ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 244



                                               

Karistussalk

Karistussalk on väesalk, mis on moodustatud ülestõusnute või partisanide vastu võitlemiseks. Karistussalkasid moodustasid nt Tsaari-Venemaa võimud 1905. aasta revolutsiooni ajal, et maha suruda mässulisi.

                                               

Aleksei Lopuhhin

Aleksei Lopuhhin oli Venemaa Keisririigi poliitik, Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu direktor ja Eestimaa kubermangu kuberner 1905. aastal. Kuulus vanasse vene aadlisuguvõsasse, kelle seast oli pärit ka Peeter I esimene n ...

                                               

Vassili Sollogub

Vassili Sollogub Соллогуб; 23. august 1848 – 1. veebruar 1917 Petrograd) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane. Ta õppis Nikolai Kindralstaabi Akadeemias, osales 1877–1878 Vene-Türgi ja 1904–1905 Vene-Jaapani sõjas, ülendati 1897 kindralleitnandiks ...

                                               

Linda Vilde

Linda Vilde ; 26. juuli / 7. august 1880 Rudissaare talu, Kamari küla, Vana-Põltsamaa vald, Viljandimaa – 28. mai 1966 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane, Eduard Vilde abikaasa.

                                               

Sergei Witte

Krahv Sergei Witte 1849 Thbilisi – 13. märts 1915 Petrograd) oli Venemaa Keisririigi poliitik ja riigiametnik. Witte perekond oli ilmselt pärit Hollandist ning elas enne Põhjasõda Baltikumis Rootsi võimu all.

                                               

10 miljoni dollari afäär

10 miljoni dollari afäär oli 1993. aastal toimunud laenutehing, kus Mario Bertelli firma Villa Paradiso laenas Põhja-Eesti Pangalt kümme miljonit dollarit, mida pole siiani tagasi saadud ning mille eest olid kohtu all Eesti Panga kunagine preside ...

                                               

Elamislubade skandaal

Elamislubade skandaal oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal IRL-i liikmed Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne, kes olevat müünud oma positsiooni kasutades Eesti elamislubasid. Riigikogus moodustatud uurimiskomisjon leidis, et e ...

                                               

Idarahaskandaal

Idarahaskandaal oli poliitiline skandaal Eestis, mis sai alguse, kui 2010. aasta lõpus avalikustas ajaleht Postimees Kaitsepolitsei ettekande, mille kohaselt olevat Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Keskerakonnale raha hankinud Venemaalt. Katse ...

                                               

K kohuke

K kohuke on glasuurkohuke, mida tootis AS Kohuke. Toode paisati turule 2005. aasta oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel ning see tekitas skandaali välireklaami tõttu, mis sarnanes Keskerakonna sümboolikaga.

                                               

Kommarid ahju

Kommarid ahju on antikommunistlike kirjadega T-särk, mille valmistasid 2005. aastal ajalehe KesKus tegijad. Särki kasutati 23. septembril 2005 Kadrioru staadionil peetud Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio jalgpallimatšil. Seda kandes põhjustas In ...

                                               

Lindiskandaal

Lindiskandaal oli 1995. aastal toimunud poliitiline skandaal. Tollast siseministrit Edgar Savisaart süüdistati enda ja teiste poliitikute vaheliste kõneluste ebaseaduslikus lindistamises. Lindiskandaali tagajärjel astus Tiit Vähi teine valitsus t ...

                                               

Reformierakonna rahastamisskandaal

Reformierakonna rahastamisskandaal ehk Silvergate on 2012. aasta mais puhkenud Eesti poliitiline skandaal, mis puudutab Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt annetasid variisikutena erakonnale anonüümsete toetajate ...

                                               

Särgiskandaal

Jaak Jõerüüdi kaitseministriks oleku ajal läks kaduma mälupulk Kaitseministeeriumi andmetega 300 000 mehe kohta. Need oli mõeldud kasutamiseks Kaitseministeeriumi tarkvaras kutsealuste ja reservi arvatute andmete haldamisel. Mälupulga kadumine tu ...

                                               

1933. aasta rahvahääletus

Rahvahääletus 1933 aastal toimus 14 16. oktoobril ja korraldati uue põhiseaduse poolt või vastu hääletamiseks. Läbisaamiseks oli vajalik 50 protsenti ehk 381 537 poolthäält. Rahvahääletusel said suure ülekaalu poolthääled. Samuti oli suur rahva a ...

                                               

1992. aasta põhiseaduse referendum

1992. aasta põhiseaduse referendum toimus 28. juunil 1992, kui Eestis oli referendum ehk rahvahääletus Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse osas. Hääletajatelt küsiti, kas nad ...

                                               

Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum

Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum oli 16. ja 17. juulil 1993 Narvas ja Sillamäel toimunud ebaseaduslik referendum rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses, mille organiseerisid Narva ja Sillamäe linnavolikogu. 28. juunil 19 ...

                                               

Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses

Rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks oli Eestis 17.–19. veebruarini 1923 toimunud rahvahääletus, kus otsustati avalike algkoolide seaduse muutmise üle. Rahvahääletusel tuli anda poolt- või vastuhääl usuõpetuse lubamiseks algkooli õ ...

                                               

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (1932)

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks oli rahvahääletus mis toimus 13. kuni 15. augustini 1932. Hääletusele oli pandud Riigikogu eelnõu, millega Eesti oleks muudetud presidentaalseks vabariigiks. Hääletamine oli 5-kroonise trahvi ähvardusel kohust ...

                                               

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks toimus 10., 11. ja 12. juunil 1933. Hääletamisele oli pandud V Riigikogu ettepanek. Hääletamine ei olnud kohustuslik ja osalus oli 66.4 protsenti. Muutmise poolt hääletas 161 338 ja vastu 331 000 inimest. Tall ...

                                               

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks toimus 14., 15. ja 16. oktoobril ja korraldati uue põhiseaduse poolt või vastu hääletamiseks. Läbisaamiseks oli vajalik 50 protsenti ehk 381 537 poolthäält. Rahvahääletuse ajal kehtis kogu riigi maa-alal 11. a ...

                                               

Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks

Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks toimus Eestis 23., 24. ja 25. veebruaril 1936, saamaks rahvalt kui seadustega piiramata kõrgema võimu kandjalt volitus Riigivanemale kehtiva põhiseaduse muutmiseks Rahvuskogu kaudu. Rahvahääletuse korrald ...

                                               

Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks

1923. aastal peetud rahvahääletusel usuõpetuse üle Rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks ilmnes, et rahva kui formaalselt riigivõimu kõrgem teostaja § 27 ei jaga Riigikogu seisukohta ja I Riigikogu pidi seetõttu laiali minema. Seetõ ...

                                               

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus. Juba 1915. aastal hõivasid Saksa väed Ruhnu, mis tollal kuulus ühes suure osa tänase Eestiga ...

                                               

Tudulinna kalmistu ühishaud

Tudulinna kalmistu ühishaud on ühishaud Tudulinna kalmistul Iisaku kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tudulinna külas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas. Ühishauda on maetud märtsis 1918 tapetud neli Tudulinna valla elanikku: August Bl ...

                                               

Postimaantee

Eestimaa kubermangu läbis kolm suuremat postiteed ehk trakti, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik. Tallinna–Peterburi postimaantee – 202 versta 9 postijaamaga: Reval ← 21 versta → Jõelähtme → 23 ← Kahala → 22 ← Loobu → 21 ← Põdruse → 2 ...

                                               

Eesti postmargid

Eesti postmargid on Eesti postitalituse emiteeritud postmargid. Enamasti on nad Eesti-teemalised. Esimesed Eesti postmargid ilmusid müügile 22. novembril 1918 – lillemuster 5 kopikat ja 30. novembril lillemuster 15 kopikat.

                                               

Konstantin Pätsi näopildiga postmargid

Konstantin Pätsi näopildiga postmargid kehtisid Eestis aastail 1936–1940. Tegu oli standardmarkide seeriaga, mis asendas senise vapimarkide seeria. Margid kujundas Georg Westenberg, kasutades Gabriel Krillovi fotoportreed Konstantin Pätsist, grav ...

                                               

Otepää postmargid

Otepää postmargid on Eesti kohalikud postmargid, mis anti välja Otepää linnavalitsuse poolt 22. juulil 1941 pärast seda, kui linn oli nõukogude okupatsiooni alt vabastatud ja Saksa okupatsioon polnud veel lõplikult kanda kinnitanud. Anti välja ka ...

                                               

Smiltene postmargid

Smiltene postmargid anti välja 31. mail 1919, pärast Smiltene vabastamist Eesti vägede poolt 29. mail 1919. 3. Jalaväepolgu pataljoniülema kolonelleitnant Paul Kunnuse korraldusel tehti Vene 2- ja 3-kopikalistele postmarkidele käsitempliga mustav ...

                                               

Õpetatud Eesti Seltsi juubelipostmargid

Õpetatud Eesti Seltsi juubelipostmargid – neli marki, nii eraldi kui ka margiplokina – anti välja Õpetatud Eesti Seltsi asutamise 100. aastapäeva puhul 1938. aastal.

                                               

Lelle SK

Lelle SK oli aastail 1996–2005 tegutsenud Eesti jalgpalliklubi ja Tallinna FC Flora tütarklubi, mis pidas kodumänge Kehtnas. Moodustati 1996. aastal FC Flora teise tütarklubi Pärnu Tervise põhjal. Debüteeris meistriliigas hooajal 1996/97, kui saa ...

                                               

Pärnu Linnameeskond

Pärnu Linnameeskond oli jalgpallivõistkond, mis osales viimati Eesti meistrivõistluste Premium Liigas. Pärnu Linnameeskond ühendas kolme Pärnu vutiklubi: Pärnu JK Vapruse, Pärnu jalgpalliklubi ja Pärnu Kalevi SK mängijad, olles linna esindusmeesk ...

                                               

Tallinna FC Norma

FC Norma oli 1959–1997 tegutsenud Eesti jalgpalliklubi, mille kodulinn oli Tallinn ja -väljak Norma staadion. Klubi on viiekordne Eesti NSV ja kahekordne Eesti meister.

                                               

Tallinna FC Puuma

Jalgpalliklubi Puuma asutati 1981. aasta oktoobris, klubi ellukutsujateks olid Usbeki jalgpalli kasvandik Aleksandr Pak ning Kesklinna EEV vanempedagoog Helle Mäesepp. Detsembris 1992 sai FC Puuma iseseisva juriidilise staatuse ning muutus muudes ...

                                               

Tallinna FC TVMK

FC TVMK on tegevuse lõpetanud Eesti jalgpalliklubi. 1951. aastal asutatud ning korduvalt ümbernimetatud klubi tegutses Tallinnas. Esindusmeeskond võitis Meistriliiga 2005. aastal.

                                               

Tallinna JS Estonia

Tallinna JS Estonia oli Eesti jalgpalliklubi, mis tegutses aastail 1930–1944 Tallinnas. Klubi juhatusse kuulusid mitmed endised ja toonased tegevjalgpallurid, kes samal ajal ka klubis mängisid, nende hulgas Eduard Ellmann-Eelma ja Arnold Pihlak.

                                               

Tallinna SK Meteor

Tallinna SK Meteor oli Tallinnas tegutsenud endine Eesti jalgpalliklubi. Klubi asutati 1909 ja on ühtlasi Eesti vanim jalgpalliklubi. Algselt asutatud nimega Tallinna JS Meteor Tallinna J algpalli s elts Meteor 1909. aasta mais. JS Meteor lõpetas ...

                                               

Tallinna VK Merkur

Tallinna VK Merkur oli Tallinnas asuv endine Eesti jalgpalliklubi. Asutatud 1909 kui Tallinna JS Merkur Tallinna Jalgpalliselts Merkur, lõpetas tegevuse 1911 ühinedes klubiga Tallinna KS Valvaja. Taasasutati veebruaris 1926 kui Tallinna VK Merkur ...

                                               

Tartu FC DAG

Tartu FC DAG oli Eesti jalgpalliklubi, mis tegutses Tartus. Kasvas välja Tartu SS Kalevi jalgpallimeeskonnast. Kuulus 1992–1995 Meistriliigasse. Hooaegadel 1992/93 ja 1993/94 kandis nime Spordiselts EsDAG. 1992/93 ja 1993/94 kasutati sponsori nim ...

                                               

Tallinna KSK Vigri

KSK Vigri oli 1980–2000 tegutsenud Tallinna jalgpalliklubi, mis on eeskätt tuntud FC Tevalte nime all 1995. aasta korruptsiooniskandaali tõttu. Kandis tegevuse vältel nimesid Vigri 1980–198?, 1991–1993, 1996–1999, Vigri/Marat 198?–1991 ja FC Teva ...

                                               

FC Viljandi

FC Viljandi oli 2011. aastal loodud jalgpalliklubi, mis täitis tühimiku Meistriliigas seoses Viljandi JK Tuleviku lahkulöömisega Tallinna FC Florast ning tippseltskonda pürgimisega II liigast. Võistkonna kodustaadion oli Viljandi linnastaadion, m ...

                                               

Eesti Esimeses maailmasõjas

Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.

                                               

1. Eesti jalaväediviis

Mitte segi ajada 1. diviisiga 1. Eesti jalaväediviis oli 1917. aastal Esimene maailmasõja ajal Eesti rahvusväeosade juhtimiseks moodustatud taktikaline väekoondis. 1. Eesti jalaväediviis saadeti Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali 1918. aastal ...

                                               

1. Eesti jalaväepolk

1. Eesti jalaväepolk oli 1917. aastal Eesti rahvusväeosana moodustatud ja 1917. aastal 1. Eesti jalaväediviisi koosseisu liidetud väeosa.

                                               

2. Eesti jalaväepolk

2. Eesti jalaväepolk oli 1917. aastal Eesti rahvusväeosana moodustatud ja 1917. aastal 1. Eesti jalaväediviisi koosseisu liidetud väeosa. Polku nimetati selle formeerimiskoha järgi ka rahvapäraselt Sakala polguks.

                                               

3. Eesti jalaväepolk

alampolkovnik alamoberst Eduard-Alfred Kubbo alampolkovnik Peeter Kann, 9.12.1917 – 17.1.1918, polkovnik Peeter Raudsepp, 17.1.1918 – 9.3.1918 alampolkovnik Jaan Põrk, polgu ülem; 9.10.1917 – 19.10.1917, 3. Eesti jalaväepolgu ülem alampolkovnik E ...

                                               

4. Eesti jalaväepolk

4. Eesti jalaväepolgu ülemad kapten Henrik Vahtramäe, 6. detsember 1917 – 5. aprill 1918, 4. Eesti jalaväepolgu ülem. I pataljon 12. rood, ülem praporštšik Kristjan Aulik. 10. rood, ülem praporštšik Heinrih Hustel, 11. rood, ülem praporštšik Egon ...

                                               

Ajutine Põhja-Balti Komitee

Ajutine Põhja-Balti Komitee oli 1915. aastal moodustatud sõjapõgenike abistamise organisatsioon. Jaan Tõnissoni initsiatiivil moodustatud Ajutise Põhja-Balti Komitee põhikiri kinnitati 23.08.1915. Komitee abistas evakueerumisel, majutuskohtade, s ...

                                               

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovu ...

                                               

Eesti Tagavara Jalaväepataljon

Eesti Tagavara Jalaväepataljon oli 1917. aastal Eesti rahvusväeosana moodustatud ja 1917. aastal 1. Eesti jalaväediviisi koosseisu liidetud väeosa. Tagavarapataljon moodustati 1917. aasta septembris Tartus ja see tegeles Eesti rahvusväeosade polk ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →