjustuste ...

                                               

Olelusring

Olelusring on toote või teenuse eluiga n-ö hällist hauani, mis koosneb tootesüsteemi järjestikustest ja omavahel seotud etappidest. Elutsükkel algab uue toote turule sisenemisega ning lõpeb toote turult lõplikult kõrvaldamisega. Ühe tüüpilise too ...

                                               

Parim võimalik tehnika

Parim võimalik tehnika, lühendatult BAT) on tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja arenenum aste, mis osutab, et mingit tehnikat võib pidada põhimõtteliselt sobivaks heite piirväärtuste aluse määramisel, et vältida või v ...

                                               

Ökosüsteemne tehnoloogia

Ökosüsteemne tehnoloogia on valdkond, mis ühendab ökoloogia ja ehituse. Nt märgalapuhastid ja pinnasfiltrid reovee käitlemiseks, mahepõllumajanduslikud toidu ning muu tehnoloogilise toorme tootmise skeemid. Kasutust leiab ökosüsteemi omadus puhve ...

                                               

Valgus

Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. Eri allikates esinevad ...

                                               

Augustin-Jean Fresnel

Augustin-Jean Fresnel oli prantsuse ehitusinsener ja füüsik, kelle optika alased uuringud populariseerisid valguse laineteooriat tehes sellest laialdaselt aktsepteeritud teooria. Seejuures jäi 1830. aastate lõpust kuni 19. sajandi lõpuni levinuks ...

                                               

Fresneli valemid

Fresneli valemid on matemaatilised seosed, mis kirjeldavad kahe isotroopse dielektriku lahutuspinnale langeva elektromagnetlaine amplituudi muutust peegeldumisel ja murdumisel. Elektromagnetlainet saab vaadelda kahes omavahel risti polariseeritud ...

                                               

Heledus

Heledus on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: L = d Φ d A cos ⁡ ϑ d Ω, {\displaystyle L={\frac {\mathrm {d} \Phi }{\mathrm {d} A\cos \vartheta \,\mathrm {d} \Omega }},} kus L on he ...

                                               

Kandela

Kandela on SI-süsteemi ühe põhisuuruse – valgustugevuse – mõõtühik, tähis cd. Kandela määratlemisel on aluseks võetud 540 10 12 Hz sagedusega monokromaatilise kiirguse valgusviljakuse K cd {\displaystyle K_{\text{cd}}} fikseeritud arvväärtus 683 ...

                                               

Kuuvalgus

Kuuvalguse tugevus on üsna muutlik, olenedes kuu faasist. Võrreldes päikesevalgusega ei ole kuuvalgus kuigi ere, isegi täiskuu valgustugevus on tavaliselt ainult 0.1 luksi. Kuid troopilistel laiustel paiknevatel kõrgetel aladel võib kuuvalguse tu ...

                                               

Luks

Luks on valgustustiheduse ühik SI-süsteemis, tähis on lx. Pinna valgustustihedus on 1 lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen: 1 lx = 1 lm m 2. {\displaystyle 1\ \operatorname {lx} =1\ {\frac {\operatorname {lm} }{\operatorname {m ...

                                               

Luumen

Luumen on valgusvoo mõõtühik SI-süsteemis; ühiku tähis on lm. Luumen võrdub valgusvooga, mida punktvalgusallikas valgustugevusega üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan. Mingisse ruuminurka kiirguv valgusvoog lm võrdub valgustugevuse cd ja ...

                                               

Valgusefektiivsus

Valgusefektiivsus on valgusvoo ja seda määrava kiirgusvoo suhe, mõõtühik luumen vati kohta. Valgusefektiivsuse tähis on liitkiirguse korral K {\displaystyle K} ja lainepikkusega λ {\displaystyle \lambda } monokromaatsel kiirgusel K {\displaystyle ...

                                               

Valgustehnika

Valgustehnika on teadus- ja tehnikaharu mis käsitleb valguse teket, levimist, toimet, muundamist, rakendamist ja mõõtmist. Teoreetilises osas kattub valgustehnika füüsika mitme alajaotusega, rakenduslikus osas ulatub füsioloogiasse ja arstiteadus ...

                                               

Valgustugevus

Valgustugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab punktikujulisest valgusallikast lähtuva valgusvoo suurust antud ruuminurgas. Valgustugevuse tähist I v kasutatakse siis, kui on vaja eristada valgussuurust vastavast kiirgussuurusest, siin kiirgu ...

                                               

Valgustustihedus

Valgustustihedus ehk valgustatus ehk valgustustugevus on valgussuurus, mis väljendab valgustatava pinna ühikule langevat valgusvoogu. Valgustustiheduse ühik on luks, kusjuures 1 lx = 1 lm/m 2. Seega kui 1 ruutmeetri suurusele pinnale langeb valgu ...

                                               

Valgusvoog

Valgusvoog on valgussuurus, mis väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet silmale. Valgusallikas muundab mingit liiki energia peamiselt elektrienergia elektromagnetkiirguseks. Valgusallika valgusvoog väljendab selle kiirguse nähtava, valgusliku osa ...

                                               

Ökoloogia

Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. Interaktsioonid võivad olla isendite vahelised asurkondade sees ja e ...

                                               

Aeroobid

Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas elavad organismid, kelle ainevahetus põhineb hapnikuosalusega reaktsioonidel. Aeroobid kasutavad rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid näitek ...

                                               

Agroökoloogia

Agroökoloogia ehk põllumajandusökoloogia ehk agraarökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb agroökosüsteemide ja laiemalt ökosüsteemide majandamise uurimisega. Agroökoloogia on ökoloogiliste põhimõtete rakendamine toidu, kütuse, kiudmaterjalide j ...

                                               

Agroökosüsteem

Agroökosüsteem ehk kultuurökosüsteem on ökosüsteem, kus toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides. Agroökosüsteemide hulka kuuluvad nii tasakaaluliselt majandatavad pärismaise elustikuga pärandkooslused kui ka intensiivmaj ...

                                               

Allikaelustik

Külmade allikate elustiku moodustavad külmalembesed ja puhast vett eelistavad veeorganismid krenobiondid ja -fiilid. Samuti leidub seal mitmeid organisme, kes on suure ökoloogilise kohastumisvõimega. Loomadest on seal esindatud nt protistid, keri ...

                                               

Ammonifikatsioon

Ammonifikatsioon on bioloogilis-keemiline protsess, kus lämmastikku sisaldavad orgaanilised ained lagundatakse ammonifitseerijate bakterite ja mõnede seente kaasabil ammoniaagiks ja teisteks anorgaanilisteks ühenditeks. Ammonifikatsioon on olulin ...

                                               

Anaeroobne hingamine

Anaeroobne hingamine on vaba hapnikuta keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamisviis. Energeetiliselt on anaeroobne hingamine hapnikuhingamisest vähem tõhus. Anaeroobse hingamise korral pole elektronide lõppaktseptoriks mitte hapnik ...

                                               

Anammoks

An aeroobne amm ooniumi oks üdatsioon on oluline mikrobioloogiline lämmastikuringe osa. Olemuselt on see bioloogiline lämmastikuühendite muundamisprotsess, mida viivad läbi mikroobid. Seda läbiviivad bakterid avastati 1991. aastal ning sellel aja ...

                                               

Anoksügeenne fotosüntees

Anoksügeenne fotosüntees ehk bakteriaalne fotosüntees on fotosünteetiliste bakterite teostatav protsess, milles erinevalt oksügeensest fotosünteesist ei eraldu hapnikku, sest protsessi läbi viivad bakterid ei saa CO 2 redutseerimiseks vajalikku v ...

                                               

Antropogeensed tegurid

Antropogeensed tegurid ehk inimtekkelised tegurid on inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid. Antropogeensete tegurite mõjul muutub sageli mingi ökosüsteemi struktuur ja funktsioon. Enamasti kaasneb muutustega floora j ...

                                               

Arndti-Schulzi reegel

Arndti-Schulzi reegel ehk Schulzi seadus on seaduspära, mis puudutab aktiivsete ainete ja mürkide toimeid eri kontsentratsioonides. See väidab, et: "Iga aine väikesed doosid stimuleerivad, mõõdukad doosid pärsivad ja suured kogused tapavad." Ehk ...

                                               

Auksotroof

Auksotroof ehk aksotroof ma kasvan + τροφή toit) on organism, kellel erinevalt oma metsiktüübist pole võimet sünteesida lihtsaist lähteühendeist üht või mitut kasvuks vajalikku ühendit. Auksotroofil on lisaks mitteorgaaniliste soolade ja süsiniku ...

                                               

Bakterioplankton

Bakterioplankton ehk pisikhõljum on veesambas hõljuvad bakterid. Bakterplanktoni leidub nii mage- kui merevees. Sõna "bakterplankton" kasutas esmakordselt 19. sajandil Christian Gottfried Ehrenberg. Bakterplanktoni kuuluvad näiteks sinivetikate r ...

                                               

Bentaal

Bentaal on veekogu põhi organismide elukeskkonnana. See hõlmab veekogu põhjapinna, põhjasetete ülakihid ja põhjalähedase vee umbes 0.5 m kõrguseni.

                                               

Biofoonia

Biofoonia on eluhäälte kogum ökosüsteemi helimaastikus. See koosneb lindude, imetajate, kahepaiksete, putukate jne poolt esile kutsutud helidest. Termin pärineb loodushäälte salvestajalt Bernie Krauselt. Kuivõrd paljudel juhtudel on häälitsemine ...

                                               

Bioinvasioon

Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades.

                                               

Bioloogiline lagunemine

Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks mikroorganismide toimel.Erinevad orgaanilised ühendid lagunevad erineva kiirusega. Elusloodusele võõrad orgaanil ...

                                               

Biomanipulatsioon

Biomanipulatsioon on laiemas mõistes ökosüsteemi koosluse mõjutamine bioloogiliste vahendite ja meetoditega sihiotstarbelisel viisil. Enamasti mõeldakse biomanipulatsiooni all veekogude biomanipulatsiooni ".

                                               

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. Eristatakse toormassi ja kuivmassi. Kuivmass on elusaine mass ilma veeta. Biomassi mõõtmisel eemaldatakse vesi tavaliselt 80.95 °C juures kuivatades. Ökoloogili ...

                                               

Bioproduktsioon

Bioproduktsioon on teatava aja jooksul mis tahes biosüsteemi toodetud orgaanilise aine kogus või selle väljendus kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalendina. Bioproduktsioonil tekib näiteks elusaine, organismi ainevahetusjäägid jne. Biosüsteemi ...

                                               

Biorütmid

Biorütmid ehk bioloogilised rütmid on organismide füsioloogiliste, emotsionaalsete, intellektuaalsete ja sotsiaalsete omaduste ja võimete korrapärane perioodiline korduvus mingis ajaühikus. Kuna biorütme pole võimalik kindlalt määratleda, siis pe ...

                                               

Biosaaste

Biosaaste ehk bioreostus on elusate organismide soovimatu kogunemine niisketele pindadele. Majanduslikult on kõige olulisem laevakerede biosaastumine laevakere kattumine. See halvendab laeva üleüldisi hüdrodünaamilisi omadusi ning suurendab hõõrd ...

                                               

Biosüsteem

Biosüsteem ehk bioloogiline süsteem on iseuuenev isereguleeruv süsteem, mida saab vaadelda raku, organismi, koosluse, ökosüsteemi vm tasemel. Kõik biosüsteemid vajavad väliseid energiaallikaid. Organismilistel süsteemidel alati ka ainevahetus. Or ...

                                               

Biotervendus

Biotervendus ehk bioloogiline tervendamine ehk bioremediatsioon on mikroorganismide kasutamine eesmärgiga hävitada või vähendada ohtlike jääkide kontsentratsiooni reostatud kohas. Biotervenduseks võib lugeda ka veekogu õlilaikude likvideerimist, ...

                                               

CAM-taimed

CAM-taimed on peamiselt paksuleheliste sugukonda kuuluvad taimed, kelle fotosünteesi rada on lihtsustatult öeldes edasiarendus C 3 -taimede fotosünteesirajast. Vastavat protsessi nimetatakse paksuleheliste taimede fotosünteesiks ehk CAM-taimede f ...

                                               

Demökoloogia

Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat.

                                               

Denitrifikatsioon

Denitrifikatsioon on nitraadi ja nitriti gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess, mis toimub mitmes etapis. Protsessi tulemusena tekivad lämmastikoksiid ja dilämmastikoksiid, mis võivad hiljem redutseeruda molekulaarseks lämmastikuks. Se ...

                                               

Diaspoor

Diaspoor ehk levis on igasugune organismide levimisalge, ka organismi osa, mille abil organismid levivad. Leviseks võib olla näiteks eos, seeme, vili, vilikond, sigipung, risoomi osa jm.

                                               

Ellujäämus

Ellujäämus ehk elumus on populatsioonidünaamikas mingi ajaperioodi jooksul või välise mõju tagajärjel ellu jäänud isendite suhteline hulk. Mõistet kasutatakse sageli populatsiooni ellujäämusest rääkides, kusjuures harilikult on seda siis vaadeldu ...

                                               

Elupaiga fragmenteerumine

Elupaiga fragmenteerumine ehk elupaiga killustumine on pideva ja ulatusliku elupaiga jagunemine väiksemateks ning ruumiliselt rohkem eraldatud osadeks. Elupaikade fragmenteerumisega toimub tavaliselt üheaegselt ka elupaikade hävimine. Kuigi mõned ...

                                               

Elupaik

Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala. Enamasti kasutatakse mõistet "elupaik" loomade kontekstis. Taimede ja seente puhul ...