ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 246




                                               

Tünn

Tünn on kumerate külgedega laudnõu kahe põhjaga, millest üks on eemaldatav. Eesti alal tulid tünnid kasutusele tõenäoliselt 13. sajandil. Tünnides hoiti ja nendega veeti näiteks soolakala, soola, vilja. Tünni kasutati ka mõõdunõuna tünder.

                                               

Vaas

Vaas on anum, kus hoitakse lilli või muid taimi. Vaase valmistatakse keraamikast sh savist, klaasist või mõnest mitteroostetavast metallist, näiteks alumiiniumist, pronksist või roostevabast terasest. Vaase tehakse isegi puidust, kasutades kas mi ...

                                               

Vakk (anum)

Vakk on sõõriku või ovaalse põhjaga silindriline nõu, mille kere oli painutatud õhukesest lauast, puukoorest või sarnasest materjalist. Need olid tüüpilised eesti talupoja tarbeesemed, mille läbimõõt jäi tavaliselt vahemikku 30–40 cm ja kõrgus 10 ...

                                               

Ämber

Ämber, varem ka pang, on pealt lahtine või kaanega, üldjuhul sangaga metallist, plastikust või puidust anum vedelike vm ainete kandmiseks, ammutamiseks või hoidmiseks. Enamasti on ämbrid koonuseliselt allapoole kitsenevad, kuid tänapäeval võib pl ...

                                               

Portfell

Portfell on suhteliselt õhuke nelinurkne sangaga mapp või kott paberite, raamatute vms kandmiseks. Portfell on tavaliselt valmistatud nahast või tekstiilist. Kohvrisarnast portfelli nimetatakse ka diplomaadikohvriks.

                                               

Seljakott

Seljakott on tekstiilist, nahast või muust materjalist kott, mida kantakse seljas, tavaliselt kahe üle õla käiva rihma abil. Leidub ka seljakotte, mida kantakse vaid ühe õlarihma abil. Seljakotte eelistatakse käes kantavatele kottidele siis, kui ...

                                               

Keevitamine

Keevitamine ehk keevitus on kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. Keevitamist kasutatakse ...

                                               

Kaarkeevitus

Kaarkeevitus ehk kaarkeevitamine on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metallurgiaprotsessi ...

                                               

Keevisliide

põkkõmblus samas tasapinnas elementide liitmiseks abiõmblus kasutatakse põhiõmbluse tugevdamiseks nurkõmblus ühendab elemente, mis asetsevad eri tasapindades

                                               

Keevitatavus

Keevitatavus iseloomustab keevitamise raskusastet konkreetsetel tingimustel. Tehnoloogilisest seisukohast on keevitatavus metalli allumine konkreetsele keevitusviisile ja -režiimile. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavu ...

                                               

Keevitusalaldi

Keevitusalaldi on keevitusseade, mis annab keevitamiseks vajalikku alalisvoolu. Traditsiooniline keevitusalaldi koosneb võrgutrafost, mis madaldab elektrivõrgu pinget, ja alaldist, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks. Tavaliselt on kasutatud k ...

                                               

Keevitusjaam

Keevitusjaam on eraldiseisev keevituspaigaldis keevitamiseks ja lõikamiseks kaarkeevitusseadmega. Üksuse põhielementideks on sisepõlemismootor ja keevitusvoolu generaator. Abielemendid on järgmised: tühikäigu pingeregulaator, õhu-plasmalõikuse se ...

                                               

Laager

Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud de ...

                                               

Fikseeriv laager

Fikseeriv laager võtab vastu radiaalkoormusi ja telgjõudu mõlemas suunas. Järelikult tuleb see laager telgsuunas fikseerida võllil ja keres külgtugede abil. Fikseerivate laagritena võivad töötada üherealised radiaalkuullaagrid, sfäärilised rull- ...

                                               

Liugelaager

Liugelaager ehk radiaallaager, mõnes kasutusalas nimetatud ka puksiks, on mehaaniline element, mida kasutatakse pöörlevate võllide ja statsionaarsete tugielementide vahelise hõõrdumise vähendamiseks. Liugelaagreid kasutatakse peamiselt pöörleva v ...

                                               

Radiaallaager

Radiaallaager on laager, mis on mõeldud vastu võtma kas ainult radiaalkoormust või nii radiaal- kui ka vähest mõlemasuunalist aksiaalkoormust.

                                               

Ujuv laager

Ujuv laager on laager, mis võtab vastu ainult radiaalkoormusi, saab aga teljesuunas liikuda. Nihkumine võib toimuda laagris endas, nagu näiteks silinderrullaagrite puhul, või ühe laagrivõru nihkena istupinna suhtes.

                                               

Veerelaager

Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade – kuulide või rullide – olemasolu ja seetõttu veerehõõrdumine. Veerelaager koosneb veereteid omavast välis- ja sisevõrust, veerekehadest ning veerekehasid üksteisest eraldavast separaatorist. O ...

                                               

Avardamine

Avardamine on valamisel, stantsimisel või puurimisel saadud ava täpsemaks töötlemine. Avardamine toimub lõikeriista abil, mida kutsutakse avardiks. Niisuguse ava töötlemine võib olla kas lõplik või vahepealne enne hööritsemist. Hööritsemise abil ...

                                               

Külmkeevitamine

Külmkeevitamine ehk kontaktkeevitamine on toatemperatuuril sama koostisega puhastatud pinnaga metallide liitmine vaakumis. Külmkeevituse olemasolu avastati 1940. aastatel. Külmkeevituse puhul on märkimisväärne asjaolu, et liite kvaliteeti mõjutab ...

                                               

Siire (masinaehitus)

Siire on operatsiooni osa, mille käigus töödeldakse tooriku sama pinda sama tööriista ja sama töörežiimiga. Siire võib koosneda ühest või mitmest läbimist.

                                               

Tehnoloogiline protsess

Tehnoloogiline protsess on tootmisprotsessi osa, milles toimub toodetava objekti olukorra muutumine ja selle muudetud olukorra kindlaks määramine ehk mõõtmine. Tehakse vahet toorikute tootmise, mehaanilise töötlemise, koostamise jt tehnoloogilist ...

                                               

Ülesseade

Ülesseade on operatsiooni osa, mis tehakse ühe kinnitusega. Kui vahepeal toorik vabastada ja siis uuesti kinnitada, siis on tegemist mitme ülesseadmega.

                                               

Balansseerimine

Balansseerimine ehk tasakaalustamine on pöörlevate masinaosade tasakaalustamine häirivmassi kõrvaldamise või tasakaalustusmassi lisamise teel.

                                               

Diametraalnukk

Diametraalnukk on mittesilindriline ketasnukk, mille läbimõõt on ühesugune mistahes pöörlemistelge läbivas tasandis ja mille veetavaks elemendiks on raamikujuline tõukur või kahvelotsaga nookur.

                                               

Düaad

Düaad ehk kahehaarmeline grupp on mehhanismi elementaarne struktuurigrupp, mis koosneb kahest lülist ja kolmest kinemaatilisest paarist.

                                               

Ekstsentrik

Ekstsentrik on ringjoonelise kontuuriga ketas, mille pöörlemistelg on geomeetrilise teljega paralleelne, kuid ei asu geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje ning geomeetrilise telje vahet nimetatakse ekstsentrilisuseks. Kasutamisel nukina tagab eks ...

                                               

Geomeetriline lukustamine

Geomeetriline lukustamine ehk sundlukustamine on mehhanismi või kinemaatilise paari elementide kontakti püsivuse saavutamine nende elementide sobiva geomeetrilise kujunduse abil. Nii näiteks on rulltõukuri rull ketasnuki soones geomeetriliselt lu ...

                                               

Häirivmass

Häirivmass on pöörleva keha tasakaalu rikkuv mass, mille suurus ja asukoht määratakse balansseerimisel. Häirivmassi mõjul hakkavad kiiresti pöörlevad kehad vibreerima.

                                               

Kaksikkulissmehhanism

Kaksikkulissmehhanism on neljalüliline mehhanism kahe kulissiga, mida ühendab nurkkeps. Ülekandesuhe i=0=const. Kaksikkulissmehhanismi põhimõttel töötab vaheristikuga sidur.

                                               

Kangmehhanism

Kangmehhanism on lihtne seade, mille eelduseks on see, et ühe kangi vastupanu kangide süsteemis mõjub jõuna järgmisele kangile ja nii mitmekordistub jõud ühelt kangilt järgmisele. Lihtsalt öeldes on kangmehhanism süsteem, millel on kaks või enam ...

                                               

Kiilmehhanism

Kiilmehhanism on mehhanismide ja masinate teoorias mehhanism, mille vedav ja veetav lüli liiguvad translatoorselt ning kiiruste ja kiirenduste suhe on püsiv. Kiilmehhanisme kasutatakse rakistes, stantsides, puhvrites jne.

                                               

Kiirtaandusmehhanism

Kiirtaandusmehhanism ehk kiire tagasikäiguga mehhanism on kiire tagasikäiguga mehhanism, millel on aeglane tööliikumine ja kiire tagasikäik. Kiirtaandusmehhanism on näiteks risthöövelpingi mehhanism.

                                               

Kõrgpaar

Kõrgpaar ehk kõrgem paar on mehhanismide ja masinate teoorias kinemaatiline paar, mille elementide vahel on kontakt ühes punktis või piki joont.

                                               

Manipulaator

Manipulaator ehk käsitsusseade on seade esemete pööramiseks ja teisaldamiseks, mis enamasti väljendab inimkäe liikumist. Manipulaatori konstruktsioonis saab eristada teisaldavat kätt, suunavat käelaba ja sõrmi asendavat haaratsit.

                                               

Mehhanismi kinemaatiline skeem

Mehhanismi kinemaatiline skeem ehk mehhanismi kinemaatika skeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse madalamad paarid tingmärkidega, kõrgemad paarid joonestatakse ...

                                               

Paindlik mehhanism

Paindlik mehhanism on mehhanism, mis saavutab vähemalt mingi osa oma liikuvusest painduvate elementide läbipaine tõttu. Masinaehituses nimetatakse paindlikeks mehhanismideks masinaid, mis edastavad avaldatud jõu ja nihke sisendist väljundisse läb ...

                                               

Väntpõlvmehhanism

Väntpõlvmehhanism on kuuelüliline põlvliigendiga väntliugurmehhanism, mida kasutatakse pressides, kui väikese vända raadiuse korral on vaja saavutada suurt pressimisjõudu.

                                               

Sidur

Elastsed- Võimaldavad võllide pöördumist elastsete kummist, metallist vaheelementide deformeerimise arvel. friktsioonsed- pöördemomendi kasvades üle kindla väärtuse on võllide suhteline pöördumine võimalik. libisevad- võimaldavad pöördemomenti ül ...

                                               

Autosidur

Autosidur on sidur, mida kasutatakse mootori pöördemomendi ülekandmiseks jõuülekandele. Siduri ehitus 1. Siduri korv 2.Suruketas surveketas 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7. Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugil ...

                                               

Elastne sidur

Elastne sidur on mittelülitatav sidur, mis pehmendab lööke ja tõukeid. Siduri konstruktsiooni kuuluvad lööke ja tõukeid pehmendavad detailid, milleks võivad olla kummi- või nahkrõngad, puksid, vedrud jne.

                                               

Hammassidur

Hammassidur on mittelülitatav kompenseeriv sidur, mis võimaldab telgede nurgiasendit ning võllide mõningast nihkumist. Hammassidur koosneb kahest välishammastega puksist ning kahest omavahel poltidega ühendatud sisehammastega ümbrisest. Ümbrised ...

                                               

Ketassidur

Ketassidur kujutab endast kahte äärikut, mis asetatakse ühendatavate võllide otstele ning tõmmatakse kokku poltidega. Äärikute tsentreerimiseks on ühel äärikul silindriline kõrgend, teisel äärikul aga vastav süvend. Poldid asetatakse kohale kas l ...

                                               

Kompenseeriv sidur

Kompenseeriv sidur on mittelülitatav sidur, mis tagab ühendatavate võllide kindla töö ka koostamise väikeste ebatäpsuste korral, kompenseerib võllide deformeerumist koormuse mõjul ning temperatuuri kõikumise tagajärjel. Kompenseerivad sidurid on ...

                                               

Mittelülitatav sidur

Mittelülitatav sidur on sidur, mida ei saa masina töötamise ajal lahutada. Siia hulka kuuluvad jäigad sidurid, mida kasutatakse rangelt samateljeliste võllide ühendamiseks; kompenseerivad sidurid, mis võimaldavad võllide nihkumist ja nende telged ...

                                               

Poolitamata muhvsidur

Poolitamata muhvsidur on ühendatavate võllide otstele asetatav puks. Poolitamata muhvsidurile on iseloomulik väike välisläbimõõt. Pöördemomenti kantakse üle liistude, tihvtide või hammastega. Materjalina kasutatakse konstruktsiooniterast, suurema ...

                                               

Poolitatud muhvsidur

Poolitatud muhvsidur on jäik sidur, mis koosneb kahest poltidega ühendatavast poolest ning mida kasutatakse ühesuguse läbimõõduga võllide ühendamiseks. Pöördemomenti kantakse üle hõõrde abil, mis tekib võlli ja siduri kontaktpindade vahel poltide ...

                                               

Sõrmpukssidur

Sõrmpukssidur on mittelülitatav elastne sidur. Sõrmpukssidurid kompenseerivad võllide väikest mittesamateljelisust ning aksiaalnihkumist. Sidur koosneb kahest äärik-siduripoolest, mis pressitakse ühendatavate võllide otstele. Siduripoole 1 avades ...

                                               

Vaheristikuga sidur

Vaheristikuga sidur on mittelülitatav kompenseeriv sidur, mis võimaldab võllide väikest telgnihkumist. Sidur koosneb kahest poolest ning nende vahel astsevast vaheristikust, mille otspindadel teineteisega risti paiknevad kõrgendid käivad siduripo ...

                                               

Tihend

Tihend on tahke keha, mis on ette nähtud liikuvate ja mitteliikuvate liidete tihendamiseks. Nad on vajalikud masina sisu eraldamiseks väliskeskkonnast ja teistest masina osadest. Tihendada tuleb enamasti kerest väljuvad võlliotsad ja muud liikuva ...