ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 248



                                               

Kärevere lahing

Kärevere lahing peeti 25.–29. augustil 1944, kui 37. ja 38. Eesti Politseipataljon vasturünnakuga Kärevere piirkonnas peatasid Punaarmee pealetungi. Pärast ebaedu Narva rindel suunati Punaarmee löögijõud ümber Eesti kagurindele. 1. armee suunati ...

                                               

Lahing Saaremaa Uues sadamas

Lahing Saaremaa Uues sadamas oli sõjaline kokkupõrge Liivimaa ristisõja ajal, kus saarlased ründasid tormi tõttu Saaremaa Uude sadamasse varjunud ristisõdijate laevu. Lahingu kirjeldus pärineb Henriku Liivimaa kroonikast.

                                               

Leevi lahing

Leevi lahingud toimusid 1944. aasta augustis taanduvate Saksa ja ründavate Nõukogude Liidu vägede vahel. Mitmepäevased lahingud toimusid mitmes Leevi küla metsas ja Panga järve ääres. Lahingutest võttis osa Nõukogude poolel 88. laskurdiviisi 330. ...

                                               

Lihula lahing

Lihula lahing toimus 1220. aasta augustis Lihula linnust kaitsnud Rootsi vägede ja neid piiranud saarlaste vahel, kes lõpuks vallutasid linnuse ja tapsid eri allikate väitel enamiku või kõik garnisonist. Kaotatud lahingu järel loobus Rootsi vallu ...

                                               

Liivamäe lahing

Liivamäe lahing oli 4. juulil 1941 Suvesõjas Kilingi-Nõmmes toimunud lahing pealetunginud Pärnu hävituspataljoni ja Kilingi-Nõmme omakaitse vahel, mis lõppes ründajate tagasilöömisega.

                                               

Lohu linnuse piiramine

Lohu linnuse piiramine toimus 1223./1224. aasta talvel pärast jõulupühi, kui riialaste vägi ründas end Lohu linnuses kaitsvaid harjulasi. Pärast kahenädalast piiramist andsid seesolijad alla. Lahingut on kirjeldatud Henriku Liivimaa kroonikas.

                                               

Loobu lahing

Loobu lahing oli lahing metsavendade ja Punaarmee kolonni vahel 28. juulil 1941. Lahing toimus Aaspere, Vohnja ja Palmse valla piiride ristumiskoha lähedal, kus metsavennad ründasid Tallinna-Narva maanteel Loobu metsa vahel Punaarmee autovoori. M ...

                                               

Madisepäeva lahing

Madisepäeva lahing la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing. ...

                                               

Mehikoorma dessant

Mehikoorma dessant oli 15 16. augustil 1944. aastal Lämmijärve Mehikoorma piirkonnas Nõukogude Punaarmee Leningradi rinde 128. ja 191. laskurdiviisi vägedega teostatud dessantoperatsioon Saksa vägede tagalasse. Mehikoorma piirkonnas kaitsel olnud ...

                                               

Mustvee lahing

Mustvee lahing oli osa Eesti pinnal toimunud lahingustest teise maailmasõja ajast. Lahingu tulemusena vallutas Punaarmee Mustvee linna. Linnast taganendud üksused süütasid selle põlema. 8. Eesti Laskurkorpuse ülem kindralmajor Lembit Pärn andis 1 ...

                                               

Osula lahing

Osula lahing lahing) oli Osula külas 1. aprillil 1946 Meretsi talus metsavendade ja nõukogude julgeolekujõudude vahel toimunud lahing. See oli üks suurimaid metsavendade peetud lahinguid maakonnas. Lahingust võttis osa 7 metsavenda. Grupis oli vi ...

                                               

Otepää lahing

Otepää lahing toimus 1217. aastal Otepää linnuse juures. Linnust kaitsnud ugalaste, Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu ning neile alluvate latgalite ja liivlaste vägi alistus 17-päevase piiramise järel Novgorodi, Pihkva, saarlaste, harjulaste ja ...

                                               

Porkuni lahing

Porkuni lahing oli Teise maailmasõja sõjategevuses Eestis lahing Nõukogude Liidu 249. Eesti Laskurdiviisi ja eesti üksuste vahel vaba läbipääsu pärast Porkunist Tamsallu, Loksa-Porkuni-Sauevälja kolmnurgas. Porkuni lahing toimus 21. septembril 19 ...

                                               

Putki lahing

Putki lahing oli Teises maailmasõjas toimunud Narva lahingu üks episoode, mis peeti Putki ja Kuremäe piirkonnas märtsi alguses 1944. Putki lahing oli Wehrmachti poolt peetud tõrjelahing Punaarmee pealetungi peatamiseks mille eesmärk oli välja mur ...

                                               

Puutlipalu lahing

Puutlipalu punkrilahing toimus 29. märtsil 1953 Puutli küla lähedal metsavendade ja neid hävitama saadetud NKVD-laste vahel. Punkris olnud kaheksa metsavenda – viis meest ja kolm naist – hukkusid lahingus.

                                               

Raua tänava lahing

Raua tänava lahinguks nimetatakse 21.–22. juunil 1940 Tallinnas 21. Algkooli juures toimunud relvakonflikti Eesti Sidepataljoni ja NSV Liidu okupatsioonivõimu loodud nn töölisomakaitse vahel.

                                               

Saika punkrilahing

Saika punkrilahing toimus Saika küla metsas 7. märtsil 1951 metsavendade ja Nõukogude Liidu julgeolekujõudude vahel. Saika küla lähedal metsas varjas ennast kokku 8 metsavenda, kellest enamus oli pärit lähiümbruskonna küladest.

                                               

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Te ...

                                               

Sõjamäe lahing

Sõjamäe lahing oli Jüriöö ülestõusu lahing 14. mail 1343 Tallinna lähedal. Liivi orduväe ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks. Tänapäeval on selles kohas Tallinna Lasnamäe linnaosa Sõjamäe asum, lah ...

                                               

Tallinna merelahing

Tallinna merelahing oli Vene-Rootsi sõja ajal 13. mail 1790 toimunud merelahing, mille käigus Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Rootsi laevastikku.

                                               

Tallinna piiramine (1221)

Tallinna piiramine toimus 1221. aastal, mil saarlased ning nendega liitunud revalased, harjulased ja virulased tegid katse alistada end Toompea linnuses kaitsvat Taani väge. Merele ilmunud kogesid nähes, mida peeti saabuvaks Taani sõjaväeks, piir ...

                                               

Tallinna piiramine (sügis 1223)

Tallinna piiramine toimus 1223. aasta sügisel, mil kolme Vene vürstiriigi väed koos nendega liitunud eestlastega piirasid neli nädalat edutult Toompea linnusesse varjunud Taani vägesid. Lahingut on kirjeldatud Henriku Liivimaa kroonikas ja Novgor ...

                                               

Tallinna piiramine (veebruar-märts 1223)

Tallinna piiramine toimus 1223. aasta veebruaris või märtsis, mil saarlased koos seni Taani kuninga võimu all olnud läänemaalaste, varbolaste, virulaste ja järvalastega piirasid Toompea linnust, taanlaste tugipunkti Eestimaal. Pärast pikka piiram ...

                                               

Tallinna vallutamine (1941)

Tallinna lahing toimus Teises maailmasõjas 19. augustist 29. augustini 1941. Alates juunist 1940 oli Eesti okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Lahingu tulemusena vallutas Wehrmacht Tallinna ja linn jäi sakslaste valdusse kuni 22. septembrini 1944. ...

                                               

Tamsa lahing

Tamsa lahing peeti 24. augustil 1944 Elva ja Pangodi vahelisel alal, lahing kujunes ägedaimaks Tamsa küla juures. See oli Tartu lahingu suurim soomusjõudude kokkupõrge.

                                               

Tehumardi öölahing

Tehumardi öölahing toimus 8. oktoobri 1944 hilisõhtul Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal Saksa ja Nõukogude väeüksuste vahel. Tehumardi öölahing oli üks Teise maailmasõja veriseimaid lahinguid Saaremaal.

                                               

Vintri dessant

Vintri dessant oli 1944. aasta 12. oktoobri ööl, neli päeva pärast Tehumardi öölahingut, polguülem Ilmar Pauli juhtimisel toimunud Punaarmee 7. Eesti Laskurdiviisi 300. Laskurpolgu ebaõnnestunud dessantoperatsioon Sõrve poolsaare vallutamiseks Hi ...

                                               

Läti Vabadussõda

Läti Vabadussõda oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda. Läti Vabadussõda jaotatakse kaheks ajajärguks, millest esimeses kaitsti riiki Nõukogude Ven ...

                                               

Pavel Bermondt-Avalov

Pavel Bermondt-Avalov oli Vene sõjaväelane, valgete vägede juhte Baltikumis 1919. aastal. Pavel Bermondt sündis Gruusias Tbilisis, osales 1905–1905 Vene-Jaapani sõjas Taga-Baikali kasakaväe 1. Arguni polgu koosseisus praporštšikuna lipnik. 1906. ...

                                               

Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik

24. detsembril 1917 vkj 6. jaanuaril 1918 kuulutas Valga linnas asunud bolševistlikult meelestatud Läti Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Iskolat välja Läti iseseisvusdeklaratsiooni ning Nõukogude Läti riigi nn Is ...

                                               

NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis

NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis olid NSV Liidu relvajõudude NSV Liidu strateegiliste raketivägede) 50. raketiarmeele allunud ja Eestis asunud keskmaarakettide väeosad ja baasid. NSV Liidu relvajõudude Nõukogude armee järglase Venemaa F ...

                                               

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil asunud NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud NSV Liidu õhukaitsevägede väeosadest. Eestis asunud NSV Liidu relvajõudude õhukaitseväed moodustati varem Eestis tegutsen ...

                                               

Nõukogude väeosad Eestis

Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligika ...

                                               

7. Eesti Laskurdiviis

7. Eesti Laskurdiviis, oli Teise maailmasõja ajal NSV Liidu Punaarmee koosseisu formeeritud põhiliselt eestlastest koosnev rahvusväeosa, 8. Eesti Laskurkorpuse koosseisus. Punaarmee 7. Eesti Laskurdiviisi formeerimise aluseks oli 18. detsembril 1 ...

                                               

8. Eesti Laskurkorpus

8. Eesti Laskurkorpus ehk 8. Eesti Tallinna laskurkorpus oli Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. Korpus koosnes 7. Eesti Laskurdiviisist, 249. Eesti Laskurdiviisist ja 1. Üksikust Eesti Tagavara Laskurpolgust ning mitte ...

                                               

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus ehk 22. territoriaallaskurkorpus oli Punaarmee väekoondis perioodil 29. august 1940 – 22. august 1941.

                                               

180. Eesti Laskurdiviis

180. Eesti Laskurdiviis oli 1940. aastal moodustatud NSV Liidu Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse üksus. 180. Eesti Laskurdiviisi juhtis kindralmajor Richard Tomberg.

                                               

182. Eesti Laskurdiviis

182. Eesti Laskurdiviis oli 1940. aastal moodustatud NSV Liidu Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse üksus. 182. Eesti Laskurdiviisi staap asus Tartus. Diviisiülemaks oli kindralmajor Jaan Kruus. Korpus kui selline lakkas olemast 10. j ...

                                               

249. Eesti Laskurdiviis

249. Eesti Laskurdiviis oli Teine maailmasõja ajal NSV Liidu Punaarmee koosseisus formeeritud põhiliselt eestlastest koosnev rahvusväeosa, 8. Eesti Laskurkorpuse koosseisus. Punaarmee 249. Eesti Laskurdiviisi formeerimise aluseks oli 10. veebruar ...

                                               

Balti sõjaväeringkond

Balti sõjaväeringkond oli Punaarmee ja NSV Liidu Relvajõudude Nõukogude Armee sõjaväeringkond. Balti sõjaväeringkond moodustati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 6. juuli 1940 otsusega № 1193 - 464СС ja NSV Liidu kaitse rahvakomissar Semjon Timo ...

                                               

Leningradi sõjaväeringkond

Leningradi sõjaväeringkond oli NSV Liidu relvajõudude ja aastatel 1992–2010 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, mis hõlmas aastatel 1945–1956 ka Eesti NSV territooriumi. Leningradi sõjaväeringkond li ...

                                               

Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel

Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel oli 15. mail 1940 Moskvas Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud leping, mis täiendas 28. septembril 1939 Moskvas sõlmitud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelist vastastikuse abis ...

                                               

Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool

Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool oli Tallinnas Pirita-Kosel tegutsenud NSV Liidu Kaitseministeeriumi sõjaline õppeasutus, mis asutati 18. augustil 1979 ja lõpetas tegevuse 1992. aastal. Kursantide esimene vastuvõtt lõppes 25. aug ...

                                               

Peeter Suure sadam

Peeter Suure sadam oli Venemaa keisririigi poolt aastatel 1911–1917 Tallinna rajatud mereväebaas. Pärast Vene-Jaapani sõda koostatud uue Vene laevastikuprogrammi täitmiseks otsustati aastatel 1907–1909 rajada uus ja Läänemerel tähtsuselt teine me ...

                                               

Ackermans & van Haaren

Selle asutasid 1876. aastal tihedate omavaheliste peresidemetega Hollandi ettevõtjad Nicolaas van Haaren 1835–1904 ja Hendrik Willem Ackermans 1855–1945. Nad hakkasid 1888. aastal tegutsema Belgias, alates 1893. aastast Antwerpenis, kuhu hiljem t ...

                                               

Admiraliteedi bassein

Admiraliteedi bassein on Tallinna lahe kagusopis Tallinna reidi ranniku ääres asuv veekogu. Veekogu on nime saanud sellest, et aastal 1714 asutati seal Venemaa keisri Peeter I korraldusel Venemaa laevastiku admiraliteedi töökojad. 1860. aastal ni ...

                                               

Astangu tunnellaod

Astangu tunnellaod on Venemaa keisririigi Läänemere laevastiku tunnelitena ehitatud laskemoonalaod Tallinnas Haabersti linnaosas Astangu asumis Mäeküla klindis.

                                               

Hundipea sadam

Hundipea sadam on sadam Tallinna lahe ääres. Sadam kuulub Veeteede Ametile. Sadamas on üheksa kaid. Sadama juures asub Hundipea sadamakai tulepaak.

                                               

Katariina kai

Katariina kai on sadamaehitis Tallinna lahe ääres Paljassaare poolsaarel. Kaile pääseb Tallinna Paljassaare asumis aadressilt Paljassaare tee 46. Algselt oli muul 500 m pikk, sellest on tänaseni säilinud ligikaudu 300 meetrit. Muulil on säilinud ...

                                               

Lennusadam

Lennusadam on sadam Tallinna lahe ääres, aadressil Vesilennuki tänav 6. Sadamas on tähelepanuväärne raudbetoonkoorikust vesilennukite angaar, mis on rahvusvaheliselt oluline arhitektuuri- ja ajaloomälestis. Ligi sajandipikkuse ajalooga sadamast j ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →