ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 258




                                               

Keskkonnakompleksluba

Keskkonnakompleksluba on kirjalik otsus, mis annab õiguse käitise või selle osa kasutamiseks viisil, mis mõjutab võimalikult vähe keskkonda. Keskkonnakompleksluba sätestab tingimused, mis peavad kindlustama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitise ...

                                               

Keskkonnarisk

Keskkonnariski ehk keskkonnaohtu laiemas tähenduses hinnatakse kui tõenäosust põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonnamuutusi. Kitsamas tähenduses nimetatakse keskkonnariskiks kahjustuse, vigastuse, haiguse või surma tõenäosust inimese kavand ...

                                               

Keskkonnariski hindamine

Keskkonnariski hindamine on keskkonnale avalduva kahjuliku mõju tagajärgede ja nende ilmnemise tõenäosuse hindamine. Keskkonnariski hindamine on oluline nt keskkonnamõju hindamisel ning keskkonnariskide nt avariid, õnnetused eest kindlustamisel j ...

                                               

Keskkonnasertifitseerimine

Keskkonnasertifitseerimine on protseduur, mille käigus erapooletu osapool – sertifitseerimisorgan – tõendab kirjalikult, et organisatsioon, toode, tootmisprotsess või teenus vastab kindlatele keskkonnanõuetele. Keskkonnasertifitseerimise positiiv ...

                                               

Keskkonnategevuse tulemuslikkus

Keskkonnategevuse tulemuslikkus on ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnakoormuse vähendamise eesmärgi saavutamise määr. Keskkonnategevuse tulemuslikkus iseloomustab organisatsiooni keskkonnategevust ja selle mõõdetavaid tulemusi. Keskkonnat ...

                                               

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator on organisatsiooni keskkonnategevuse edukust kajastav kvantitatiivne või kvalitatiivne näitaja. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaatorid võib jagada kolme rühma: tegevuse tulemuslikkuse, juhtimise ...

                                               

Keskkonnavastutus

Keskkonnavastutus on keskkonnakahju heastamine kahju tekitaja poolt. Keskkonnavastutus on "saastaja maksab"-põhimõtte rakendamise vahend, mis peale finantsvastutuse tekitatud keskkonnakahju eest hõlmab ka kahjustatud keskkonna taastamist või asen ...

                                               

Käitis (keskkonnaõigus)

Käitis on saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse järgi paikne tehniline üksus, milles tootmine toimub keskkonnakompleksluba vajavas tegevusvaldkonnas ning tegevuskohas tootmisega otseselt liituvas ja tehnilist seost omavas muus te ...

                                               

Loodusvara kasutusõiguse tasu

Loodusvara kasutusõiguse tasu ehk loodusvara maks on rahaline makse, millega loodusvara kasutaja hüvitab kulutused, mis ühiskond on teinud loodusvarade otsimiseks, säilitamiseks, taastamiseks ja võimalike tulevaste asendajate leidmiseks. Loodusva ...

                                               

Loodusvara lubatava kasutuse määr

Loodusvara lubatava kasutuse määr on teatud ajavahemikuks administratiivselt kehtestatav loodusvarade kasutamise piirmäär, mille kehtestamisel arvestatakse looduskasutuse mõju keskkonnaseisundile.

                                               

Loodusvara säästev hind

Loodusvara säästev hind on hind, mis tagab kauba või teenuse tootmisel tekkinud negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise vastuvõetavale tasemele.

                                               

Natura hindamine

Natura hindamine on menetlus Natura 2000 võrgustiku ala mõjutada võiva arendustegevuse üle otsustamiseks. Natura hindamine toimub vastavalt Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura hindamine koosneb neljast et ...

                                               

Kriminalistika

Kriminalistika on teadus, mis käsitleb kohtueelses menetluses tõendite kogumist. Kriminalistika mõistele on võimalik läheneda kolmel viisil: kriminalistika kui teadus; kriminalistika kui praktiline tegevus kuritegude uurimisel ja ärahoidmisel kas ...

                                               

Kohtuballistika

Kohtuballistika on kriminalistika haru, mis käsitleb tulirelvi, padruneid ja lasujälgi, nende uurimise vahendeid, võtteid ja meetodeid. See võimaldab identifitseerida tulirelva ning selgitada pihtamiskaugust ja muid tulistamisega seotud asjaolusid.

                                               

Kohtufotograafia

Kohtufotograafia on fotograafiavahendite ja -võtete süsteem, mida kasutatakse uurimistoimingute käigu ja tulemuste fikseerimisel, operatiiv-jälituslike ülesannete täitmisel ning kohtulike tõendite uurimisel. Kohtufotograafia on kohtueelseses mene ...

                                               

Sarimõrvar

Sarimõrvariks loetakse isikut, kes on mõrvanud kolm või rohkem inimest pikema perioodi jooksul kui üks kuu, kusjuures mõrvade vahele jääb "rahunemisperiood". Tavaliselt on mõrvade motiiviks psühholoogilise rahulduse saamine. Sõna "sarimõrvar" ser ...

                                               

Trassoloogia

Trassoloogia on kriminalistikaharu, mis käsitleb objekti välisehitust kajastavaid jälgi, selle võtmiseks kajastavaid meetodeid ja võtteid ja vahendeid. Trassoloogiline jälg kujuneb, kui üks objekt põhjustab teisele objektile näiteks tahkele kehal ...

                                               

Valedetektor

Valedetektor ehk polügraaf on seade, millega mõõdetakse inimesel mitut füsioloogilist näitajat, samal ajal kui talle esitatakse küsimusi. Eesmärgiks on välja selgitada, kas inimene valetab. Valedetektoriseanss algab tavaliselt eelvestlusega, mill ...

                                               

Faktooringuleping

Faktooringuleping ehk arvemüügileping on leping, millega oma toodangut või teenuseid realiseeriv majandusüksus kohustub ostjatele esitatavad arved müüma teisele lepinguosalisele - faktooringufirmale, kes nende alusel raha sisse nõuab. Faktooringu ...

                                               

Frantsiisileping

Frantsiisileping on leping, millega üks isik kohustub andma teisele isikule õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisel ...

                                               

Kinkeleping

Kinkeleping on leping, millega üks isik kohustub tasuta teisele isikule üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikasta ...

                                               

Kompromissleping

Kompromissleping on leping, mis muudab lepingupoolte õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte poolte mõlemapoolsete järeleandmiste teel vaieldamatuks. Kompromisslepinguga luuakse uus iseseisev võlasuhe. Pärast kompromisslepingu sõlmimist ei ...

                                               

Laenuleping

Laenuleping ehk krediidileping on tsiviilõiguses leping, millega üks isik kohustub andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja ning laenusaaja kohustub lepingus määratud ajaks tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja sam ...

                                               

Tööleping

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille alusel füüsiline isik teeb teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepin ...

                                               

Töövõtuleping

Töövõtulepin g on Eesti Võlaõigusseaduse järgi koostatud leping. Lepingu pooled on töövõtja ja tellija. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema mingi töö ja tellija maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tö ...

                                               

Vahetusleping

Vahetusleping on leping, millega lepingupooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku.

                                               

Omand

Omand on sotsiaalsete, poliitiliste ja õigussuhete kompleks, mis reguleerib varade kasutamist inimeste poolt. Kaasaegses Lääne ühiskonnas on omandil tugev individuaalsuse konnotatsioon. Omandi ning konkreetsemalt individuaalse omandi mõiste on ol ...

                                               

Eraomand

Eraomand on eraisikute ja eraettevõtete õigus omandada, omada, kontrollida, kasutada, likvideerida, loovutada ja pärandada maad, kapitali ja muid omandivorme. Eraomand erineb avalikust omandist, mis viitab riigi, kogukonna või valitsuse varadele.

                                               

Erastamine

Erastamine ehk privatiseerimine ehk denatsionaliseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt üle erasektorile või eraomandis olevale mittetulun ...

                                               

Igamine

Igamine on omandiõiguse tekkimine teisele isikule kuuluva asja pikaajalise, vahetpidamatu ja heauskse valdamise tagajärjel. Igamist käsitleb asjaõigusseaduse 3. osa 2. peatüki 1. jao 6. jaotis § 110–114 1.

                                               

Kaasomand

Kaasomand on üheaegselt mitme isiku omand. Kõigil kaasomanikel on kaasomandile õigus. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, vastupidine peab olema kindlaks määratud kas siis vastava lepinguga või sätestatud seaduses. Kaasomand võib tekkida: j ...

                                               

Ühisvara

Pikemalt artiklis Abikaasade ühisvara Juriidilises kontekstis tähistab mõiste ühisvara sageli abikaasadele ühiselt kuuluvat abielu kestel soetatud vara.

                                               

Bürgerliches Gesetzbuch

Bürgerliches Gesetzbuch ehk Saksa tsiviilseadustik on Saksamaa tsiviilkoodeks. BGB-d hakati välja töötama aastal 1881, 1. juunil 1896 võttis Riigipäev selle vastu. Keiser Wilhelm II kirjutas seadusele alla 18. novembril 1896 ning 24. novembril ku ...

                                               

Dekreet

Seaduste andmise õiguse sai ajutine valitsus tagantjärele 24. novembril 1918 Ajutised administratiivseadused olid vastu võetud juba 19. novembril 1918. Ka 4. juunil 1919 vastuvõetud Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord andis Vabariigi Valitsu ...

                                               

USA PATRIOT Act

USA PATRIOT Act on 26. oktoobril 2001. aastal Ameerika Ühendriikides kehtestatud seadus, täispika nimega U niting and S trengthening A merica by P roviding A ppropriate T ools R equired to I ntercept and O bstruct T errorism Act of 2001. Seaduse ...

                                               

Kriitiline õigusteadus

Kriitiline õigusteadus oli õigusteoreetiline liikumine, mis rakendas õigusteaduses Frankfurdi koolkonna kriitilise teooria meetodeid. Liikumise peaeesmärgiks oli vaidlustada ja ümber lükata väljakujunenud tõekspidamisi õigusteoorias ja -praktikas.

                                               

Skandinaavia õigusrealism

Skandinaavia õigusrealism oli õigusteoreetiline liikumine, mis kaasnes ajaliselt ning sarnanes oma toonilt Ameerika õigusrealismiga. Selle tähtsamad esindajad olid Axel Hägerström, Alf Ross, Karl Olivecrona ja A. V. Lundstedt. Hägerström on tunni ...

                                               

Õigus

Õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. See on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid; ühe riigi sunninormide kogumik. Ta ...

                                               

Õiguse ennustusteooria

Õiguse ennustusteooria ehk halva inimese teooria on Oliver Wendell Holmesi õigusfilosoofia lähtekohaks. Selle järgi peaks õiguse uurimisel olema mõõdupuuks see, kuidas kohtud tegelikult toimivad. Nimetus "halva inimese teooria" bad man theory tul ...

                                               

Asula

Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. ...

                                               

Aedlinn

Aedlinn on inglase Ebenezer Howardi aastal 1898 Inglismaal visandatud linnaplaneerimise mudel, reaktsioonina viletsatele elutingimustele ning tohutult kerkivatele ruutmeetrihindadele kasvavates suurlinnades. Iseloomulik on madaltihe asustus, eram ...

                                               

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.

                                               

Alevik

Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus. Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber.

                                               

Kišlakk

Kišlakk on maa-asula Aserbaidžaanis, Kesk-Aasias ja Afganistanis. Sõna pärineb turgi keeltest: usbeki keeles qishloq, türkmeeni keeles gyslag, türgi keeles kıslak, aserbaidžaani keeles qıslaq, pärsia keeles قشلاق‎‎. Sõna tähendus on seotud turgi ...

                                               

Linn

Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Linna mõiste on riigiti erinev. Erin ...

                                               

Linnaline asula

Linnaline asula on asulatüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad peamiselt sekundaarses ja teenindavas sektoris. Linnalised asulad on: alevik 1996. aastani loeti Eestis maa-asulaks linn suurlinn alev

                                               

Linnastu

Linnastu ehk aglomeratsioon ehk konurbatsioon on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed. Linnastu on kõige arenenud ja keeruline ...

                                               

Maa-asula

Maa-asula on asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt primaarses sektoris. Maa-asulad on: talu küla Kuni 1996. aastani loeti Eestis maa-asulaks ka alevikku.

                                               

Tarastatud kogukond

Tarastatud kogukond on kogukond, mida tavaliselt ümbritsevad suletud seinad või piirdeaiad ning sissepääs jalakäijatele, jalgratturitele ja autodele on range kontrolli all. Tarastatud kogukonnad koosnevad sageli väikestest tänavatest ja seal on k ...

                                               

Tiheasustusega asula

Tiheasustusega asula on Eesti õigusaktides kasutatav mõiste, mille abil liigitatakse asustusüksusi, kusjuures inimeste tööhõive suunitlus teenindusele ja tööstusele, vastupidi linnalisele asula mõistele, ei ole selles kontekstis oluline. Tiheasus ...