ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 399




                                               

Fülogeograafia

Fülogeograafia on biogeograafia, populatsioonigeneetika ja fülogeneetika allharuna uurimissuund, mis uurib ja kirjeldab geograafilisi protsesse ja sündmusi ning nende levikut ja fülogeneetilisi seoseid ning seaduspärasusi ja üksikute geneetiliste ...

                                               

Laialehised metsad

Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud. Laialehisteks puudeks võib lugeda näiteks pärna, vahtrat, saart, tamme, jalakat jmt. Sõltuvalt loodusvööndite klassifikatsioonist eristatakse parasvöötmes m ...

                                               

Lehtmetsavöönd

Lehtmetsavöönd on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euroopas parasvöötme lääneosas üsna katkendlikult okas- ja segametsavööndist lõuna pool. Nende katkendliku leviku on tinginud paljuski inimtegevus. Kuna le ...

                                               

Nearktis

Nearktis on üks kaheksast maismaariikkonnast Maal. Maailma Looduse Fondi WWF järgi on Nearktise pindala 22.9 miljonit km², mis hõlmab enamiku Põhja-Ameerikast, samuti Gröönimaa, osa Mehhikost. Lõuna-Mehhiko, Florida lõunaosa, Kesk-Ameerika ja Kar ...

                                               

Neotroopis

Neotroopis on üks kaheksast maismaariikkonnast Maal. Neotroopise pindala on Maailma Looduse Fondi WWF järgi 19.0 miljonit km², hõlmates Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kaasa arvatud Kariibi mere saared ja Florida poolsaare lõunaosa. Neotroopist iseloomu ...

                                               

Palearktis

Palearktis on üks kaheksast maismaariikkonnast Maal. 54.1 miljoni km² pindalaga on Palearktis kõige suurem maismaa riikkond maakeral. Palearktise piiresse jääb kogu Euroopa maismaaline osa, Aasias Himaalaja mäestikust põhja pool asuv ala ka Araab ...

                                               

Pilvemets

Pilvemets ehk udumets on igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast. Enamiku ajast on neis metsades suhteline õhuniiskus 100%. Need metsad asuvad otseses mõttes pilvede sees. Pilvemetsi iseloomustab kõrge ...

                                               

Pärismaine elustik

Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik. Sellesse kuuluvad liigid, mis on saanud selle ala oma elupaigaks ilma tehislike protsesside ehk inimese otsese kaasabita. Pärismaise elustiku hulka ei loeta kultuurtaimi j ...

                                               

Refuugium

Refuugium ehk pelgupaik on pärit ladinakeelsest sõnast refugium, mille kasutuselevõtjaks võib pidada Calvin J. Heusserit 1955. aastal. Refuugium on maa-ala, kus säilisid sobivad keskkonnatingimused liikide ellujäämiseks ka suurte kliimamuutuste a ...

                                               

Relikt (bioloogia)

Relikt ehk jäänuk on jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti vähendanud, kuid säilinud piiratud alal. Liigi puhul räägitakse relikt - ehk jäänukliigist.

                                               

Riikkond

Riikkond on Maa pinna kõige laiaulatuslikum biogeograafilise liigestatuse üksus, mille aluseks on taimede ja loomade ajalooline ja evolutsiooniline jaotumus. Riikkonnad on maapinna suured alad, kus taimed ja loomad on arenenud suhteliselt isoleer ...

                                               

Geograafiline vööde

Geograafiline vööde ehk maastikuvööde on geograafilise sfääri suurim tsoonalne jaotusüksus. Geograafilisele vöötmele on iseloomulikud sarnased termilised tingimused, mis johtuvad päikesekiirguse suhteliselt sarnasest intensiivsusest mingi vöötme ...

                                               

Arktiline geograafiline vööde

Arktiline geograafiline vööde on Maa kõige põhjapoolsem geograafiline vööde, mille lõunapiir külgneb kõige soojema kuu +5 °C isotermiga. Vöötmele on iseloomulikud polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Kiirgusbilanss on pidevalt negatiivne, ultravi ...

                                               

Troopiline geograafiline vööde

Troopiline geograafiline vööde on geograafiline vööde Maa põhja- ja lõunapoolkeras peamiselt vastavalt 20. ja 30. laiuskraadide vahel. Talvised keskmised õhutemperatuurid on üle +10 °C, suvised keskmised õhutemperatuurid on +30.+35 °C. Aastane sa ...

                                               

Serengeti

Serengeti ökosüsteem on geograafiline piirkond Ida-Aafrikas. Serengeti piirkond asub Põhja-Tansaanias ja ulatub Edela-Keeniasse. Piirkonna suuruseks loetakse 30 000 km². Serengeti piirkonnas toimuvad maailma suurimad imetajate ränded, mida on loe ...

                                               

Suur Vallrahu

Suur Vallrahu on korallrahude süsteem või korallrahu Austraalia kirdeosas paikneva Queenslandi ranniku lähedal Korallimeres. See ulatub Torrese väinast põhjas kuni nimeta läbipääsuni Lady Ellioti saare ja Fraseri saare vahel lõunas. Lady Ellioti ...

                                               

Uluru

Uluru ehk endise nimega Ayers Rock on maailma suurim monoliit. 348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1.5 km laiune punane mägi "kasvab" maapinnast välja keset kõrbe Austraalia Põhjaterritooriumil. Uluru koosneb tilliidist, mis viitab jääajale. Ulur ...

                                               

1911. aasta kuumalaine Põhja-Ameerika idarannikul

1911. aasta kuumalaine Põhja-Ameerika idarannikul kestis alates 4. juulist 11 päeva, põhjustades vähemalt 380 inimese surma. Nashuas tõusis temperatuur kuni 41 °C-ni, Bostonis kuni 40 °C-ni. New Yorgis suri 146 inimest ja ligikaudu 600 hobust.

                                               

Ehapuna

Ehapuna on läänetaeva, pilvede ja Päikese nähtav punane värvus päikeseloojangu ajal ja järel. See esineb peamiselt kerge pilvituse korral. Ehapuna põhjustab asjaolu, et violetsed ja sinised valguskiired hajuvad Rayleigh hajumise käigus väikeste v ...

                                               

Koidupuna

Koidupuna on päikeseketta, taeva ja pilvede punane värvus päikesetõusu ajal ning enne ja veidi pärast seda. Võimalikud on ka oranžid ja violetsed toonid.

                                               

Lumesadu

Lumesadu on loodusnähtus, mille käigus sajab pilvest lund. Lumesaju kestus on pöördvõrdeline intensiivsusega. Nõrga lumesaju juhul on horisontaalne nähtavus 4–10 km, keskmisel 1–3 km ja tugeva lumesaju puhul alla 1000 meetri. Kui puhub tuul, siis ...

                                               

Vana-Vigala jääratas

Vana-Vigala jääratas on loodusnähtus Vigala jõel Vana-Vigala külas Hiieoru lähedal, mis tekib talviti siis, kui jõgi hakkab jäätuma. Külmade tulekuga saavutab jääkirme suure pöörleva ketta kuju. Ratas tekib looduslikult, inimese sekkumiseta põhju ...

                                               

Hopseidet

Hopseidet on maakitsus Norras Finnmargi maakonnas Lebesby ja Gamviki vallas. See ühendab lõunas Nordkinni poolsaart ülejäänud mandriga. Läänes piirneb ta Laksefjordeni idasuunalise haru Eidsfjordeniga, idas Tanafjordeni läänesuunalise haru Hopsfj ...

                                               

Kórinthose maakitsus

Kórinthose maakitsus ehk Isthmose maakitsus on Kreekas Kórinthose linna lähedal asuv maakitsus, mis ühendab Peloponnesose poolsaart Balkani poolsaarel paikneva Kreeka keskosaga. Läänest ümbritseb maakitsuse rannikut Kórinthose laht, idast Saroni ...

                                               

Perekopi maakitsus

Perekopi maakitsus on maakitsus, mis ühendab Krimmi poolsaart Euroopa mandriosaga ning eraldab Aasovi mere Sõvaši lahte Musta mere Perekopi lahest. Perekopi maakitsus on Krimmi poolsaare põhjapoolseim osa. Maakitsus on 30 km pikk, laius kitsaimas ...

                                               

Maasäär

Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad si ...

                                               

Manner

Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos ümbritsevate saartega moodustavad maailmajagusid. Viimaseid võidakse germaani keeltes tähistada ka sõnaga kontinent/continent ; nt Euroopat ...

                                               

Aafrika manner

Aafrika manner on Euraasia järel pindalalt teine manner. Ta on viimasest eraldatud Vahemere ja Punase merega. Aafrika mandril on maismaaühendus Aasiaga Suessi maakitsuse kaudu. Mandri pindala on 29.2 miljonit ruutkilomeetrit.

                                               

Austraalia manner

Austraalia manner on Uus-Meremaa mandri järel väikseim manner Maal. See asub lõunapoolkeral. Selle pindala on 7.7 miljonit ruutkilomeetrit. Austraalia on ainus manner, kus pole ei liustikke ega tegutsevaid vulkaane. Suurima ulatuse hõlmas ta plei ...

                                               

Põhja-Ameerika manner

Põhja-Ameerika manner on üks kahest mandrist läänepoolkeral. Mandrit piirab idas Atlandi ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja läänes Vaikne ookean. Lõunas asub Lõuna-Ameerika manner. Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandreid ühendab Panama maakitsus. Mandri l ...

                                               

Zealandia

Zealandia või Tasmantis on laamade triivi käigus peaaegu täielikult sukeldatud kontinentaalse maakooriku mass, mille veepealne osa on Uus-Meremaa ja Uus-Kaledoonia saarestik, Norfolki ja Lord Howe saar ning Elizabethi ja Middletoni riff. Sukelman ...

                                               

Neem

Neem ehk maanina on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa. Neemed võivad lähtuda ja üldjuhul ka lähtuvad poolsaartest. Neem on tavaliselt kolmnurkse kuju ja terava tipuga ning koosneb vastupidavatest kivimitest, mis ei allu lainemurruti ...

                                               

Porkkala neem

Porkala neem ala poolsaar ; soome keeles Porkkalanniemi, rootsi keeles Porkala udd) on neem Soome lahe põhjaosas Soomes Kirkkonummi asulas. Neemel oli oluline sõjaline tähtsus, sest paiknedes Soome lahe kõige kitsamas kohas, võimaldas see koos Ee ...

                                               

Stilo neem

Stilo neem, Magna Graecia ajal tuntud kui Cocintum, on neem Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Monasteraces, umbes 10 kilomeetri kaugusel Stilost. Joonia mere Squillace lahe lõunapiiriks olevale Stilo neemele püstitati 1887. aastal Stilo neeme tul ...

                                               

Aherainemägi

Aherainemägi ehk terrikoonik on väljatud maavara rikastamise jääkidest kuhjatud puistang. Kaevanduste ja nende rikastamisvabrikute jäägipuistangutes võivad põlevat ainet ja väävliühendeid sisaldavad rikastusjäägid kuumeneda ja süttida. Eestis on ...

                                               

Jäärak

Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võ ...

                                               

Kriiva (pinnavorm)

Kriiva on Lääne-Siberi lauskmaal levinud pinnavorm. Kriivad on kirdest edelasse sirutatud mäeharjad, künnised pikad lamedanõlvalised kõrgendikud ja leetseljakud suhtelise kõrgusega 3-10, mõnikord 20 m; laius kõigub 300 m kuni 1 km-ni, pikkus kuni ...

                                               

Kõrgendik

Kõrgendik on ümbrusest kõrgemale kerkiv pinnavorm ehk positiivne pinnavorm. Tinglikult nimetatakse mäeks kõrgendikku, mille kõrgus jalamilt on üle 300 meetri. Kõrgendikku, mille kõrgus jalamilt jääb alla 300 meetri, nimetatakse künkaks.

                                               

Orvand (geomorfoloogia)

Orvand ehk kaar on liustikutekkeline pinnavorm, looduslik liustiku toimel tekkinud tassi- või tugitoolikujuline süvend mäenõlva või oru ülaosas, mida ümbritsevad kaljused nõlvad. Orvanditele on iseloomulikud järsud taga- ja küljeseinad ning lame- ...

                                               

Poolsaar

Poolsaareks nimetatakse tavaliselt piklikku ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid. Poolsaar on üldiselt kolmest küljest veega ümbritsetud ning tüüpilisel juhtumil ühendab ted ...

                                               

Antarktika poolsaar

Antarktika poolsaar on umbes 1500 kilomeetri pikkune poolsaar Antarktisel, kus asub selle mandri põhjapoolseim tipp. Poolsaarest lääne pool mandri lähedal asub Antarktika suurim saar – Aleksander I maa. Lõuna-Ameerika lõunatipuga ühendab seda vee ...

                                               

Masoala poolsaar

Masoala on poolsaar Madagaskari saare kirdeosas Sava piirkonnas Antalaha ringkonnas. Poolsaar kuulub Vinanivao valda. Cap Est poolsaare põhjaosas on Madagaskari saare idapoolseim punkt.

                                               

Somaali poolsaar

Somaali poolsaar ehk Aafrika Sarv on kolmnurkse kiilu kujuline poolsaar Aafrika mandri idaosas Adeni lahe ja India ookeani vahel. Poolsaart piiritletakse erinevalt. Kitsamas mõttes hõlmab ta umbes 750 000 km 2. Poolsaare rannikualad kuuluvad Soma ...

                                               

Lõunapoolus

Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on kujutletav punkt lõunapoolkeral, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga. See asub Antarktise keskosas 2835 m kõrgusel merepinnast, kus jää paksus on umbes 2700 m, nii et kui kõik see jää sulaks, olek ...

                                               

Põhjapoolus

Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on kujuteldav punkt põhjapoolkeral, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga. Selle koordinaatideks on 90° N. See asub Põhja-Jäämere keskosas, kus ookeani sügavus on umbes 4000 m. Aasta läbi on vesi kaetu ...

                                               

Supelrand

Supelrand ehk plaaž on järve, mere, lahe või muu veekogu osa, mis sobib inimestele suplemiseks. Legaaldefinitsiooni järgi määratletakse supelranda kui üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mis on üldsusele arusaadavalt tähistatud ning mida ...

                                               

Rändrahn

Rändrahn on rahn, mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud. Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse hiidrahnudeks. Herbert Viidingu järgi on ligi 90% Euroopa pleistotseense jäätumise alal levinud ...

                                               

Hiidrahn

Hiidrahn on rändrahn ümbermõõduga 25 või enam meetrit või ühe läbiva mõõtmega, mis on 10 või rohkem meetrit. Hiidrahnude maht jääb vahemikku 100 kuni 1200 m 3, kuid nende allapoole maapinda või merepõhja jäävat osa on raske määratleda. Eesti ala ...

                                               

Puntukas

Puntukas on rändrahn Leedus. Asub Anykščiaist 5 km lõuna pool Šventoji jõe ääres. See on mahult teine rändrahn Leedus. Selle kaal on umbes 265 tonni, pikkus 7.54 m, laius 7.34 m ja kõrgus 5.7 m millest 1.5 m on maa all. Puntukase maht on umbes 10 ...

                                               

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa. Saare mõiste alla ei mahu kivid ja mandrid. Seega otsustab suurus, kas tegemist on saarega või mitte. Kindlat suuruse alammäära ei saa siiski anda. Ülempiiriks on väikseim manner Austraalia. Enamasti ...