ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 255




                                               

Pöördsild

Pöördsild või pöördesild või pöördering on suuremates raudteejaamades asuv vedurite 180° pööramiseks mõeldud rajatis. Pöördsild kujutab endast maapinnaga samal tasemel olevat platvormi, millele on kinnitatud rööpad veduri pealesõiduks. Metallsill ...

                                               

Pööre (raudtee)

Pööre on tehniline seade raudteeveeremi juhtimiseks ühelt raudteelt teisele. Pöörang on pöörme osa, mis koosneb raamrööbastest, sulgrööbastest ja seademehhanismist. Pöörme tähtsamad komponendid: kontrarööpad riströöpa kand pöörmeseade sulgrööpad ...

                                               

Pöörmeseadja

Pöörmeseadja on raudteejaama töötaja, kes valmistab käsipöörmetega jaamas ette rongi- ja manöövrimatku ning kannab vanempöörmeseadjale, manöövrijuhile või jaamakorraldajale ette matka valmisolekust. Lisaks kinnitavad pöörmeseadjad vajadusel raudt ...

                                               

Pürenee rööpmelaius

Indias, Pakistanis, Argentinas ja Tšiilis on kasutusel 1676 mm rööpmelaius, mis on ibeeria rööpmelaiusest vaid 8 mm võrra laiem. Seetõttu on Tšiili ja Argentina raudteedel lubatud kasutada Hispaania ja Portugali veeremit.

                                               

Rahvusvaheline Raudteede Liit

Rahvusvaheline Raudteede Liit ka Rahvusvaheline Raudteede Föderatsioon on rahvusvaheline raudtee ettevõtete organisatsioon. Organisatsioon asutati 1922. aastal raudtee tehniliste normide ja reeglite kehtestamiseks rahvusvaheliste raudteevedude ar ...

                                               

Ratasajamiga raudtee

Ratasajamiga raudtee on järsule kallakule rajatud rööbastee, mis on lisaks kandvatele/suunavatele rööbastele varustatud juhtrööbaste vahele paigaldatud hammaslatiga. Vedurile paigaldatud üks või mitu vedavat hammasratast haakuvad hammaslatiga, mi ...

                                               

Raudteelane

Raudteelane on raudteede kasutamise ja korrashoiu alal tegutsev isik. Raudteelased on nt jaamakorraldajad, pöörmeseadjad, rongikoostajad, teetöölised, vedurijuhid.

                                               

Raudteelõik

Raudteelõik on kahe asula vaheline rööbasteega lõik. Raudteelõiguga on seotud mõiste "raudteeliin", mis on reeglipärane raudteeliiklus mingil raudteelõigul. Nii võib ühel raudteelõigul olla mitu raudteeliini või ühe raudteeliini liiklus võib toim ...

                                               

Raudteepeatus

Raudteepeatus, ka rongipeatus, on spetsiaalselt reisirongide peatumiseks ette nähtud ja kohandatud koht raudteel, mis on varustatud vähemalt perrooniga reisijate rongi peale minemiseks ja sellelt maha tulemiseks. Raudteepeatustes ei ole toimu ena ...

                                               

Raudteeveerem

Raudteeveerem on raudteel kasutatavate liiklusvahendite kogum. Raudtee liiklusvahenditeks on tavaliselt vedurid, mootorvagunid, reisivagunid ja kaubavagunid. Raudteeveoks kasutatakse jõuallikaga veeremit – vedureid auru-, diisel- ja elektriveduri ...

                                               

Raudteeülesõidukoht

Raudteeülesõidukoht on raudtee rööbastee ja maantee samatasandiline ristumiskoht. Ohutuse tagamiseks varustatakse ülesõidud tänapäeval tõkkepuude ja fooridega. Linnasisestel hõreda liiklusega raudteeülesõidukohtadel on tihtipeale vaid ohutusmärgi ...

                                               

Reisivagun

Reisivagun on rööbasteel kasutatav veok, mis on ette nähtud reisijate transportimiseks. Suurema osa reisivagunitest moodustavad tavaliselt vedurite poolt veetavad mitte-iseliikuvad vagunid haakevagunid, mida kasutatakse pikamaa ja piirkondadevahe ...

                                               

Rongikoosseis

Rongikoosseis on mitmest veeremiüksusest koostatud tervik, mida on võimalik käsitleda rongina. Raudteeveeremi puhul saab teatud juhtudel ühte tüüpi veeremiüksusi kokku haakida ja juhtida neid ühest juhikabiinist ühe rongina. Eristatakse: püsiv ko ...

                                               

Rööbas

Rööbas ehk relss on liikuvat seadet suunav ja sageli ühtlasi ka kandev teraslatt. Raudteede, trammiteede ja kraanateede rööbasteede rööpad tehakse eriprofiiliga nn rööpaprofiiliga, mistõttu rööbastel on suur kandevõime ja paindejäikus ning nad on ...

                                               

Rööbastee

Rööbastee koosneb harilikult kahest paralleelsest rööpast, mis paiknevad liipritel. Rööbastee olulisimaks tehniliseks omaduseks on rööpmelaius ehk rööbaste vahekaugus. Rongiliikluseks kasutatavat rööbasteed koos selle juurde kuuluvate süsteemideg ...

                                               

Rööpmelaius

Rööpmelaius on rööbastee rööpapeade sisekülgede vaheline kaugus. Mulli saarel ajavahemikus 1983–2010 turistide sõidutamiseks kasutatud 2 km pikkuse raudtee rööpmelaius oli 260 mm, Krasnojaski HEJ rööbastee rööpmelaius on 9000 mm.

                                               

Siire (raudtee)

Siire ühendab kahte raudteed pöörmete abil. Üldjuhul on siirde abil ühendatud raudteed üksteise suhtes paralleelsed. Sõltuvalt pöörmete pöördenurgast tavaliselt 1/9, 1/11 või 1/18 on rongide kiirus siiretel piiratud vastavalt: 1/9 – kuni 40 km/h; ...

                                               

Sorteerimismägi

Sorteerimismägi on raudteetaristu rajatis rongide ja muude veeremiüksuste koostamiseks või lahutamiseks, kus kasutatakse ära mäeharjale paigutatud veeremi raskusjõud nende iseveeremiseks sorteerimismäe all paiknevatele teedele.

                                               

Standardrööpmeline raudtee

Standardrööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööpmelaius on 1435 mm. Maailmas on umbes 60% raudteedest standardse rööpmelaiusega. Standardrööpmelisest raudteest kitsama rööpmelaiusega raudtee on kitsarööpmeline rau ...

                                               

Sõlmjaam

Sõlmjaam on vähemalt kolme raudteeliini ühinemiskohas moodustuv raudteesõlm, milles on ühtseks tehnoloogiliseks tervikuks seotud mitmeid raudteetaristu elemente. Eesti raudtee-ettevõtete infrastruktuuris ametlikult sõlmjaamu pole. Ajalooliselt on ...

                                               

Trammitee rööpmelaius

Trammitee rööpmelaius on trammitee rööpapeade sisekülgede vaheline kaugus. 21. sajandi teisel aastakümnel kasutusel olevaist trammiliinidest oli väikseim rööpmelaius, 800 mm, Šveitsis reisijateveoks kasutataval Euroopa kõrgeimal 2210 m üle merepi ...

                                               

Tsisternvagun

Tsisternvagun on rööbasteel kasutatav veok, mis on mõeldud transportimaks reeglina heledaid- või tumedaid naftasaadusi, või ka veeldatud süsivesinikgaase.

                                               

Vagun

Vagun on rööbasteel kasutatav veok. Vagunid võivad olla järelveetavad või iseliikuvad näiteks mootorvagunid. Järelveetavad ehk haakevagunid võivad olla reisi- või kaubavagunid. Juhiruumiga haakevagunit nimetatakse juhtvaguniks.

                                               

Raudteetransport

Esimeseks algeliseks rööbasteeks peetakse Diolkost, mis rajati Korintose maakitsusele antiikajal arvatavalt 6.–7. sajandil e.m.a. Diolkos oli sillutatud lubjakivikattega, milles oli kaks paralleelset vagu umbes 1.6-meetrise rööpmevahega. Tee laiu ...

                                               

Delaware, Lackawanna & Western Railroad

Delaware, Lackawanna & Western Railroad oli Ameerika Ühendriikide I klassi raudteevõrk, mis ühendas Buffalo linna Hobokeniga ja praamiühendusega New Yorgiga.

                                               

Sõiduk

Sõiduk on inimese loodud vahend liikumiseks maal, vees, õhus või kosmoses. Inimkonna arengu algusaegadel veetavad või kaldpinnast alla libisevad või veerevad: kelk, regi, saan jms või vähemalt mitme rattaga veeremid. Hiljem vankrid, kaarikud, tõl ...

                                               

Aerosaan

Aerosaan on propelleri jõul liikuv mootorsaan. Kasutati postiveoks, kiirabi- ja päästesõidukina ning piirivalvemasinana. Peamiseks kasutajaks on olnud Venemaa, kuid ka teised riigid on neid kasutanud. Tsiviilülesannete täitmise kõrval on aerosaan ...

                                               

Alarmsõiduk

Eestis on teatavate ametikohtadega seotud sõidukid alatiselt alarmsõiduõigusega. Sellisteks ametikohtadega seotud sõidukiteks on presidendi ametiauto, kaitseväe juhataja ametiauto, ministrite ametiautod jmt. Alarmsõidu tegemine ei ole kohustuslik ...

                                               

Gauja (mootorjalgratas)

Gauja on 1960. aastatel Riia jalgrattatehases toodetud mootorjalgratas. Esimeste mudelite tootmist alustati 1961. aastal. Need hakkasid varemtoodetud abimootoritega jalgrataste ees koguma suurt populaarsust.

                                               

Haagis

Haagis on vedukile järele- või külgehaagitav veovahend, mis ei ole iseseisvalt liikumisvõimeline. See tähendab, et haagisel puudub edasiliikumiseks jõuallikas. Liiklusseaduse mõistes on haagis mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või se ...

                                               

Karakat

Karakat ehk karakatitsa on jääl sõitmiseks mõeldud kolme või enama rattaga mootorsõiduk. Eestis kasutavad neid peamiselt Peipsi kalurid.

                                               

Käru

Käru on ühe või mitme rattaga vankritaoline transpordivahend. Käru veetakse järel või lükatakse ees, kuid käru võib liikuda ka mootori jõul. Käruks nimetatakse ka lükatavat aiakäru, mida kasutatakse mulla, lehtede, prügi või esemete transportimis ...

                                               

Lohisti

Lohisti on rataste ja jalasteta transpordivahend koormate vedamiseks maismaal. Lohisti koosneb kolmnurgakujuliselt või paralleelselt raamiks seotud kaustadest, mille vahele on tavaliselt kinnitatud võrgust, loomanahast, pulkadest või muust taolis ...

                                               

Mercedes-Benz Sprinter

Mercedes-Benz Sprinter on autotootja Mercedes-Benzi sõidukite hulka kuuluv, valdavalt väiketarbesõidukite mudelite klass. Mercedes-Benz Sprinterite tehnilised näitajad ja mootori tüübid, lisavarustus jms võivad iga sõiduki puhul erineda. Mercedes ...

                                               

Mootorsaan

Mootorsaan on motoriseeritud sõiduk, mis on mõeldud talvel sõitmiseks ja lumel lõõgastumiseks. See on juhitav nii lume kui ka jää peal ning selle jaoks ei ole vaja eraldi teerada, vaid on mõeldud sõitmiseks avatud maastikul. Mootorsaaniga sõitmin ...

                                               

Mootorsõiduk

Mootorsõiduk on autonoomse jõuallikaga varustatud transpordivahend inimeste ja kaupade veoks. Eesti liiklusseaduses ei loeta mootorsõidukiks üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõidukit, elektrimootoriga jalg ...

                                               

Plaanvanker

Plaanvanker, ka laamvanker, on suur kahehobusevanker. Eesti aladel oli kasutusel mõisates; taludes kasutati vähe. Plaanvankrid võeti kasutusele pärast 19. sajandi keskel toimunud talurahvareforme, kui mõisamajanduses toimus üleminek teorendilt pa ...

                                               

Poolhaagis

Poolhaagis ehk sadulhaagis on haagis, millele mõjuvast raskusjõust osa kandub sadulseadise kaudu vedukile. Poolhaagis on ette nähtud haakimiseks sadulveduki või eeliku külge ja kannab sellele üle olulist vertikaalkoormust ehk lihtsamalt öeldes to ...

                                               

Riga-13

Riga-13 on Lätis Riias valmistatud mopeed, mille mootori töömaht on 45 cm³. Kasutati Leningradis tehases Krasnõi Oktjabr valmistatud jalgratta abimootoreid D6, D8 ja D8E ning D8M. Mootori võimsus on umbes 1 hobujõud 4500 pöörde juures ja maksimaa ...

                                               

Suruõhuauto

Suruõhumasin on sõiduk, mis liigub suruõhu jõul. Suruõhumasin töötab õhumootoriga, mis kasutab oma tööks suruõhku, mis on paigutatud mahutisse. Selle asemel, et liigutada kolbe silindris plahvatusega, mis tekib kütuse õhuga segamisel ja selle põl ...

                                               

Tõukekelk

Tõukekelk on pikkade jalastega ees lükatav kelk, millel on istekoht ühele inimesele. Sõitja seisab tõukekelgu ühel jalasel ja paneb kelgu teise jala tõugetega lumel või jääl liikuma. Kinni hoitakse käepidemest, millega saab ka kelgu suunda juhtid ...

                                               

Veok

Veok on sõiduk eelkõige lasti transportimiseks ehk vedamiseks. Veok võib olla iseseisvalt sõitev veomasinaga sõiduk või järelveetav veovahend järelveok.

                                               

Tee

Tee on erinevaid kohti või paiku, näiteks külad, asulad, linnad jne, ühendav ning inimeste ja sõidukite liikumiseks kasutatav maariba või maismaarajatis, veesõidukite liikumiseks sobiv veekogu osa ehk veetee ning lennukite ja muude õhusõidukite l ...

                                               

Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee

Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee on jäätee Hiiumaa ja mandri-Eesti vahel. Hiiumaalt Sarve külast mandrile Rohukülla kulgev jäätee on pikkusega umbes 25 km. Tegemist on Euroopa pikima jääteega. Viimati rajati jäätee 2011. aastal.

                                               

Jalgrattatee

Jalgrattatee on tee, mida mööda sõidetakse jalgratastega. Jalgrattateed võivad kulgeda paralleelselt kõnniteedega. Jalgrattateed asuvad tavaliselt tänavate, maanteede jms ääres, kuid need võivad moodustada ka otseteid. Samuti võivad need asuda me ...

                                               

Juurdepääs (tee)

Juurdepääs on mittekeskne, ainult teatud piirkonda magistraalidega ühendav tänav. Juurdepääse on jagatud mitmesse kategooriasse: veotänav kõrvaltänav kvartalisisene tänav

                                               

Jäätee

Jäätee on üle jäätunud veekogu kulgev tee, mis olenevalt jää paksusest võib olla ette nähtud inimeste, erineva raskusega autode või muude liiklusvahendite liikluseks. Jäätee on jääle rajatud talitee osa.

                                               

Kattega tee

Kattega tee on tee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht, kiviparkett või munakivisillutis.

                                               

Kergliiklustee

Kergliiklustee ehk jalgratta- ja jalgtee on kergliikluseks, st jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudega jne, mitte mootorsõidukitega liikumiseks mõeldud tee. Kergliiklusteed on olulised nii liiklusohutuse kui ka terviseedenduse seisukohalt, kuna jalakä ...

                                               

Kruusatee

2007. aasta alguse seisuga oli Eestis kruusakattega tugimaanteid 78, kõrvalmaanteid 7000 ja rampe või ühendusteid 1 kilomeeter, kokku 7079 kilomeetrit. 2012. aasta alguse seisuga oli Eestis kruusakattega tugimaanteid 3 km ja kõrvalmaanteid 5755 k ...