ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 371




                                               

Herfordi kreis

Piirkond on tuntud ka kui Widukindi maa, kuna Widukindi saksi hõimude viimased võitlused Karl Suure vastu toimusid siin. Ta usutakse olevat maetud Engeri linna. Kui piirkond Preisimaa Vestfaali provintsi osaks sai, loodi 1816. aastal esimene Herf ...

                                               

Hochsauerlandkreis

Geograafiliselt hõlmab kreis suure osa Sauerlandi mägedest, sealhulgas kõrguselt esimese ja kolmanda tipu – Langenberg Olsbergi lähedal 843 m ja paremini tuntud Kahler Asten 842 m Winterbergi lähistel. Need on ka kaks kõrgeimat mäge Nordrhein-Wes ...

                                               

Höxteri kreis

Praeguse Höxteri kreisi ala oli Paderborni piiskopkonna osa, kuni see 1802. aastal Preisimaaga liideti. 1816. aastal lõi uus Preisi valitsus piirkonda kolm kreisi, Höxteri, Brakeli ja Warburgi. 1832. aastal Höxter ja Brakel ühendati. Praegune kre ...

                                               

Kleve kreis

Kreis oma praegustes piirides loodi 1975. aastal, kui endise Kleve ja Gelderni kreisiga liideti Reesi kreisi linnad Emmerich ja Rees ning Moersi kreisi Rheurdti vald. Kaks eelkäijat kreisi loodi 1816. aastal, kui kogu Reinimaa sai Preisimaa provi ...

                                               

Lippe kreis

Lippe kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa idaosas. Lippe kreis on nime saanud Lippe isandate järgi, kes elasid algselt Lippe jõe ääres ja asutasid sinna Lippstadti ning oma Lippe vürstkonna. See oli riik Saksa-Rooma riigis ...

                                               

Mettmanni kreis

Mettmanni kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa keskosas. See on kõige tihedamini asustatud maaringkond Saksamaal; kreisi loodeosas Ratingeni linna piires on Düsseldorfi lennujaam ning ka Kölni-Bonni lennujaam on lähedal.

                                               

Minden-Lübbecke kreis

See on Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjapoolseim kreis. See ulatub Alam-Saksimaa territooriumisse. Weseri jõgi siseneb kreisi kagus ja väljub põhjas. Kreisi lõunaosas voolab jõgi läbi kitsa kuristiku, mille moodustavad kaks mäeahelikku, Wiehen ...

                                               

Märkischer Kreis

Kreis loodi 1975. aastal Nordrhein-Westfaleni kreisireformi osana. Endised Lüdenscheidi ja Iserlohni kreisid koos Iserlohni linnaga eelnevalt linnaringkond pluss Balve ümbruse ala eelnevalt Arnsbergi kreisi osa liideti kokku, et moodustada uus kr ...

                                               

Oberbergischer Kreis

Bergisches Landi piirkond kuulus enamuse keskajast Bergi krahvkonnale, sellest ka kreisi nimi. "Oberbergischiks" "Ülem-Bergiks" kutsutu asub krahvkonna kaguosas: juba 1740. aastal tegi kirjeldus sellest, mis vahepeal sai hertsogkonnaks, vahet "Ni ...

                                               

Olpe kreis

Kreis loodi 1817. aastal kui Bilsteiner Kreis, 1819. aastal sai keskuseks Olpe. Kreiside reorganiseerimisega 1969. aastal ühendati kreisi mitu valda linnadeks, kuid kreisi ennast muudeti vähe, ja ka teise reorganiseerimisega 1974. aastal jäi see ...

                                               

Paderborni kreis

Paderborn oli Paderborni piiskopkonna osa kuni selle Preisimaaga liitmiseni 1802. aastal. Pärast Napoleoni sõdasid, kui Preisimaa lõi Vestfaali provintsi, asutas see ka 5 kreisi, mis laias laastus katavad endise riigi ala - Brakel, Büren, Höxter, ...

                                               

Recklinghauseni kreis

Recklinghauseni kreis on omavalitsus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa keskosas. Peale Hannoveri regiooni on Recklingshauseni kreis rahvaarvult suurim mittelinnaline ringkond Saksamaal.

                                               

Rhein-Erft-Kreis

Kreis oma praegustes piirides loodi 1975. aastal, kui ühendati endised Bergheimi ja Kölni kreisid. 1. novembrist 2003 kannab kreis nime Rhein-Erft-Kreis.

                                               

Rhein-Kreis Neuss

1816. aastal, kui kogu ala sai Preisimaa osaks, loodi Grevenbroichi ja Neussi kreisid. Neussi linn lahkus kreisist 1913. aastal ja sellest sai linnaline ringkond. 1929. aastal ühendati kaks kreisi uueks Grevenbroich-Neussi kreisiks, mis nimetati ...

                                               

Rhein-Sieg-Kreis

Tänane kreis loodi 1969. aastal, kui reorganiseeriti Nordrhein-Westfaleni kreise, ühendades Siegi kreis Bonni kreisiga millest Bonn ise eraldati 1887. aastal, kui moodustati linnaringkond. Siegi kreis loodi 1825. aastal.

                                               

Rheinisch-Bergischer Kreis

Bergisches Landi ala kuulus Bergi krahvkonnale enamuse keskajast ja andis seega kreisile oma nime. 1816. aastal pärast kogu Reinimaa minemist Preisimaa alla loodi praeguse kreisi alal Wipperfürthi, Mülheimi, Lennepi, Opladeni ja Solingeni kreisid ...

                                               

Siegen-Wittgensteini kreis

Aastatel 1816–1817 asutati Preisimaa Vestfaali provintsis Siegeni ja Wittgensteini kreisid. 1974. aastal kaks kreisi ühendati ja 1984. aastal võeti kasutusele Siegen-Wittgensteini nimi.

                                               

Soesti kreis

Keskajal oli Soest suurim linn Vestfaalis; kuid pärast enda vabastamist Kölni piiskoppide alt 1449. aastal Soester Fehde kaotas see aeglaselt tähtsust, kuid saavutas seda taas, kui 1816. aastal asutas uus Preisimaa valitsus kreisi. 1975. aastal l ...

                                               

Steinfurti kreis

Kreis asub Alam-Saksimaa piiri ääres, Münsterist põhja pool. Emsi jõgi voolab läbi kreisi lõunast põhja. Piirkonna kõrgeim punkt on Westerbecker Berg 234 m üle merepinna; madalaim punkt on Bentlage loss 32 m.

                                               

Städteregion Aachen

21. oktoobril 2009 moodustus endisest Aacheni kreisist Kreis Aachen ja Aacheni linnast Städteregion Aachen. See on esimene Städteregion, mis moodustati Nordrhein-Westfalenis. Selle staatus on sarnane Hannoveri regiooni Region Hannover omale Alam- ...

                                               

Unna kreis

Praeguse Unna kreisi ala oli varem osa Marki krahvkonnast, mis hiljem kuulus Preisimaale. 1753. aastal reformiti piirkonna kohalikku valitsust, loodi esimene Hammi kreis. Napoleoni Prantsusmaa okupatsiooni ajal kuulus see Ruhri departemangu, kuid ...

                                               

Vierseni kreis

1816. aastal asutas uus Preisimaa valitsus Kempeni kreisi. Algselt kuulus see Kleve ringkonda, kaotati 1822. aastal ja sealt saati kuulus Düsseldorfi ringkonda. 1929. aastal laiendati kreisi märgatavalt ja nimetati ümber Kempen-Krefeldiks. 1975. ...

                                               

Warendorfi kreis

Keskajal oli piirkond Münsteri piiskopkonna osa. Saades Preisimaa Vestfaali provintsi osaks, asutas uus valitsus 1816. aastal Warendorfi ja Beckumi kreisid. 1975. aastal ühendati need kreisid praeguseks kreisiks.

                                               

Weseli kreis

Kreis moodustati 1975. aastal, kui ühendati endised Dinslakeni, Moersi ja Reesi kreisid, mis kõik moodustati 1816. aastal, kui piirkond sai Preisimaa osaks. Kreisi keskus on Wesel, selle kõige rahvarohkem linn on Moers.

                                               

Diepholzi vald

Diepholz on linn ja vald, Diepholzi kreisi keskus Alam-Saksimaal Saksamaal. See asub Hunte ja Lohne jõe ääres, umbes 45 km Osnabrückist kirdes ja 60 km Bremenist edelas. Linna pindala on 104.45 km². 31. detsembril 2015 elas seal 16 692 inimest. V ...

                                               

Hannoveri-Braunschweigi-Göttingeni-Wolfsburgi metropolipiirkond

Hannover–Braunschweig–Göttingen–Wolfsburgi metropolipiirkond on majanduslik ja kultuuriline piirkond Põhja-Saksamaal. Metropolipiirkond koosneb ligikaudu 1/3 Alam-Saksi alast, kus elab peaaegu pool liidumaa elanikest. Umbes 3.9 miljonit inimest e ...

                                               

Ida-Friisimaa

Ida-Friisimaa on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas. See on keskmine lõik Friisimaast Lääne-Friisimaa ja Põhja-Friisimaa vahel. Halduslikult kuulub Ida-Friisimaa kolme kreisi, nimelt Aurichisse, Leeri ja Wittmundi, ning Emdeni ...

                                               

Lüneburgi nõmm

Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal. See on osa Hamburgi, Hannoveri ja Bremeni linnade tagamaast ja on nimetatud Lüneburgi linna järgi. Suurem osa alast on kaitseala. Piirkonnas rää ...

                                               

Lüneburgi Piirkondlik Ühendus

Lüneburgi Piirkondlik Ühendus on registreeritud ühendus Saksamaa Alam-Saksi liidumaal ja on üks arvukatest piirkondlikest ühendustest liidumaal.

                                               

Oldenburger Münsterland

Oldenburger Münsterland on lõunapoolne, valdavalt katoliiklik osa endisest Oldenburgi suurhertsogkonnast, nüüd Alam-Saksimaa osa Saksamaal. Enne 1803. aastat oli see Münsteri piiskopkonna osa. See hõlmab tänapäevased Cloppenburgi ja Vechta kreisi ...

                                               

Samtgemeinde

Samtgemeinde ehk ühisvald on haldusüksus Alam-Saksimaal Saksamaal. Selle ekvivalendid on Amt ja Verbandsgemeinde. See on omavalitsuste ühendus, mis teostab haldusülesandeid oma liikmesvaldadele. Samtgemeindes peab olema vähemalt 7000 elanikku. Sa ...

                                               

Samtgemeinde Bardowick

Bardowick on valdade ühendus Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis. Selle pindala on 100.16 km². 31. detsembril 2017 elas seal 17 754 inimest. Selle keskus on Bardowick. Samtgemeinde Bardowick koosneb järgmistest valdadest: Wittorf Vög ...

                                               

Samtgemeinde Dahlenburg

Dahlenburg on valdade ühendus Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis. Selle pindala on 155.87 km². 31. detsembril 2017 elas seal 6135 inimest. Selle keskus on Dahlenburg. Samtgemeinde Dahlenburg koosneb järgmistest valdadest: Dahlenburg ...

                                               

Samtgemeinde Eilsen

Eilsen on valdade ühendus Schaumburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal. Selle pindala on 13.91 km². 31. detsembril 2017 elas seal 6871 inimest. Selle keskus on Bad Eilsen. Samtgemeinde Eilsen koosneb järgmistest valdadest: Heeßen Luhden Ahnsen Bu ...

                                               

Samtgemeinde Gellersen

Gellersen on valdade ühendus Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis. Selle pindala on 73.62 km². 31. detsembril 2017 elas seal 13 565 inimest. See asub umbes 5 km Lüneburgist läänes. Selle keskus on Reppenstedt. Samtgemeinde Gellersen k ...

                                               

Samtgemeinde Lindhorst

Lindhorst on valdade ühendus Schaumburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal. Selle pindala on 34.34 km². 31. detsembril 2017 elas seal 7822 inimest. Selle keskus on Lindhorst. Samtgemeinde Lindhorst koosneb järgmistest valdadest: Lüdersfeld Heuerße ...

                                               

Samtgemeinde Nenndorf

Nenndorf on valdade ühendus Schaumburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal. Selle pindala on 51.4 km². 31. detsembril 2017 elas seal 17 259 inimest. Selle keskus on Bad Nenndorf. Samtgemeinde Nenndorf koosneb järgmistest valdadest: Bad Nenndorf Hoh ...

                                               

Samtgemeinde Niedernwöhren

Niedernwöhren on valdade ühendus Schaumburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal. Selle pindala on 64.42 km². 31. detsembril 2017 elas seal 8103 inimest. Selle keskus on Niedernwöhren. Samtgemeinde Niedernwöhren koosneb järgmistest valdadest: Lauenh ...

                                               

Samtgemeinde Nienstädt

Nienstädt on valdade ühendus Schaumburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal. Selle pindala on 30.06 km². 31. detsembril 2017 elas seal 10 086 inimest. Selle keskus on Helpsen. Samtgemeinde Nienstädt koosneb järgmistest valdadest: Nienstädt Seggebru ...

                                               

Samtgemeinde Rodenberg

Rodenberg on valdade ühendus Schaumburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal. Selle pindala on 86.2 km². 31. detsembril 2017 elas seal 15 674 inimest. Selle keskus on Rodenberg. See asub Schaumburgi kreisi idaosas Deisteri ja Sünteli nõlvadel. Samtg ...

                                               

Samtgemeinde Sachsenhagen

Sachsenhagen on valdade ühendus Schaumburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal. Selle pindala on 62.44 km². 31. detsembril 2017 elas seal 9367 inimest. Selle keskus on Sachsenhagen. Samtgemeinde Sachsenhagen koosneb järgmistest valdadest: Wölpingha ...

                                               

Baden-Württemberg

Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul. Baden-Württemberg on suuruselt ja rahvaarvult kolmas Saksamaa 16 liidumaast. Rahvastiku tihedus on 301 inimest km² kohta.

                                               

Bodensee-Ülem-Švaabimaa piirkond

Bodensee-Ülem-Švaabimaa piirkond on piirkond Tübingeni ringkonnas, Baden-Württembergi liidumaal, Saksamaal. Piirkonnas on 3 kreisi: Bodensee kreis FN Ravensburgi kreis RV Sigmaringeni kreis SIG

                                               

Lõuna-Baden

Lõuna-Baden, mis moodustati detsembris 1945 endise Badeni vabariigi lõunaosast, oli Prantsuse okupatsioonitsooni alajaotus sõjajärgsel Saksamaal. Osariik nimetati hiljem ümber Badeniks ja sai aastal 1949 Saksa Föderatiivse Vabariigi asutajaosarii ...

                                               

Neckar-Albi piirkond

Neckar-Albi piirkond on üks kolmest piirkonnast Tübingeni ringkonnas Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal. See on Saksamaa suuruselt kolmas tööstusala. Selle pindala on 2531 km² ja elanike arv oli 2011. aastal 690 245. Piirkonda läbib Neckari j ...

                                               

Fischerinsel

Fischerinsel on Berliinis asuva Spreeinseli saare lõunaosa. Seda piiritlevad Spree jõgi ja Spree kanal ning maismaa piiriks peetakse Gertraudenstraßet.

                                               

Ida-Berliin

Ida-Berliin oli Berliini osa, mis jäi Teise maailmasõja lõppedes Punaarmee valdusse. Ida-Berliin oli pindalalt Lääne-Berliinist väiksem, olgugi et Lääne-Berliini USA, Briti ja Prantsuse sektorid olid igaüks eraldi NSV Liidu sektorist väiksemad. I ...

                                               

Nikolai kvartal

Nikolai kvartal on Berliini vanim asum. See asub Mitte rajoonis, viieminutise jalutuskäigu kaugusel Alexanderplatzist. Kvartali olulisemad vaatamisväärsused on Berliini vanim kirik Nikolai kirik Nikolaikirche ja Ephraimi palee Ephraim-Palais.

                                               

Teufelsberg

Teufelsberg on Teise maailmasõja järel rusudest kuhjatud tehismägi Berliini lääneosas. Teufelsberg asub Grunewaldi linnaosas ning on oma nime saanud lähedalasuva Teufelssee järgi. 2013. aasta seisuga on mäe kõrguseks 120.1 m üle merepinna. Mägi k ...

                                               

Brandenburg

sulgudes halduskeskus Teltow-Flämingi kreis, Luckenwalde Havellandi kreis, Rathenow Uckermarki kreis, Prenzlau Barnimi kreis, Eberswalde Oberhaveli kreis, Oranienburg Oder-Spree kreis, Beeskow Ostprignitz-Ruppini kreis, Neuruppin Oberspreewald-La ...