ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 379




                                               

Osoon

Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas, mis neelab ultraviolettkiirgust. Ultraviolettkiirgus neeldub osoonis reaktsioonil O 3 + hγ = O 2 + O, mis o ...

                                               

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Tüüpiline mittemetall. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja S-plokki. Teda paigutatakse mõnikord ...

                                               

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Selle happeteooria lõi Rootsi keemik Svante Arrhenius ja seda nimetatakse elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooriaks. Protolüütilise teooria ehk Bronstedi-Low ...

                                               

Boorhape

Boorhape ehk trihüdroksüülboor on nõrk hapnikhape. Tema keemiline valem on H 3 BO 3 3). Teda kasutatakse enamasti antiseptikuna ja insektitsiidina. Tekstiilitööstuses lisatakse teda riidesse, et ta aeglustaks süttimise korral tule levikut.

                                               

Kuningvesi

Kuningvesi on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu ruumalavahekorras 1:3. Kuningvesi on võimeline lahustama väärismetalle, näiteks kulda ja plaatinat, millega teised happed ja alused ei reageeri. Siiski osa me ...

                                               

Superhape

Superhape on hape, mille Hammeti happelisuse funktsioon on suurem kui puhtal väävelhappel. Väävelhappe väärtus Hammeti happelisuse skaalal on −12. Kaasaegsema määratluse kohaselt on superhappega tegemist siis, kui selle prootoni potentsiaal on su ...

                                               

Tugev hape

Tugev hape on hape, mis dissotsieerub vees täielikult, vastavalt võrrandile: HA veega seotud → H + veega seotud + A − veega seotud Mitmeprootoniliste hapete puhul nt väävelhape mõeldakse tugeva happe all ainult dissotsiatsiooni esimest astet: H 2 ...

                                               

Vesinikkloriid

Vesinikkloriid on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl. Vesinikkloriid on terava lämmatava lõhnaga värvitu gaas, mis õhuniiskusega annab soolhappe valge suitsutaolise auru näol. Vesinikkloriidi keemistemperatuur on –85.05 °C. Valemit H ...

                                               

Malahhiitroheline

Malahhiitroheline, ka viktooria roheline B on säravrohelist värvi orgaaniline värvaine. Kuulub triarüülmetaanühendite hulka, ta valem on C 23 H 25 N 2. Esineb kristallilisel kujul kloriidina või oksalaadina, metalse läikega rohelised kristallid l ...

                                               

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas 2 12H 2 O, ka K 2 SO 4 Al 2 3 24H 2 O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.

                                               

Kips

Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest. Keemiline valem: CaSO 4 2H 2 O. Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme kõvadus Mohsi astmikul 2. Erikaal ...

                                               

Grubbsi katalüsaatorid

Grubbsi katalüsaatoriteks kutsutakse seeriat üleminekumetallide karbeeni komplekse, mida kasutatakse katalüsaatoritena alkeenide metateesis. Nimetuse on need saanud keemik Robert H. Grubbsi järgi, kelle juhendamisel neid esimest korda sünteesiti. ...

                                               

Plaatina

Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198.

                                               

Vesinikkloriidhape

Vesinikkloriidhape ehk soolhape on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus. Soolhape on tugev hape ja selle käitlemisel tuleb olla ettevaatlik. Soolhapet kasutatakse laialdaselt tööstuses. Inimeses on soolhape maohappe koostises. Vesinikkloriidhape o ...

                                               

Allotroopia

Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Allotroobid on erinevad struktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest. Allotroobid ...

                                               

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element hapniku ja räni järel ning kõige levinum metalne element maakoores 8.3% massist. Alumiinium on sedavõrd k ...

                                               

Argoon

Argoon on keemiline element järjenumbriga 18. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 36, 38 ja 40. Omadustelt on tegu väärisgaasiga. Argooni keemilisi ühendeid on õnnestunud saada alles hiljuti, neidki vaid ülimadalal temperatuuril maatrik ...

                                               

Arseen

Arseen on keemiline element järjenumbriga 33. Nimetus on tulnud kreekakeelsest sõnast arsenikon mehelik, tugev, millega Dioskurides 1. sajandil nimetas auripigmenti selle tugeva mürgisuse pärast. Nimetust mõjutas nähtavasti selle mineraali pärsia ...

                                               

Astaat

Astaat on keemiline element järjenumbriga 85. Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed. Stabiilseim neist on isotoop massiarvuga 210, mille poolestusaeg on 8 tundi, kuid seda looduses ei esine. Looduses esineb väikeses koguses astaadi isotoope massiar ...

                                               

Baarium

Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, leelismuldmetall. Tal on 7 stabiilset isotoopi, massiarvudega 130, 132, 134, 135, 136, 137 ja 138. Tema tihedus normaaltingimustel on 3.51 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 727 Celsiuse kraadi. Keemilis ...

                                               

Berüllium

Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall. Sümbol: Be ladina keeles beryllium Aatommass: 9.012 Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 Radioaktiivsetest isotoopidest stabiilseima massiarv on 10 ja poolestusaeg 1.5 miljonit aastat.

                                               

Boor

Boor on keemiline element järjenumbriga 5. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 10 ja 11. Stabiilseima radioaktiivse isotoobi massiarv on 8 ja poolestusaeg 0.84 s. Boor on poolmetall. Normaaltingimustel on ta tahke aine, mis esineb mitme ...

                                               

Broom

Broom on keemiline element järjenumbriga 35. Broom esineb kahe stabiilse isotoobina, mille massiarvud on 79 ja 81, mida leidub looduses vastavalt 50.69% ja 49.31%. Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. Metallidega reageerides tekitab ta brom ...

                                               

Deuteerium

Deuteerium ehk raske vesinik on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron. Deuteeriumi aatommass on 2.014101795 u aatomimassi ühikut ehk 3.344548127 10 −27 kg. Deuteeri ...

                                               

Divesinik

Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist. Keemiline valem on H 2. SMILES-i tähistus on, InChI tähistus 1/H2/h1H. Tema CAS-i number on 1333-74-0, EG-number on 215-605-7, PubChemi num ...

                                               

Elavhõbe

Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Elavhõbe on ainuke metall, mis on toatemperatuuril ja normaalrõhul vedelas olekus. Elavhõbedal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus nor ...

                                               

Euroopium

Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63. Euroopium kuulub lantanoidide hulka ning seda loetakse seega ka haruldaseks muldmetalliks. Tahke euroopium on hõbedavärvi pehme metall, mis tuhmub kiirelt ja reageerib veega. T ...

                                               

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15. Fosfor on mineraalides näiteks apatiidis peaaegu alati maksimaalselt oksüdeeritud olekus, anorgaaniliste fosfaatsete kividena. Elementaarfosforit leidub enamasti kahes allotroopses ...

                                               

Frantsium

Frantsium on keemiline element järjenumbriga 87. Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed. Pikima poolestusajaga 21.8 minutit on isotoop massiarvuga 223. See poolestusaeg on kõige lühem kõigi esimese 105 elemendi seas. Erinevalt elementidest järjenumb ...

                                               

Gallium

Gallium on keemiline element järjenumbriga 31. Omadustelt on gallium metall. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 69 ja 71. Normaaltingimustel stabiilne vorm on hõbedane tahke aine tihedusega 5.9 g/cm³. Galliumil on eripärased füüsikalis ...

                                               

Germaanium

Germaanium on keemiline element järjekorranumbriga 32. See asub perioodilisustabeli IV A rühmas ja neljandas perioodis. Tegu on neljavalentse elemendiga. Germaanium on metalselt läikiv hõbedane, kõva ja rabe aine, see sarnaneb omaduselt räniga. S ...

                                               

Grafiit

Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Grafiidi nimetas nii 1789. aastal Abraham Gottlob Werner, moodustades selle kreeka sõnast γραφειν, mis tähendab joonistama või kirjutama. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, ...

                                               

Hafnium

Hafnium on keemiline element järjekorranumbriga 72. Ta on läikiv hõbehall neljavalentne siirdemetall. Tal on kuus stabiilset isotoopi massiarvudega 174, 176, 177.178, 179 ja 180. Hafniumi tihedus normaaltingimustel on 13.3 g/cm 3). Tema sulamiste ...

                                               

Hapnik

Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8. See on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik ja trihapnik ehk osoon. Stabiilseid isotoope on kolm, nende massiarvud 16, 17 ja 18. Dih ...

                                               

Heelium

Heelium on keemiline element järjenumbriga 2. Stabiilseid isotoope on kaks, massiarvud 3 ja 4. Radioaktiivsetest isotoopidest stabiilseima massiarv on 6 ja poolestusaeg 0.8 sekundit. Heelium-4 on oma tuuma stabiilsuse tõttu valdav heeliumi isotoo ...

                                               

Hõbe

Hõbe on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt o ...

                                               

Jood

Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Joodi aatommass on 126.90447 aatommassiühikut. Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide ...

                                               

Kaalium

Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19. Kaaliumil on kaks stabiilset isotoopi, mille massiarvud on 39 ja 41. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 40 ja poolestusajaga 1.28 miljardit aastat esineb looduses ja on üks peamisi radioaktiivse kiirg ...

                                               

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry ...

                                               

Koobalt

Koobalt on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 27. Koobalt kuulub klassifikatsiooni siirdemetallid, d-elemendid. Koobalti avastas Georg Brandt aastal 1742 Rootsis Stockholmis.

                                               

Koperniikium

Koperniikium on keemiline element, mis asub perioodilisussüsteemis 112. kohal. Element on nimetatud Mikołaj Koperniku järgi, praegune nimetus kinnitati 19. veebruaril 2010. Varem oli elemendi ajutine nimetus ununbium Uub. Tema teadaolevalt stabii ...

                                               

Kroom

Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 10 17 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihe ...

                                               

Krüptoon

Krüptoon on element järjekorranumbriga 36. Selle nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast κρυπτός kryptós ja tähendab peidetud. Elemendil on 6 stabiilset isotoopi ja umbes 30 ebastabiilset isotoopi. Krüptooni avastasid William Ramsay ja Morris ...

                                               

Ksenoon

Ksenoon on keemiline element aatomnumbriga 54. See on raske, värvitu ja lõhnatu väärisgaas, üks õhu komponente. Kuigi üldiselt ei ole ksenoon reaktiivne aine, võib see siiski osaleda teatud keemilistes reaktsioonides, näiteks moodustades ksenoonh ...

                                               

Kuld

Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79. Kulla ladinakeelne nimetus aurum on sabiinikeelset pärito ...

                                               

Kuurium

Kuurium on keemiline element järjenumbriga 96. Ta on nimetuse saanud Marie ja Pierre Curie järgi. Kuurium on sünteetiline element, mida saadakse mh plutooniumi pommitamisel alfaosakeestega heeliumiioonidega. Kuid peamine kuuriumi saamise viis on ...

                                               

Lavrentsium

Lavrentsium on keemiline element järjenumbriga 103. Lavrentsium on lühikese elueaga transuraaniline haruldane muldmetall, teda sünteesitakse kaliforniumist ja tal puudub tarvitusvõimalus. Lavrentsium on nimetatud tsüklotroni leiutaja Ernest O. La ...

                                               

Liitium

Liitium on kõige väiksema tihedusega metall. Normaaltingimusel on liitium üldse kõige väiksema tihedusega tahke lihtaine: tema tihedus on 0.535 g/cm³. See on hõbevalge suhteliselt pehme metall, mis sulab temperatuuril 180 °C. Võrreldes teiste lee ...

                                               

Magneesium

Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Magneesium asub kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on 3s 2. Magneesiumi ioonil Mg 2+ on sama elektronkonfiguratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kol ...

                                               

Molübdeen

Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42. Aatommass on 95.94. Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 92, 94, 95, 96, 97, 98 ja 100. Molübdeeni avastas Carl Wilhelm Scheele 1778. aastal. Normaaltingimustel on molübdeeni tihedus ...