ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 243



                                               

Põlula mõis

Põlula mõis oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jäävad kunagise mõisa alad Vinni valda Lääne-Viru maakonnas.

                                               

Püssi mõis

Püssi mõis oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Lüganuse valda. Püssi nime on esimest korda mainitud 1472 Püssz.

                                               

Repniku mõis

Repniku mõis, ka Hiiemetsa mõis. oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal. Repniku oli Laagna mõisast 18. sajandi teisel poolel eraldatud rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõisakoht Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna H ...

                                               

Roela mõis

Roela mõis oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jäävad Roela mõisa maad Vinni valla territooriumile Lääne-Viru maakonnas.

                                               

Rohu mõis

Rohu mõis oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Rohu küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas. Mõisa koosseisu kuulus 131.2 ha mõisamaad, 28 lahustükki 831.4 ha ja Rohu küla. Mõisa on esimest korda mainitud 1489. aastal Roch ...

                                               

Rägavere mõis

Rägavere mõis oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi jääb endine mõisasüda Lääne-Viru maakonna Rakvere valla Rägavere külla. 1764. aastal omandas Rägavere mõisa Hermann von Kaulbars ning see oli nende pe ...

                                               

Sagadi mõis

Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiteride perekonnale. 21. märtsil 1469 andis Helmeyt Risebiter mõisa oma vennale Otto Risebiterile. 1630. aastal oli mõisa omanik šotlane Jacob MacDuwald, Jurgen von den Bergi tütre m ...

                                               

Saka mõis

Saka mõis mis on kandnud ka nimesid Suur-Saka Gross-Sack ja Sackhof) rajati 17. sajandil pärast seda, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis sealsed maad 1626. aastal Šotimaalt Aberdeenist pärit Jürgen Jöran Lesliele. Viimane oli aastail 1627 ...

                                               

Saksi mõis

Saksi mõis oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil. Saksi mõisast on esmateateid 1505. aastast.

                                               

Sauste mõis

Sauste küla kohta on teateid 1450. aastast, mil see kuulus Lodedele. Selle Virumaa võimsa vasallisuguvõsa kätte jäi valdus XVII sajandi alguseni. Tönnis von Wrangelli ajal 1618. aastal on esimest korda nimetatud mõisa. Wrangellid jäid omanikeks 1 ...

                                               

Selja mõis

Selja mõis oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas, mõisasüdamega praeguse haldusjaotuse järgi Lääne-Viru maakonna Viru-Nigula valla Selja külas. Selja mõis on rajatud 15. sajandil. Selja mõisale kuulusid Selja, Rutja, Karepa ja Toolse küla m ...

                                               

Tereski mõis (Haljala)

Tereski mõis, ka Tõreska mõis oli poolmõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Kuusalu vallas Harju maakonnas. Tereski mõis oli Kavastu mõisa karjamõis.

                                               

Triigi mõis (Väike-Maarja)

Triigi mõis oli mõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja valla territooriumil. Viimane baltisaksa omanik oli von Grünewaldt.

                                               

Udriku mõis

Udriku mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, mis kuulus mõisa loomisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni Rehbinderitele pärusmõisana. Tänapäeval asub kunagine mõis Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas.

                                               

Undla mõis

Undla mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb nüüdisajal Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile.

                                               

Vao mõis

16. sajandil ja 17. sajandi alguses kuulus Vao Viru vasallide Wedeweside soole. Vao mõis kuulus 17. sajandil von Bremenite, von Budbergide, von Anrepitele kui ka von Helffreichide aadliperekondadele. 1744. aastal omandasid mõisa Edler von Rennenk ...

                                               

Venevere mõis

Venevere mõis oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Venevere küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.

                                               

Vihula mõis

Vihula mõisa on esmakordselt mainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale. 17. ja 18. sajand kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame. 1810. aastal omandasid mõisa Schubertid, kellele kuulus mõis kun ...

                                               

Väiküla mõis

Väiküla mõis oli Lõusa mõisa karjamõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Salutaguse küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.

                                               

Anne mõis (Urvaste)

Anne mõis oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal jääb mõis Valga maakonda Otepää valda. Anne mõis saksa keeles Annenhof, Koik-Annenhof eraldati Koigu mõisast 1799. aastal. Mõis vahetas väga tihti omanikke. Enne 1919. aasta võõran ...

                                               

Erastvere mõis

Erastvere mõis oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal. Erastvere mõisa on esimest korda mainitud 1452. aastal, kui Johann Soye ostis mõisa Tartu piiskopilt. 1657. aastal läks mõis Ungern-Sternbergide valdusse. Viimane omanik enne 1919. aasta ...

                                               

Joosu mõis

Joosu mõis oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Põlva maakonda Põlva valda.

                                               

Jõksi mõis (Kanepi)

Jõksi mõis oli Karste mõisa kõrvalmõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal. Mõisat mainiti esimest korda 1750. 1784 eraldati mõis Kaagvere mõisast.

                                               

Kaagjärve mõis

Kaagjärve mõis oli rüütlimõis Karula kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal jääb mõis Valga maakonda Valga valda. Mõisat mainiti esimest korda 1541 ja tollal olid mõisa omanikud Kawerid. Nende järgi sai mõis ka nime. 1801–1919 olid Kaagjärve ja Karula ...

                                               

Kahkva mõis

Kahkva mõis asus Räpina kihelkonnas Võrumaal, 1914. aastal oli mõisa kaugus Võrust 34 km. Mõis asus Mädajõe kaldal. Kahkva nime on ajalooallikais mainitud 1558. aastal Kachtkiwa. 1582 oli see Chochowa Räpina mõisa osa. Mõis eraldati Räpina mõisas ...

                                               

Koikküla mõis

Koikküla mõis oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal jääb mõis Valga maakonda Valga valda. Mõisat on esimest korda mainitud 16. sajandil. Pärast Põhjasõda on mõis kuulunud von Delwigitele, von der Brüggenitele, von Wulfidele, von ...

                                               

Krootuse mõis

Krootuse mõis oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal jääb mõis Põlva maakonda Kanepi valda.

                                               

Lilli-Anne mõis

Lilli-Anne mõis oli Sõmerpalu mõisa kõrvalmõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal jääb mõis Võru maakonda Võru valda. Mõisat nimetati küll pikka aega Anne mõisaks, ent kuna samas kihelkonnas oli ka Koigu mõisast eraldatud Anne mõis, siis ha ...

                                               

Mooste mõis

Mooste mõis oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Mooste alevikku Põlva maakonna Põlva vallas. Mooste mõis rajati 16. sajandi lõpus, mil Poola kuningas Stefan Batory läänistas selle piirkonna Võnnu maakohtu ...

                                               

Pikajärve mõis

Pikajärve mõis oli Võrumaal Kanepi kihelkonnas asunud rüütlimõis. Nüüdisajal jääb mõis Põlva maakonda Kanepi valda. Mõis asutati 1749. aastal ida pool asuvast Valgjärve mõisast eraldatud osast. Asutamise ajal kandis ta nime Johannishof, ent aasta ...

                                               

Rogosi mõis

Rogosi mõis ehk Ruusmäe mõis oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal, nüüdisajal asub mõisasüda Ruusmäe külas Rõuge vallas Võru maakonnas.

                                               

Rõuge mõis

Rõuge mõis oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal. Mõisat mainiti esimest korda 16. sajandil. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Friedrich Otto Eduard von Samson-Himmelstjerna. Mõisa peahoone on tänapäevaks hävinud.

                                               

Saaluse mõis

Saaluse mõis oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal jääb mõis Võru maakonda Rõuge valda. Mõis asutati 1540, kui sealse maa-ala andis Tartus piiskop Johann Johannes VI Bey laenuks Reinhold Salisele. Viimase järgi sai mõis ka nime. A ...

                                               

Sõmerpalu mõis

Sõmerpalu mõis oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal. Enne mõisa moodustamist oli seal Sõmerpalu vasallilinnus. Linnus hävis Liivi sõjas. 1631 sai Sõmerpalu omanikuks Tallinna kodanik ja kaupmees Hans Ohm 1597–1664, kellele Rootsi kuningas ...

                                               

Sänna mõis

Sänna mõis oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõis Võru maakonnas Rõuge vallas Sännas. Mõis asutati 1586. aastal. Puidust historitsistlikus stiilis Sänna mõisa peahoone pärineb 1875. aastast. Sänna mõisa ...

                                               

Taheva mõis

Mõisa on esmakordselt mainitud 1627. aastal. 18. sajandil olid mõisa omanikud von Delwigid ja von Koskullid. 1813. aastal võttis mõisa pandile ja hiljem ostis päriseks Bernhard von Wulff. Von Wulffide suguvõsa omanduses oli mõis kuni riigistamise ...

                                               

Tilsi mõis

18. sajandil alustati härrastemaja rajamist. Pikk ühekorruseline puidust peahoone valmis mitmes järgus. 19. sajandi teisel poolel sai hoone oma lõpliku pikkuse ja kuju. Kaks kolmnurkviiludega eenduvat külgrisaliiti ilmestavad Tilsi mõisa peahoone ...

                                               

Timo mõis

Varasemal ajal kuulusid Timo mõisa maad Kirumpää lossiala koosseisu. Viimane läänistati 1626. aastal Måns Palmile 1572−1644. Reduktsiooniga langes see valdus riigile. Mõis rajati Timosse 1795. ja 1811. aasta vahel, mil see eraldati Vastse-Koiola ...

                                               

Vana-Antsla mõis

Vana-Antsla mõis oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal. Praegu asub mõisasüda Vana-Antsla alevikus Antsla vallas Võru maakonnas. Antsla linnust mainiti esmakordselt 1405. aastal kui Uexküllide läänilinnust, seal asus ka Antsla mõis. 17. saj ...

                                               

Vana-Kasaritsa mõis

Varasemal ajal oli see Vastseliina lossiala osa. 1592. aastal läänistati Vastseliina aselinnusepealikule Teofił Mirzwinskile. Pärast Liivimaa Rootsiga liitmist doneeris Gustav II Adolf mõisa 1628. aastal ooberst Ernst Creutzile, kelle järeltulija ...

                                               

Vana-Koiola mõis

Vana-Koiola mõis oli riigimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal jääb mõis Põlva maakonda Põlva valda. Mõis rajati 17. sajandi algul.

                                               

Vastse-Koiola mõis

Varasemal ajal kuulus see Vana-Koiola riigimõisa koosseisu. Mõis rajati sinna 1744. ja 1751. aasta vahel. Keiser Paul I doneeris 1800. aastal kümne adramaalise valduse Anna von Brandtile sündinud von Kruse 1732−1815; nii eraldati Vastse-Koiola is ...

                                               

Vastseliina mõis

Vastseliina mõis oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaal. Keskajal oli mõisa omanik Tartu piiskop. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Reinhold Karl von Liphart. Enamik mõisa hoonetest hävis 1926. aasta tulekahjus.

                                               

Võru mõis

Võru mõis oli riigimõis, kuni 1784. aastani eramõis Põlva kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal jääb mõisa ala Võru maakonda Võru valda.

                                               

Väimela mõis

Varaseimad teated mõisa kohta pärinevad 1590. aastast. 11. detsembril 1744 kinkis keisrinna Eliisabet osa endise Kirepi lossi maa-alast oma kantslerile krahv Bestužev-Rjuminile, kes selle 1749. aastal müüs edasi Charlotte Amalie von Müllerile sün ...

                                               

1905. aasta revolutsioon Eestis

1905. aasta revolutsioon Eestis oli Eestis 1905. aastal toimunud rahvarahutused. Venemaal algasid rahvarahutused 22. jaanuaril vkj 9. jaanuaril 1905 pealinnas Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumisek ...

                                               

1905. aasta revolutsiooni mälestusmärk

1905. aasta revolutsiooni mälestusmärk on skulptor Lembit Palutederi ning arhitekt Mart Pordi loodud mälestusmärk, mis asub Tallinna Kesklinnas Tammsaare pargis. 1931. aastal püstitati Uuele turule 1905. aasta 16. oktoobri veretöö ohvrite mälestu ...

                                               

1905. aasta terroriohvrite matusepaik

1905. aasta terroriohvrite matusepaik on Tallinnas Rahumäe kalmistul asuv matusepaik, kuhu on maetud 1905. aasta revolutsiooni ohvrid. Hauad olid algselt tähistatud raudristidega. 1959. aastal toodi kalmule 1905. aasta revolutsiooni ohvrite monum ...

                                               

Aulakoosolek

Aulakoosolek toimus 27.–29. novembril 1905 Tartu ülikooli aulas ; aulakoosolek oli 1905. aasta revolutsiooni üks sündmusi Eestis. Koosolek toimus pärast seda, kui 10. detsembril 1905 toimunud üle-eestiline rahvaesindajate koosolek lõhenes kaheks: ...

                                               

Oskar Elevant

Oskar Eduard Elevant oli Eesti 1905. aasta revolutsionäär ja pagulane; hiljem kindlustusametnik Stockholmis ja Tallinnas. Ennekõike on Oskar Elevant tuntud kui eesti erapoliitiku ja Saksa agendi Aleksander Kesküla lähedane kaastööline ja erasekretär.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →