ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 251



                                               

Tuju

Tuju: mõnusa meeleolu ajakiri oli huumoriajakiri, mis ilmus aastatel 1937–1938 Tallinnas 2 korda kuus. Ajakirja andis välja Kirjavara, vastutav toimetaja oli Leo Soonberg Leo Soonpää. Ajakirja trükiti Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikojas.

                                               

Vallatu Magasin

Vallatu Magasin oli ajaviite- ja huumoriajakiri, mis ilmus aastatel 1936–1940 Tartus 6 korda aastas kirjastuselt Maret. Sisaldas erootilisi fotosid. Vastutaja ja tegevtoimetaja oli R. Puusepp. Toimetus asus Tartus aadressil Ülikooli 25. Väljaanne ...

                                               

Vana Meie Mats

Wana Meie Mats oli huumori- ja satiiriajakiri, mis ilmus 1914–1920 Tallinnas. Ajakiri ilmus sagedusega kord nädalas. Väljaandja oli Jakob Ploompuu. Karikatuurid ja saržid joonistas ajakirjale peamiselt Gori. Vastutavad toimetajad: Jakob Ploompuu ...

                                               

Virmalised (ajaleht 1907)

Virmalised: "Sõna" kaasanne oli huumori- ja satiiriajaleht, mis ilmus 1907. aasta augustis Tartus ja piirdus ainult 1 numbriga. Korraga ilmus see väljaanne nii ajalehe Postimees eriväljaandes Elu kui ka ajalehe Sõna lisalehena. Osa tiraažist ilmu ...

                                               

Katrin Aasmaa

Ta on lõpetanud Tallinna Saksa Gümnaasiumi kuldmedaliga 2014. aastal. 2014. aastal astus Eesti Kunstiakadeemiasse moedisaini erialale, 2016. aastal oli vahetusüliõpilane Rootsis. 2018. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga. ...

                                               

Reet Aus

1997 EKA bakalaureus moekunsti erialal, kiitusega 2011 EKA doktorikraad, doktoritöö "Trash to Trend – Upcycling in Fashion Design" 2002 EKA magistrikraad kunsti erialal moekunstis, cum laude 1992 Nõmme Gümnaasium

                                               

Liisi Eesmaa

Liisi Eesmaa on eesti moekunstnik ja stilist. Liisi Eesmaa on pärit Tartust. Ta lõpetas 2003. aastal Tartu Kunstigümnaasiumi ning õppis moedisaini Euroülikoolis 2003-2004 ja Eesti Kunstiakadeemias 2004–2007. Eesmaa tegutseb aktiivselt moekunstnik ...

                                               

Gerli A. Chantelle

Gerli A. Chantelle ehk Gerli Alessandra Chantelle Rannamets on Eesti ettevõtja ja moelooja ning rõivabrändi Gerli A. Chantelle couture asutaja ning disainer. Ta on õppinud õigusteadust Tartu Ülikoolis. Gerli A. Chantelle on tuntud ka moeürituste ...

                                               

Piret Ilves

2014 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames 2008 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames 2009 – autorikollektsioon ERKI moesõul 2013 – autorikollektsioon Tallinn Fashion Weeki raames 2010 – autorikollektsioon Tallinn Fashion ...

                                               

Ksenia Joost

2006. aastal lõpetas Joost Tartu Ülikooli maali erialal, samuti õppis ta moodi Eesti Kunstiakadeemias lõpetas 2007. Kunstiakadeemia viimasel kursusel praktiseeris ta neli kuud Londonis Vivienne Westwoodi juures. Seetõttu on teda hüütud ka "Eesti ...

                                               

Mari Kanasaar

1990ndatel pidas loenguid 20. sajandi moestiilidest Eesti Kunstiakadeemia moeeriala üliõpilastele, juhendas diplomande. Kirjutanud moeajalooalaseid artikleid ajakirjadele Stiil ja Avenüü, avaldanud artikleid stiilist, moekunstnikest ja moeikoonid ...

                                               

Karl-Artur Korsar

Karl-Artur Korsar kasvas üles Tartus. 19-aastaselt kolis ta Tallinna, et õppida Eesti Kunstiakadeemias tekstiilidisaini. Peale sealt tehniliste teadmiste sai ta sealt kaasa ka kire prinditehnoloogia vastu. Pärast õpinguid töötas Karl-Artur Korsar ...

                                               

Liivia Leškin

Liivia Leškin on eesti moe- ja tekstiilikunstnik. Ta lõpetas aastal 1975 Tallinna 7. Keskkooli ja aastal 1980 ERKI moekunsti erialal. Ta töötas aastatel 1981–1987 ajakirja Siluett toimetuses ja Tallinna Moemajas. Aastatel 1987–1997 oli ta Eesti K ...

                                               

Saima Loik

Saima Loik oli eesti moekunstnik. Saima Loik õppis Elfriede Lenderi eraprogümnaasiumis, seejärel Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis ja Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, mille lõpetas 1948. aastal. Aastail 1948–1987 töötas ta Tal ...

                                               

Anne Metsis

Moejakirjanikuna on ta pikemalt töötanud ajakirjas Anne ning moe- ja üldtoimetajana ajakirjas Eesti Naine. Temalt on ilmunud moealaseid uurimusi TEA ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse teatmeteostes" XX sajandi kroonika”;" Eesti moeloomingu kvintes ...

                                               

Astra Mõistlik

Astra Mõistlik on eesti moekunstnik. Ta lõpetas Valjala Põhikooli 2000. aastal. Kuressaare Gümnaasiumi lõpetas ta 2003. 2006. aastal lõpetas ta Tallinna Kõrgema Tehnikakooli. Eesti Kunstiakadeemias lõpetas ta kunsti ja kultuuriantropoloogia magis ...

                                               

Agu Pilt

Agu Pilt oli eesti teatri- ja moekunstnik ning akvarellist. Agu Pilt sündis Tartus ja lõpetas Tartu 7. keskkooli. Aastatel 1969–1972 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Üliõpilasena alustas ta kunstiõpinguid Kaljo Põllu õpilasena ülikooli ku ...

                                               

Saima Priks

1965 – lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Kuressaare Laste-Muusikakooli. 1970–1975 – õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis moe erialal. Lõpetas 1975 MA tasemel. 1973–1989 – töötas Eesti Televisiooni kunstnik-lavastajana, diktorite stilistina n ...

                                               

Ell-Maaja Randküla

Ell-Maaja Randküla oli eesti moekunstnik ja -ajakirjanik. Ta lõpetas 1965. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi moekunstnikuna. Aastatel 1983–1992 oli ta Tallinna Moemaja moeajakirja Siluett peatoimetaja. 1980. aastatel oli ta Mati Eliste juhit ...

                                               

Britt Samoson

Britt Samoson on töötanud ajakirja Stiina moetoimetajana ning teinud kaastööd väljaannetele Stiil ja Anne. 2009. aasta detsembrist asus Britt Samoson tööle ajakirja Mood moetoimetajana.

                                               

Maarja Tali

Maarja Tali on eesti stilist ja moekunstnik. Ta osales konkursi "Kaks takti ette" hooajal 1992–1993. Ta on töötanud moeajakirjanikuna televisioonis ja kirjutavas meedias ning oli Moelennuk 2012 žüriiliige.

                                               

Tiina Talumees

Tiina Talumees on eesti moedisainer. Ta lõpetas 1991. aastal Tallinna Reaalkooli ja 1997. aastal moekunsti erialal Eesti Kunstiakadeemia. Peab Tallinnas Maakri kvartalis omanimelist moestuudiot – Tiina Talumees Moestuudio OÜ. See hõlmab kaht brän ...

                                               

Marju Tammik

Marju Tammik on eesti kunstnik ja moeillustraator. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia moekunstnikuna 1997. aastal. Pärast Kunstiakadeemia lõpetamist töötas ta stilisti ja moekunstnikuna. Ta on avaldanud illustratsioone ajakirjades ja illustree ...

                                               

Gerly Tinn

Gerly Tinn lõpetas 1994. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 2001. aastal Eesti Kunstiakadeemia moekunsti erialal. Magistrikraadi omandas ta Inglismaal, London College of Fashionis) etenduskunstide kostüümikujunduse erialal Costume Design for Perfor ...

                                               

Piibe Tomp

Aastatel 2003–2006 õppis Piibe Tomp Tallinna 32. keskkoolis. Seejärel õppis Euroakadeemias moekunsti eriala, lõpetas kõrgkooli 2010. aastal. Aastatel 2012–2015 õppis Eesti Kunstiakadeemias nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisani erialal ning sai ...

                                               

Vilve Unt

2002–2003 Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan 1992–1993 Tallinna Moemaja, vanemmoekunstnik 1992–1993 Kunstikombinaadi ARS tekstiiliateljee vanemkunstnik 1998–2003 Eesti Kunstiakadeemia professor, moekunsti osakonna juhataja 1997–1999 ...

                                               

Lodenrode ja Koila

Lodenrode ja Koila olid kaks Helmold de Lode linna Eestimaal, mis on mainitud tema kirjas Lübecki raele 25. maist 1296. Helmoldus de Lodhe vabastas Lübecki elanikud oma sadamates, vetes, randades ja mõisates tollist, tarbimismaksust ja rannaõigus ...

                                               

Taevaskoja asundus

Taevaskoja asundus oli asundus Lõuna-Eestis Tartu–Petseri raudtee ääres. Taevaskoja asundus moodustus 1930. aastatel Tartu–Petseri raudtee rajamise järel Taevaskoja raudteepeatuse juurde. Administratiivselt jäi Taevaskoja asundus 1930–1940. aasta ...

                                               

Järva-Jaani

Järva-Jaani on alev Järva maakonnas Järva vallas. Järva-Jaani oli aastatel 1991–2017 Järva-Jaani valla halduskeskus. Asulat läbib Tartu–Jõgeva–Aravete maantee varasema nimega Piibe maantee. Järva-Jaani ja Kuusna küla vahel on 1798. aasta altlases ...

                                               

Kiili

Kiili on alev Harju maakonnas, Kiili valla keskus. Alevik tekkis pärast II maailmasõda möödunud sajanditel sinna asustatud Vene tsaariarmee sõdurite elupaiga kohale ja seetõttu kandis kuni 1977. aastani Veneküla nime. 18. augustil 2008 sai Kiili ...

                                               

Kohila

Kohila on alev Rapla maakonnas Keila jõe kaldal, Kohila valla keskus. Tallinna piirini on Kohilast 27 km ja Raplani 20 km. Kohilas on nii Kohila mõisa ja Tohisoo mõisa peahoone. Viimases asub Kohila Koolituskeskus, kus võimalik end erinevates val ...

                                               

Pärnu-Jaagupi

Pärnu-Jaagupi on alev Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas. 1991–2017 oli Pärnu-Jaagupi Halinga valla keskus. 1922 on mainitud Jakobi alevikku. Alevik sai aleviõigused 13. septembril 1945, kui Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega liideti J ...

                                               

Adavere

Adavere on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. See asub Põltsamaa linnast 7 km loodes Tallinna–Tartu maantee ääres. Asula järgi on oma nime saanud siluri Adavere lade, sealne nüüdseks hävinud paemurd oli ka lademe algne stratotüüp. Adaveret ...

                                               

Ahja

Ahja on alevik Põlva maakonnas Põlva vallas. Aastatel 1991–2017 oli alevik Ahja valla keskus. Ahjal on lasteaed, Ahja Kool, Ahja mõisa varemed ja Ahja mõisa kalmistu, Ahja raamatukogu, Ahja kultuurimaja, spordihoone, hooldekodu ja Tuglase Muuseum ...

                                               

Alatskivi

Alatskivi on alevik Tartu maakonnas Peipsiääre vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Alatskivi valla halduskeskus. Alevikus asub Alatskivi Silmaallikas.

                                               

Alu

Alu on alevik Rapla vallas. Vanima kirjaliku ülestähenduse Alu kohta leiab 13. sajandi Taani hindamisraamatust, kus Alu on kirjas külana – Alafæ. Alu alevikus asub üks Eesti vanemaid säilinud mõisaid. Tuntud on ka mõisa ümbrusesse rajatud mõisapa ...

                                               

Ambla

Ambla on alevik Järvamaal Järva vallas. Ambla asub Ambla jõe ülemjooksul Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee ääres. Tapa asub 10 km kaugusel kirdes, Lehtse 7 km kaugusel põhjas ja Käravete 4 km kaugusel läänes. Küladest on lähimad põhjas Linnape, ki ...

