ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 380




                                               

Neoon

Ta kondenseerub temperatuuril 27.1 kelvinit ja tahkub temperatuuril 24.6 kelvinit. Neoon on värvitu. Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranžilt. Neoon on väärisgaasidest heeliumi järel kõige kergem väiksema tihedusega. Külmutusv ...

                                               

Nikkel

Nikkel on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. See on värvuselt hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8.9 g/cm ...

                                               

Nioobium

Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 93. Omadustelt on nioobium metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 8.57 g/cm³ ja sulamistemperatuur 2477 Celsiuse kraadi. Nioobium on teist tüüpi ülijuht ...

                                               

Oganessoon

Oganessoon on keemiline element järjenumbriga 118. Oganessooni omadused sarnanevad tõenäoliselt väärisgaaside omadega. 10. oktoobril 2006 teatasid Venemaal Dubnas asuva Tuumauuringute Ühendatud Instituudi ja ameerika Lawrence Livermorei Riikliku ...

                                               

Osmium

Osmium on keemiline element järjekorranumbriga 76. Ta esineb looduses 7 isotoobina, massiarvudega 184, 186, 187, 188, 189, 190 ja 192. Omadustelt on osmium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Ta on hõbedane, kõva ja habras tahke aine, mille ...

                                               

Pallaadium

Pallaadium kuulub keemiliste elementide perioodilisussüsteemis 5. perioodi 10. rühma d-plokki. Pallaadiumil on väga iseloomulik elektronkonfiguratsioon võrreldes teiste 10. rühma elementidega. Omapära väljendub selles, et ennustatava konfiguratsi ...

                                               

Plii

Plii on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208 teistel andmetel 5, sealhulgas massiarvuga 202. Isotoope 206 RaG, 207 ja 208 tekib looduses pidev ...

                                               

Plutoonium

Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94. Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 244, mille poolestusaeg on 80.8 miljonit aastat ja mida esineb väga väikestes kogustes looduses. Isotoobi massia ...

                                               

Poloonium

Poloonium on element järjekorranumbriga 84. Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed. Stabiilseim on isotoop massiarvuga 209, mille poolestusaeg on 103 aastat, kuid seda ei esine looduses. Polooniumi looduslikest isotoopidest on pikima elueaga isotoop ...

                                               

Polükristalliline räni

Polükristalliline räni, mida nimetatakse ka polüräniks, on materjal, mis koosneb väikestest ränikristallidest. See erineb monokristallilisest ränist, mida kasutatakse mikroelektroonikas, ja amorfsest ränist, mida saab kasutada väga õhukese kihina ...

                                               

Promeetium

Promeetium on keemiline element järjekorranumbriga 61, haruldane muldmetall. Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed. Pikim poolestusaeg on isotoobil massiarvuga 145, nimelt 17.7 aastat. Omadustelt on promeetium lantanoid. Tema harulduse ja radioakti ...

                                               

Radoon

Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86. Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed. Stabiilseim on isotoop massiarvuga 222, mille poolestusaeg on 3.8 ööpäeva ja mis looduses tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel. Olulised radooni isotoob ...

                                               

Raud

Raud on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega ...

                                               

Rubiidium

Rubiidium on keemiline element järjenumbriga 37. See esineb looduses kahe isotoobina. Rubiidium-85 on stabiilne. Rubiidium-87 on radioaktiivne, poolestusajaga 47 miljardit aastat. Omadustelt on rubiidium leelismetall. Normaaltingimustel on see pe ...

                                               

Ruteenium

Ruteenium on keemiline element järjenumbriga 44. Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 96, 98, 99, 100, 101, 102 ja 104. Omadustelt on ruteenium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Normaaltingimustel on ruteeniumi tihedus 12.37 g/cm 3 ...

                                               

Räni

Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14. See on neljavalentne mittemetall, mille reaktsioonivõime on väiksem kui mittemetallist süsinikul, mis asetseb perioodilisustabelis tema kohal, kuid ta on suurema reaktsioonivõimega ...

                                               

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82. Seleenil on mitu allotroopset vormi. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4.8 g/cm³, mis sulab temp ...

                                               

Skandium

Skandium on keemiline element järjekorranumbriga 21. Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 45. Omadustelt on skandium metall. Skandiumi avastas 1879. aastal Lars Fredrik Nilson. 10 kg eukseniidist ja gadoliniidist eraldas ta seni tundmatute omad ...

                                               

Strontsium

Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38. Kuulub perioodilisussüsteemi teise peaalarühma. Elektronkonfiguratsioonilt s 2 p 6, on elemendi oksüdatsiooniaste ühendites alati II. Loovutab kergesti oma valentselektronid, ...

                                               

Süsinik

Süsinik on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6. Ta asub perioodilisustabeli IV A rühmas. Tema valentskihis on 4 elektroni ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s 2 2s 2 2p 2. Süsinikul on seega kalduvus moodustada 4 sidet v ...

                                               

Tantaal

Tantaal on keemiline element järjekorranumbriga 73. Tantaal on haruldane kõva korrosioonikindel sinakashall siirdemetall, mida kasutatakse laialdaselt sulamites väikestes kontsentratsioonides. Tantaal on nime saanud Kreeka mütoloogia pahalase Tan ...

                                               

Teemant

Teemant on süsiniku allotroopne vorm. See on kuubilise süngoonia mineraal, mille lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel, ning seda omadust kasutatakse ära teemantide lihvimi ...

                                               

Telluur

Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52. Telluur kuulub poolmetallide ehk metalloidide hulka. Telluur on tervikuna universumis tavaline, aga Maal üsna haruldane. Telluur on hõbedane ja habras pooljuhtiv tahke aine, mill ...

                                               

Tennessiin

Tennesiin on keemiline element järjenumbriga 117. Tennesiini ainsa leitud isotoobi massiarv on 292 ja poolestusaeg 78 millisekundit. 4. aprillil 2010 teatasid Venemaal Dubnas asuva Tuumauuringute Ühendatud Instituudi teadlased, et on kaudsel teel ...

                                               

Tina

Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn, ladina Stannum. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Ti ...

                                               

Titaan

Titaan on element tabelis järjenumbriga 22. sümboliga Ti. Omadustelt on titaan metall. Titaani tihedus on 4.5 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1668 °C. Püsivaim oksüdatsiooniaste on +4, see on amfoteerne. Oksüdatsiooniastmed +3 ja +2 on redutseerivate ...

                                               

Toorium

Toorium on keemiline element järjenumbriga 90. Kõik tooriumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on toorium-232, mille poolestusaeg on 14 miljardit aastat. Looduses esinevad ka tooriumi isotoobid massiarvudega 228, 230, 231 ja 234. Omadus ...

                                               

Triitium

Triitium ehk üliraske vesinik on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit. Triitiumi aatommass on 3.01686. Triitium on radioaktiivne poolestusajaga 12.32 aastat. Radioaktiivsel lagunemisel emiteerib triitium nõrka ...

                                               

Tseerium

Tseerium on keemiline element järjenumbriga 58. Tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 136, 138, 140 ja 142. Omadustelt on tseerium lantanoid ja sellisena haruldane muldmetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 6.69 g/cm³ ja sulamistemperatu ...

                                               

Tseesium

Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55. Tseesium asub perioodilisustabeli esimeses rühmas ja kuulub leelismetallide hulka. Tseesium on raskeim stabiilne leelismetall. Tseesiumi avastasid 1861. aastal Robert Wilhelm Bunsen ...

                                               

Tsink

Tsink on keemiline element järjenumbriga 30, metall. Tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Normaaltingimustel on tsingi tihedus 7.14 g/cm³. Tema sulamistemperatuur on 419 °C ja keemistemperatuur on 907 °C. Tsink on keskmise ...

                                               

Tsirkoonium

Tsirkoonium on keemiline element, mille sümbol on Zr ja järjenumber 40. Tsirkooniumi nimetus tuleb selle tähtsaima allika tsirkooni nimetusest. Tegemist on hõbehalli, läikiva ja toatemperatuuril tahke metalliga. See on puhtana väga plastne, kuid ...

                                               

Uraan

Uraani aatomkaal on 238.0289 g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: 234 ehk uraan II ...

                                               

Vask

Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63.54. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8.9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase ele ...

                                               

Vismut

Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi. Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Aastal 2003 avastati, et see isotoop on kergelt radioaktiivne, kuid lagunemine on nii aeglane, et selle isotoobi poolestusaeg üle ...

                                               

Volfram

Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74. Ta esineb looduses 5 isotoobina, massiarvudega 180, 182, 183, 184 ja 186. Omadustelt on volfram metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 19.25 g/cm 3 ja sulamistemperatuur on 3422 Celsiuse kra ...

                                               

Väävel

Väävlil on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Sel on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1.96 g ...

                                               

Ütrium

Ütrium on keemiline element sümboliga Y ja aatomnumbriga 39. Ütrium on hõbeda-metallilise läikega siirdemetall, keemiliselt sarnane lantanoididega ning see liigitatakse sageli haruldaseks muldmetalliks. Looduses pole kunagi leitud ütriumit puhta ...

                                               

Ammoonium

Ammoonium ehk ammooniumioon on ammoniaagi ja vesiniku iooniga reageerimisel tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli. Ammoonium on ka üldine nimetus positiivselt laetud või protoneeritud amiinide või kvatern ...

                                               

Hüdrasiin

Hüdrasiin on värvitu, hästi lenduv anorgaaniline aine. Selle molekulvalem on N 2 H 4. Lahustub hästi vees, metanoolis ja etanoolis, kuid lahustumatu mittepolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu näiteks benseenis ja tolueenis. Puhas hüdrasiin ...

                                               

Kaaliumnitraat

Kaaliumnitraat on aine molekulvalemiga KNO 3. Ta koosneb kaaliumi katioonist ja nitraadi anioonist. Rahvakeeli nimetatakse kaaliumnitraati salpeetriks. Kaaliumnitraati kasutatakse peamiselt väetisena ja oksüdeerijana pürotehnikas ilutulestikus. S ...

                                               

Karbamiid

Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON 2 H 4 või 2 CO. Normaaltingimustel on see valge, lõhnatu, tahke, vees hästi lahustuv aine. Karbamiidi avastas 1773. aa ...

                                               

Kvaternaarsed ammooniumkatioonid

Kvaternaarsed ammooniumkatioonid R 4 N + on positiivse laenguga kvaternaarsed ammooniumühendid. Erinevalt ammooniumioonist H 4 N + ja primaarsetest, sekundaarsetest või tertsiaalsetest ammooniumkatioonidest, on kvaternaarsed ammooniumkatioonid pü ...

                                               

Lämmastikhape

Lämmastikhape on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu. Lämmastikhape on laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Lämmastikhappel on iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut ...

                                               

Lämmastikushape

Kui nitritioone NO 2 - sisaldav külm ja lahja vesilahus hapestub, saadakse õrnalt sinakas lämmastikushappe lahus. Puhas lämmastikushape pole püsiv ja laguneb kergesti.

                                               

Naatriumnitraat

Naatriumnitraat on sool, mille molekulvalem on NaNO 3. Ta koosneb naatriumi katioonist ja nitraadi anioonist. Rahvakeeles kutstakse naatriuminitraati Tšiili salpeetriks. Ta on valge värvusega tahke aine, mis lahustuv hästi vees, ammoniaagis, alko ...

                                               

Naatriumnitrit

Naatriumnitrit on anorgaaniline aine molekulvalemiga NaNO 2. See on õrnalt kollaka värvusega vees hästi lahustuv sool. Aine lahustub muu hulgas metanoolis, ammoniaagis, etanoolis. Vähe lahustuv ka dietüüleetris.

                                               

Nitraadid

Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist – metalli katioonist ja nitraatioonist NO 3 -. Keemiliseks sidemeks on seal ioo ...

                                               

Nitreerimine

Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli. 1. Orgaanilise ühendi nitreerimisel saadakse nitroühend, moodustub C–N side. Tüüpiline näide on aromaatne nitreerimine, see on elektrofiilne aromaatne asend ...

                                               

Nitritid

Nitritid on lämmastikushappe soolad. Nitrit ioon keemilise valemiga NO2− on anioon sümmeetriliste N-O sidemetega. Terve O-N-O molekul moodustab 120° nurga. Protoneerimisel on saaduseks nõrk hape. Nitritit saab oksüdeerida või redutseerida ning tu ...