ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 251




                                               

Phreaking

Phreaking on termin, mida kasutatakse selliste inimeste tegevuse kohta, kes püüavad omavoliliselt tungida telekommunikatsiooni- ja telefonivõrkudesse, saamaks kasutada tasuta nende sidekanalite teenuseid, häirimaks nende tööd või lihtsalt ebaterv ...

                                               

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peamine teabe- ja sidetehnoloogiaorganisatsioon ning valitsuste ja erasektori ülemaailmne peamine foorum sidevõrkude ja -teenuste arendamise osas. ITU on ÜRO organisats ...

                                               

Sagedusjaotusega hulgipöördus

FDMA ehk sagedusjaotusega hulgipöördus on kanali jagamise meetod, kus igale kasutajale eraldatakse oma sagedusriba. FDMA on ajalooliselt esimene multipleksimise viis. FDMi kasutatakse enamasti analoogsides, kuid ka GSM-is koos aegjaotusega. Vahet ...

                                               

Sagedussüntesaator

Sagedussüntesaator on stabiilse sageduse allikas või signaaligeneraator, mille väljundsagedus on võrdne sisemise stabiilse võrdlussageduse ja täisarvu korrutisega. Sagedussüntesaator on keeruline seade, mis võimaldab saada kõrge stabiilsusega, ku ...

                                               

Sideliin

Sideliin on seadmetest ja keskkondadest moodustatud trakt, mille kaudu elektrisignaalid jõuavad infoallikast vastuvõtjani. Sideliiniks võib olla traatsideliin, raadiosideliin ja optilise side liin, sealhulgas valguskaabelliin. Sideliin sisaldab h ...

                                               

Sidesatelliit

Sidesatelliit ehk sidetehiskaaslane on satelliitside otstarbeks kasutatav Maa tehiskaaslane. Sellel paiknevad retranslaatorid, mis võtavad raadiosignaale vastu, töötlevaid neid ja saadavad edasi. Retranslaatoritel on side maajaamadega või ka omav ...

                                               

Sideseansi metaandmed

Sideseansi metaandmed on andmed sideseansi aja, osapoolte ja tehniliste parameetrite kohta, mis tekivad kõrvalproduktina side käigus ning on sageli tehniliselt vajalikud side korraldamiseks. Telefonikõnede registrit kasutati algselt kõneaja aluse ...

                                               

Telegraafside

Telegraafside on sõnumite edastamine pika distantsi taha ilma füüsilist sõnumikandjat edastamata. 18. sajandi lõpupoole võeti kasutusele semafortelegraaf. Kuid selle kasutegur oli väike ja tegevuspiirkond piiratud. Suur murrang sõnumite edastamis ...

                                               

Telegramm

Telegramm on telegraafside kaudu edastatav sõnum, mis viiakse lõpuks saajale kätte tekstilisel kirjalikul kujul. Telegraafioperaator saab edastamiseks mõeldud sõnumi suuliselt või kirjalikult ning edastab selle koodi kasutades pika maa taha. Siht ...

                                               

Telekommunikatsioonisignalisatsioonisüsteem

Telekommunikatsioonis on signaliseerimine signaalide saatmine side juhtimiseks. See kujutab endast automatiseeritud teabevahetust seoses telekommunikatsioonipiirkonna loomise ja/või haldamisega. Sellised süsteemid aitavad vähendada vajadust inime ...

                                               

TIA/EIA-568

TIA/EIA-568 on üldnimetus kolmele standardile ANSI/TIA/EIA-568-B.1-2001, -B.2-2001 ja -B.3-2001 andmesidevõrkude kaabelduse kontekstis. Iga traadi isolatsioon on eri värvi, et traatidel oleks kergem vahet teha. Standardi järgi on värvid järgmised ...

                                               

Traatside

Traatside on informatsiooni edastamine traadist elektrijuhtmete kaudu. Sideliini juhtmeteks on tänapäeval enamasti kaabli voolujuhtivad sooned. Varem kasutati telegraafi- ja telefoniliinidena õhuliine, mille paljasjuhtmed on riputatud mastide ots ...

                                               

GOST 5289-73

ГОСТ 5289-73 oli standard, mille järgi tähistati Nõukogude Liidus heliplaate. Indeksi esimene täht tähistas: Г – pehmet plaati ehk lastikut. М – monosalvestist; С – stereosalvestist; Sellele järgnev number osutab salvestise žanrile: 7 – õppeotsta ...

                                               

ISO 55000

ISO 55000 on rahvusvaheline standard, mis hõlmab mis tahes vara haldamist. Enne seda avaldas Briti standardiorganisatsioon 2004. aastal materiaalse vara kohta avalikult kasutatava spetsifikatsiooni. Varahaldusstandardite seeria ISO 55000 käivitat ...

                                               

IPC

IPC on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on standardiseerida elektroonikaseadmete ja -seadiste koostamise ja tootmise nõuded. See rajati aastal 1957. IPC on akrediteeritud ANSI poolt standardeid arendava organisatsioonina ja on üle maa ...

                                               

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon

See artikkel on standardiorganisatsioonist, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge iso. Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon ehk ISO on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kõikide valdkondade standardimisega, va elektrotehnika ja tel ...

                                               

Granaadiheitja

Granaadiheitja on reaktiivgranaatidega tulistav käsitulirelv, mida kasutatakse peamiselt soomustatud sihtmärkide hävitamiseks. Granaadiheitjast tulistatakse granaadi kaugemale ning täpsemalt, kui seda suudaks granaati käsitsi heitev sõdur. Granaa ...

                                               

Juhitav tankitõrjeraketisüsteem

Juhitav tankitõrjeraketisüsteem - JTTRS - on peamiselt soomustehnika vastu mõeldud relv või relvasüsteem, mis koosneb stardiseadmest ja juhitavast või isesihtuvast raketist. Tankitõrjeraketisüsteemid on reeglina kandesõidukil näiteks soomuk, maas ...

                                               

Kergekuulipilduja

Kergekuulipilduja on üksiklaskuri õlale või harkjalale toetatav kuulipilduja, mille kaliiber on enamasti 5.45–5.56 mm. Rheinmetall MG3 7.62 × 51 mm NATO MG4 5.56 × 45 mm NATO Tüüp 11 kergekuulipilduja Solothurn MG30 7.92 × 57 mm MG 42 Steyr AUG H ...

                                               

Kuulipilduja

Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal tuletäpsuse stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal, pikema ja paksema seinaga raud. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal püssirohu põlemisest tekkiva gaasi survet rauaõõnega ühend ...

                                               

Leegiheitja

Leegiheitja on relv vastase elavjõu ja sõjatehnika hävitamiseks põlevaine joaga. Leegiheitja toimeulatus on üle 200 meetri. Võib olla paikne, veetav, käeskantav või tankile või mingile muule masinale paigaldatud. Esimest korda kasutasid leegiheit ...

                                               

Miinipilduja

Miinipilduja on jalaväe raske tulirelv. Erinevalt suurtükkidest puudub miinipildujal raua tägasilöögimehhanism ja lafett, mida asendab rauda maapinnal toetav tugiplaat, mille kaudu tagasilöögi tulistamise impulss kandub üle pinnasele. Miinipilduj ...

                                               

Aluslekkiv laskemoon

Aluslekkiv laskemoon on süsteem, mida kasutatakse suurtükiväe mürskudes, et suurendada nende laskekaugust. Suurem osa takistusest suurtüki laskemoonal tuleneb selle esimesest otsast, mis peab lükkama õhku oma teelt, liikudes seejuures ülehelikiir ...

                                               

Fugass

Fugass on maa- või veepinna alla või mõnesse objekti paigaldatud improviseeritud lõhkelaeng, mis lõhatakse vastase edasiliikumise takistamiseks. Fugass on olnud kasutusel paljudes sõdades keskajast alates; algselt kasutati lõhkeainena püssirohtu.

                                               

Lahingkomplekt

Lahingkomplekt on sõjaväelasega, relvasüsteemiga või allüksusega korraga kaasa võetav maksimaalne laskemoonakogus. Üksikvõitleja lahingrelva lahingkomplekti suurus sõltub salvede mahutavusest ja relva komplektis ette nähtud salvede arvust. Relvas ...

                                               

Laskemoon

Laskemoon on tulistamiseks vajalik materjal: padrunid, kuulid, haavlid, mürsud, miinid, reaktiivmürsud jms. Reeglina on seotud mingi relva/relvaliigiga.

                                               

Lõhkekuul

Lõhkekuul ehk dumdumkuul on kavandatud sihtmärgi tabamisel laienema, tekitades niiviisi suurema läbimõõduga haava ja raskemaid vigastusi kui tavaline kuul. Tavaliselt valmistatakse lõhkekuule kärbitud või lõhestatud otsaga. Kuul on saanud nime In ...

                                               

Maamiin

Maamiin on maapinnale või vahetult maapinna alla reeglina peidetuna paigutamiseks valmistatud lõhkekeha, eesmärgiga hävitada seda mõjutavat vastase elavjõudu või tehnikat.

                                               

Meremiin

Meremiinid veesatakse miinitõketena laevateedele, ranniku lähedale või sadamate ümbrusse, varitsemaks või takistamaks vastase laevaliiklust või sõjalaevade tegevusvabadust. Meremiinid on peamiselt kontaktmiinid või põhjamiinid. Miinide paigaldami ...

                                               

Molotovi kokteil

Molotovi kokteil ehk süütepudel on süüteseguga täidetud pudel, mida kasutatakse käsitsi heidetava lõhkekehana. Pärast sihtmärgi pihta heitmist pudel puruneb ja laialivalguv vedelik süttib põlema. Süttivad ka vedelikutilgad ja -aur. Nii tekib hetk ...

                                               

Püünismiin

Püünismiin on seadeldis või materjal, mis on kavandatud, valmistatud või kohandatud tapma või vigastama ning mis toimib ootamatult, kui isik puudutab näiliselt ohutut eset või läheneb sellele või teeb midagi ilmselgelt ohutut. Püünismiinide kasut ...

                                               

RBS 15

RBS 15 on lase-ja-unusta pind-pind või õhk-pind laevatõrjerakett. Uuem versioon Mk. III on võimeline ründama maismaa sihtmärke. Raketi on välja töötanud Rootsi ettevõtte SAAB AB tütarfirma Saab Bofors Dynamics.

                                               

Šrapnell

Šrapnell on õhus lõhatav suurtükimürsk, mille sees on teraskuulid. Mürsk sai nime Briti ohvitseri Henry Shrapneli järgi, kes selle 1803 leiutas.

                                               

Tiibrakett

Tiibrakett on sõjanduses kasutatav lõhkelaenguga varustatud mehitamata, programmjuhtimisega lennuaparaat, peamiselt maapealsete sihtmärkide hävitamiseks. Selline ühekordselt kasutatav lennuaparaat erineb taktikalistest ja ballistilistest rakettid ...

                                               

Süvaveepomm

Süvaveepommide põhiosadeks on tugevajõuline lõhkelaeng, korpus ehk kest ja sütik. Lisaks võib neil olla lennutamismootor. Süvaveepommid on heitemeetodilt: laeva sõjalaeva või õhusõiduki lennuk, kopter pardalt vaba langemisega vette kukutatavad; l ...

                                               

Torpeedo

Torpeedo ideele tuli Austria keisririigi mereväe fregatikapten Johann Blasius Luppis. 1861. aastal pakkus ta oma leiutist Austria valitsusele, kuid too ei olnud sellest huvitatud. 1864. aastal kohtas Luppis inglise inseneri Robert Whitheadi ning ...

                                               

ARK-1 Rõss

1RL239 ARK-1 Rõss on Nõukogude Liidus valmistatud suurtükiväe radarisüsteem. On modifitseeritud versioonina kasutuses. Radar on mõeldud vastase suurtükiväe positsioonide avastamiseks ja oma suurtükiväetule korrigeerimiseks.

                                               

Ground Master 400

Ground Master 400 on digitaalne AESA-tüüpi õhuseireks kasutatav radarisüsteem, mille on tootjaks on ThalesRaytheonSystems. Lisaks muudele õhusõidukitele, suudab süsteem jälgida ka mehitamata õhusõidukeid UAV-sid ja tiibrakette. Süsteemi üleseadmi ...

                                               

Zoopark (relv)

1L219M Zoopark on Venemaal valmistatud suurtükiväeluureradarisüsteem, mis on ette nähtud vaenlase kaudtulerelvade positsioonide avastamiseks. Uut vaenlase suurtükiväe vastast radarisüsteemi hakati Nõukogude Liidus välja töötama 1980. lõpus. Radar ...

                                               

Evakueerimistank

Evakueerimistank on tanki veermiku baasil ehitatud tehnilise evakueerimise ja -abi otstarbeline kergelt relvastatud soomusmasin. Evakueerimistankid on tavaliselt varustatud tugeva tõmbejõuga vintsiga, millega on võimalik tõmmata liikumisvõimetult ...

                                               

Ründesuurtükk

Ründesuurtükk, enamasti ka rünnakkahur on rünnakuotstarbeline liikursuurtüki tüüp, tavaliselt soomuk. Ründesuurtükid olid projekteeritud jalaväe rünnaku toetamiseks otsesihitud suurtükitulega eelkõige vastaste jalaväe kindlustatud positsioonide v ...

                                               

Sillatank

Sillatank on soomustatud pioneerisõiduk, mis on mõeldud peamiselt assisteerima tanke, soomukeid, aga ka jalaväeüksusi jõgede, kaevikute, purustatud sildade ning muude kitsaste maalõhede ületamisel. Eksisteerivad nii terve-, kui ka kokkukäiva sill ...

                                               

Soomusvägi

Soomusvägi on maavägede lahingurelvaliik, mis koosneb suure manöövrivõime, tulejõu ja lahinguvõimega soomustatud mehhaniseeritud üksustest. Soomusväe ülesandeks on tagada tegevuse liikuvus ja manöövrivõimekus lahinguväljal ja selle läheduses. Või ...

                                               

Lafett

Lafett ehk relvaalus on relvasüsteemi või muu mitte käest tulistatava tulirelva alustugi, mille külge kinnitub relva laskeseade, et see parema sihtimise huvides püsiks stabiilsena. Lafett võtab vastu tagasilöögi ning paljudel juhtudel oleks abiva ...

                                               

Suudmepidur

Suudmepidur on tulirelva rauasuudme külge ehitatud seade, mis vähendab relvast tulistamisel tekkivat tagasilööki. Suudmepiduri tööpõhimõte seisneb rauasuudmest välja lendavale laskemoonale reeglina mürsk, kuul järgnevate püssirohugaaside alles jä ...

                                               

Abilaev

Abilaev on tsiviillaevanduses teiste laevade põhiülesande täitmise toetamiseks või nende teenindamiseks mõeldud laev, mereväes sõjaliste põhitegevuste toetamiseks või teiste laevade teenindamiseks mõeldud laev. Abilaevu on väga erineva otstarbega ...

                                               

Allveelaev

Allveelaev on laev, mis on valmistatud liikumiseks nii veepinnal, kui sukeldununa vee all. Allveelaevu kasutatakse sõja-, turismi- või uurimislaevadena. Sõjalaevad-allveelaevad jagunevad tänapäeval põhiliselt ründeallveelaevadeks ja raketiallveel ...

                                               

Allveetõrjelaev

Allveetõrjelaev ehk allveelaevahävitaja, ka merekütt on lahinguotstarbeline sõjalaev, mis on mõeldud peamiselt allveelaevade otsimiseks ja hävitamiseks.

                                               

Dessantlaev

Dessantlaevad on tavaliselt kere ehituselt kas süvislaevad või hõljuklaevad. Valmistatud on ka ekranoplaan-kerega dessantlaev. Süvis-dessantlaevadel on sageli vähemalt vööriosas väiksem süvis ja tugevam põhi, võimaldamaks sõitu võimalikult kalda ...

                                               

Hospidallaev

Hospidallaev, ka haiglalaev, laatsaretlaev, on haigete raviks ja transpordiks valmistatud või kohandatud mereväe abilaev või tsiviillaevanduse eriotstarbeline laev.