                                               

Aravete

Aravete alevik on Järva maakonnas Järva vallas Pärnu–Rakvere maantee ääres, Aegviidu-Neitla oosistu lõunaosas kolmel rööpselt kulgeval oosil asuv asula. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus alevik Ambla valda. Aravete alevik ...

                                               

Ardu

Ardu on alevik Harju maakonnas, Kose vallas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ardus 544 inimest. Neist 520 95.6% olid eestlased. 1. jaanuaril 2014 elas Ardus Rahvastikuregistri andmetel 528 inimest. 18. sajandi kaartide järgi on Ardu Hardo ...

                                               

Are

Are on alevik Pärnu maakonnas Tori vallas. Aastatel 1945–1992 oli Arel Are külanõukogu keskus. Are sai aleviku staatuse 1978. aastast. Arel asus ka Pärivere sovhoosi keskus. Aastatel 1992–2017 oli alevik Are valla halduskeskus, Eesti omavalitsust ...

                                               

Aruküla

Aruküla on alevik Harju maakonnas, Raasiku valla keskus. Aruküla alevikus elab 2129 elanikku. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Arukülas 1965 elanikku, neist eestlasi 1871 95.2%.

                                               

Assaku

Assaku on alevik Harju maakonna Rae vallas. Alevik koosneb peamiselt eramajadest, kuid on ka ridamaju ja mõned korterelamud. Esimest korda on Assakut kirjalikult mainitud Taani hindamisraamatus Assuncauæ nime all 1241. Kuni 1970. aastatel toimunu ...

                                               

Aste alevik

Aste on alevik Saaremaal Saaremaa vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus alevuk Lääne-Saare valda, detsembrini 2014 asus Kaarma vallas. Seal asub Aste Põhikool. Seal on olnud Nõukogude ajal Aste lennuväli.

                                               

Audru

Audru on endine alevik Pärnu maakonnas Pärnu linnas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Audru valla halduskeskus. Asub Audru jõe alamjooksul. Audrus on põhikool, ajalooline mõisasüda ja kirik.

                                               

Avinurme

Avinurme on alevik Jõgeva maakonnas Mustvee vallas. Asub Avijõe ääres. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Ida-Viru maakonna Avinurme valla halduskeskus. Avinurmes on kirik, raamatukogu, lasteaed ja gümnaasium, Avinurme ...

                                               

Eidapere

Eidapere on alevik Rapla maakonnas Kehtna vallas. Läbi Eidapere kulgeb laiarööpmeline Lelle–Pärnu raudtee ja Lelle–Vändra maantee. Alevikus asus kuni 2018. aasta detsembrini Eidapere raudteepeatus 14 km Lellest, kus peatusid viimati Elroni reisir ...

                                               

Haabneeme

Haabneeme on alevik Harju maakonnas Viimsi vallas, u 9 km Tallinna kesklinnast, Tallinna lahe idakaldal. Haabneeme on elanike arvult Viimsi valla suurim asula. Haabneemet on esmakordselt mainitud 1271. aastal nimega Apones. XVII sajandi algusest ...

                                               

Habaja

Habaja on alevik Harju maakonnas Kose vallas. Kuni 2013. aasta sügiseni kuulus Habaja Kõue valda. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Habajal 311 inimest. Neist 302 97.1% olid eestlased. 1. jaanuaril 2014 elas Habajal Rahvastikuregistri andme ...

                                               

Hageri

Hageri on alevik Rapla maakonna Kohila vallas. Alevikust voolab läbi Maidla jõgi. Jõe ääres asub ka Hageri karstiala. Hagerit läbivad Kernu–Kohila tee, Tõdva–Hageri tee ja Hageri–Kodila–Kuusiku tee. Aleviku piiril lõppeb Ääsmäe–Hageri tee. Hageri ...

                                               

Haljala

Haljala on alevik Lääne-Virumaal, Haljala valla keskus. Asub Rakverest edelas ja jääb Tallinna–Narva maanteest vahetult põhja. Haljala üheks vaatamisväärsuseks on 14. sajandi lõpus ehitatud Haljala kirik koos seda ümbritseva kirikaia ja kabeliga. ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →