ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 401




                                               

Jelniki rajoon

Jelniki rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Rajooni keskus on Jelniki. Rajoonis on 16 külaasundust. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 10 263. 2010. aasta seisuga olid elanikest 49.8% venelased, 43.9% mordvalased ja 5.8% ...

                                               

Kadoškino rajoon

Kadoškino rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Rajooni keskus on Kadoškino alev. Rajoonis on 1 alevit ja 6 külaasundust, kus on kokku 24 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 7089. 2010. aasta seisuga olid elanikest 5 ...

                                               

Kotškurovo rajoon

Kotškurovo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Rajooni keskus on Kotškurovo. Rajoonis on 11 külaasundust, kus on kokku 39 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 10 095. 2010. aasta seisuga olid elanikest 92.14% ersad, ...

                                               

Kovõlkino rajoon

Kovõlkino rajoon on haldus- ja omavalitsusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Piirneb lõunas Penza oblastiga. Rajooni keskus on Kovõlkino linn. Rajoonis on 1 linn ja 21 külaasundust, kus on kokku 109 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 40 ...

                                               

Krasnoslobodski rajoon

Krasnoslobodski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Rajooni keskus on Krasnoslobodski linn. Rajoonis on 1 linn ja 22 külaasundust, kus on kokku 53 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 23 754. 2010.

                                               

Ljambiri rajoon

Ljambiri rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Rajooni keskus on Ljambir. Rajoonis on 16 külaasundust, kus on kokku 70 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 34 392. 2010. aasta seisuga olid elanikest 49.9% venelased, 3 ...

                                               

Romodanovo rajoon

Romodanovo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Rajooni keskus on Romodanovo. Rajoonis on 17 külaasundust, kus on kokku 49 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 19 909. 2010. aasta seisuga olid elanikest 60.5% venelas ...

                                               

Ruzajevka rajoon

Ruzajevka rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Rajooni keskus on Ruzajevka linn. Rajoonis on 1 linn ja 20 külaasundust, kus on kokku 64 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 64 671.

                                               

Staroje Šaigovo rajoon

Staroje Šaigovo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Rajooni keskus on Staroje Šaigovo. Rajoonis on 17 külaasundust, kus on kokku 57 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 12 470.

                                               

Zubova Poljana rajoon

Zubova Poljana rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigi lääneosas. Piirneb Rjazani oblasti ja Penza oblastiga. Rajoonis on 4 linna- ja 27 külaasundust. Rajooni rahvaarv on 59 300 2010. aasta seisuga. 50% elanikest on mokšad ja 44. ...

                                               

Temnikovi rajoon

Temnikovi rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Rajooni keskus on Temnikovi linn. Rajoonis on 1 alevit ja 21 külaasundust. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 14 616. 2010. aasta seisuga olid elanikest 60.9% venelased, 30.1% ...

                                               

Tenguševo rajoon

Tenguševo rajoon on haldus- ja omavalitsusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Piirneb läänes Rjazani oblastiga ja põhjas Nižni Novgorodi oblastiga. Rajoon jaguneb 10 külaasunduseks, milles on kokku 40 asulat. Halduskeskus on Tenguševo küla. Rajooni ...

                                               

Torbejevo rajoon

Torbejevo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Rajooni keskus on Torbejevo alev. Rajoonis on 1 alev ja 15 külaasundust. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 19 391.

                                               

Tšamzinka rajoon

Tšamzinka rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Mordva Vabariigis. Rajooni keskus on Tšamzinka alev. Rajoonis on 2 alevit ja 12 külaasundust, kus on kokku 53 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 30 576. 2010. aasta seisuga olid elanikes ...

                                               

Glazov

Glazov on linn Venemaal Udmurdi Vabariigis. Asub Tšeptsa jõe ääres. Linn on asutatud 18. sajandil, linnaõigused sai 1780. Glazovis toodetakse uraantetrafloriidi tuumaelektrijaamade kütuseks.

                                               

Iževsk

Iževsk on Venemaa Udmurdi Vabariigi pealinn. Asub Kama lisajõe Iži ääres. Linn on asutatud 1760. aastal krahv Pjotr Šuvalovi rajatud rauatöötlemistehase juurde. 1774. aastal vallutasid ja rüüstasid linna Jemeljan Pugatšovi mässulised. Iževsk sai ...

                                               

Kambarka

Kambarka on linn Venemaal Udmurdi Vabariigis, Kambarka rajooni keskus. Asub Kambarka jõe ääres. Asula tekkis rauasulatustehase juurde 1767. aastal, 1945 sai linnaõigused. Linnas on masinaehitus-, metalli- ja kergetööstust. Seal asub üks Venemaa s ...

                                               

Možga

Možga on linn Venemaal Udmurdi Vabariigis, Možga rajooni keskus. Asub Sjuginka jõe ääres. Možga asula tekkis klaasitehase juurde 1835. aastal, 1926 sai linnaõigused.

                                               

Sarapul

Sarapul on linn Venemaal Udmurdi Vabariigis. Asub Kama jõe ääres. Linn on asutatud 1596. aastal, linnaõigused sai 1780. Sarapulis on masinaehitus- ja metallurgiatööstusettevõtted. Linnal on raudteeühendus Iževski, Kaasani ja Jekaterinburgiga. Sar ...

                                               

Votkinsk

Votkinsk on linn Venemaal Udmurdi Vabariigis, Votkinski rajooni keskus. Asub Votka jõe ääres. Votkinsk on asutatud 1759. aastal, linnaõigused sai 1935. Votkinskis on sündinud helilooja Pjotr Tšaikovski. Linn on masinatööstuse keskus. Seal toodeta ...

                                               

Alnaši rajoon

Alnaši rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb lõunas Tatarstaniga. Rajoon jaguneb 12 külaasunduseks сельское поселение, kus on kokku 81 asulat. Suuremad asulad on Alnaši, Assanovski sovhoz-tehnikum ja Varzi-Jattši. 81.7% elani ...

                                               

Balezino rajoon

Balezino rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb põhjas Kirovi oblastiga. Rajoon jaguneb Balezino linnaasunduseks ja 16 külaasunduseks сельское поселение. Suuremad asulad on Balezino ja Andreišur. 57.6% elanikest on udmurdid, 3 ...

                                               

Debjossõ rajoon

Debjossõ rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb idas Permi kraiga. Läbi rajooni voolab idast läände Tšeptsa. Rajoon jaguneb 10 külaasunduseks сельское поселение, kus on kokku 61 asulat. 79% elanikest on udmurdid ja 20% venelased.

                                               

Glazovi rajoon

Glazovi rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb põhjas Kirovi oblastiga. Rajoon jaguneb 11 külaasunduseks сельское поселение, kus on kokku 123 asulat. Rajooni keskus on Glazovi linn, mis rajooni ei kuulu. 2002. aasta rahvaloend ...

                                               

Grahhovo rajoon

Grahhovo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb lõunas Tatarstaniga. Rajoon jaguneb 8 külaasunduseks сельское поселение. 1959. aastal oli rajooni elanike arv 22 631, 1970. aastal 16 401 ja 2002. aastal 10 879. 2002. aastal oli ...

                                               

Igra rajoon

Igra rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Suuremad jõed on Tšeptsa lisajõed Loza ja Ita. Rajoon jaguneb 15 külaasunduseks сельское поселение. Suuremad asulad on Igra, Zura ja Fakel. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli 61% elanikes ...

                                               

Jakšur-Bodja rajoon

Jakšur-Bodja rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Rajoon jaguneb 12 külaasunduseks сельское поселение. Rajooni keskus on Jakšur-Bodja küla. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 59% elanikest udmurdid, 37% venelased ja 2% tatarlased.

                                               

Jari rajoon

Jari rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb läänes ja põhjas Kirovi oblastiga. Läbi rajooni voolab idast läände Tšeptsa jõgi. Rajoon jaguneb 10 külaasunduseks сельское поселение. Rajoonis on 59 asulat. 2002. aasta rahvaloendus ...

                                               

Jukamenskoje rajoon

Jukamenskoje rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb läänes Kirovi oblastiga. Rajoon jaguneb 8 külaasunduseks сельское поселение. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 63% elanikest udmurdid sh bessermanid, 19% tatarlased ja 1 ...

                                               

Kambarka rajoon

Kambarka rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb kirdes Permi kraiga ja idas Baškortostaniga. Rajooni läänepiiril voolab Kama jõgi. Rajoon jaguneb 8 külaasunduseks сельское поселение. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 3.9% ...

                                               

Karakulino rajoon

Karakulino rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb läänes ja lõunas Tatarstaniga ja idas Baškortostaniga. Rajooni idapiiril voolab Kama jõgi. Rajoon jaguneb 12 külaasunduseks сельское поселение. 2002. aasta rahvaloenduse andmei ...

                                               

Kezi rajoon

Kezi rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb idas Permi kraiga. Rajoon jaguneb 15 külaasunduseks сельское поселение. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 68% elanikest udmurdid, 30% venelased ja 1% tatarlased.

                                               

Kijassovo rajoon

Kijassovo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb läänes ja lõunas Tatarstaniga. Rajoon jaguneb 8 külaasunduseks сельское поселение. 38% elanikest on udmurdid, 54.3% venelased ja 5% tatarlased. Peamine majandusharu on põllumaja ...

                                               

Kizneri rajoon

Kizneri rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb läänes Kirovi oblastiga ja lõunas Tatarstaniga. Rajooni läänepiiril voolab Vjatka jõgi ning rajooni läbivad selle lisajõed Ljuga, Põžmanka, Umjak ja Kazanka. Rajoon jaguneb 14 kül ...

                                               

Krasnogorskoje rajoon

Krasnogorskoje rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb läänes Kirovi oblastiga. Läbi rajooni voolab Kilmezi jõgi. Rajoon jaguneb 10 külaasunduseks сельское поселение. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 38% elanikest udmurdi ...

                                               

Malaja Purga rajoon

Malaja Purga rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb Tatarstaniga. Rajoon jaguneb 15 külaasunduseks сельское поселение. Rajooni keskus on Malaja Purga küla. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 78% elanikest udmurdid, 18% ven ...

                                               

Možga rajoon

Možga rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb kagus Tatarstaniga. Rajoon jaguneb 19 külaasunduseks сельское поселение. Rajooni keskus on Možga linn, mis rajooni ei kuulu. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 64% elanikest udm ...

                                               

Sarapuli rajoon

Sarapuli rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb edelas Tatarstaniga ja kirdes Permi kraiga. Läbi rajooni voolab Kama jõgi. Rajoon jaguneb 17 külaasunduseks сельское поселение ja neis on kokku 58 asulat. 2002. aasta rahvaloendu ...

                                               

Seltõ rajoon

Seltõ rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb loodes Kirovi oblastiga. Läbi rajooni voolab Kilmezi jõgi. Rajoon jaguneb 9 külaasunduseks сельское поселение. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 58% elanikest udmurdid ja 40% v ...

                                               

Sjumsi rajoon

Sjumsi rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb läänes ja põhjas Kirovi oblastiga. Läbi rajooni voolab Kilmezi jõgi. Rajoon jaguneb 8 külaasunduseks сельское поселение ja neis on kokku 56 asulat. 2002. aasta rahvaloenduse andmei ...

                                               

Šarkani rajoon

Šarkani rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb idas Permi kraiga. Suuremad jõed on Votka, Ita, Šarkanka, Nižnjaja Lõpka, Pašurka ja Kivarka. Rajoon jaguneb 15 külaasunduseks сельское поселение. 2002. aasta rahvaloenduse andmei ...

                                               

Zavjalovo rajoon

Zavjalovo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Rajoon ümbritseb Iževskit ja piirneb idas Permi kraiga. Rajooni läbib Iži jõgi. Zavjalovo rajoon jaguneb 19 külaasunduseks сельское поселение ning seal on 127 asulat. 2002. aasta rahval ...

                                               

Uva rajoon

Uva rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Rajoon jaguneb 17 külaasunduseks сельское поселение. Rajooni keskus on Uva alev. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 45% elanikest udmurdid, 50% venelased ja 2.3% tatarlased.

                                               

Vavoži rajoon

Vavoži rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb läänes Kirovi oblastiga. Läbi rajooni voolab Vala jõgi. Rajoon jaguneb 10 külaasunduseks сельское поселение ja neis on kokku 69 asulat. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 58% e ...

                                               

Votkinski rajoon

Votkinski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Piirneb idas Permi kraiga. Rajoon jaguneb 11 külaasunduseks сельское поселение. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 22.6% elanikest udmurdid, 71.9% venelased ja 2% tatarlased.

                                               

Wāw

Wāw on araabia kirja täht, tänapäeva araabia tähestiku 27. ja varasema araabia tähestiku 6. täht. Tähe kuju on sõna alguses: وـ sõna lõpus: ـو eraldiseisvana: و sõna keskel: ـوـ

                                               

А

A on vene tähestiku esimene täht. Ta märgib foneemi /a, mis rõhulises positsioonis hääldub a-häälikuna. Rõhutus positsioonis hääldub ta tavaliselt ebamäärase kvaliteediga vokaalina. Tähtede ч, ш ja щ järel hääldub ta rõhutus positsioonis samamood ...

                                               

Ӑ

Ӑ on kirillitsa täht, mida kasutatakse tšuvaši keeles. See on moodustatud kirillitsa tähest А kaarega. Tšuvaši tähestikus on Ӑ 2. täht ning märgib redutseeritud vokaali, mis sageli hääldub ka švaana.

                                               

Ӓ

Ӓ on kirillitsa täht, mida kasutatakse handi, kildinisaami ja mäemari keeles. See on moodustatud kirillitsa tähest А treemaga. Näeb välja nagu ladina kirja Ä.

                                               

Б

Б on kirillitsa täht. Enamiku kirillitsat kasutavate keelte tähestikes on Б teine täht. Vene tähestiku б kursiivis б vaste eesti kirjas on b. Vene keeles hääldub tavaliselt helilise bilabiaalse klusiilina. Sõna lõpus ja helitute kaashäälikute ees ...